Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-2-1-1-03 Otsuse kuupäev Tartu, 16. jaanuar 2003. a Kohtukoosseis Eesistuja J. Odar, liikmed V. Kõve ja J. Luik Kohtuasi Hansa Technologies, Inc. (Eesti filiaal) hagi AS E.M. TRANS vastu kõlvatu konkurentsiga tekitatud 531 706 krooni suuruse kahju hüvitamiseks. Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 25. juuni 2002. a otsus tsiviilasjas nr 2-2/751/02 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik AS E.M. TRANS kassatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev 6. jaanuar 2003. a Resolutsioon Jätta Tallinna Ringkonnakohtu 25. juuni 2002. a otsus muutmata ja kassatsioonkaebus rahuldamata.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.20. juulil 1998. a esitas AS Raudmor (endise nimega AS Travend) Tallinna Linnakohtule hagi AS E.M. TRANS vastu, milles palus kostjalt välja mõista saamata jäänud tulu 531 706 krooni, tunnistada kõlvatuks konkurentsiks kostja teod, mis seisnesid hageja töötajate ärakasutamises ja hageja ärisaladuse kuritarvitamises, ning kohustada kostjat lõpetama hagejale kõlvatu konkurentsi osutamine.
2.Hagi kohaselt töötas Priit Herodes hageja juures 1. detsembrist 1996. a kuni 18. märtsini 1998. a juhataja asetäitjana. Tema tööülesandeks oli ekspedeerimisosakonna töö korraldamine. Toivo Krasna töötas hageja juures 1. jaanuarist 1997. a kuni 31. märtsini 1998. a ekspedeerijana. Hageja leidis, et kostja kasutas ära hageja nimetatud töötajate vahendusel neile tööalaselt teatavaks saanud hageja ärisaladust sisaldavat informatsiooni ning asus üle võtma hageja kliente, pakkudes odavamaid hindu ja soodsamaid tingimusi. Kostja osutas hagejale kõlvatut konkurentsi ja tekitas sellega kahju konkurentsiseaduse § 7 mõttes. Juba hageja juures töötades andsid Herodes ja Krasna kostjale hageja ärisaladust sisaldavat informatsiooni, kuigi vastavalt TLS § 50 p-le 6 pidid töötajad hoidma äri- ja tootmissaladust ega tohtinud osutada tööandjale konkurentsi. Pärast nende töötajate lahkumist kostja juurde tööle vähenes hageja käive. Hageja leidis, et talle on tekitatud kahju saamata jäänud tuluna kokku 531 706 krooni.
3.
21. augustil 1998. a tegi Tallinna Linnakohtu kohtunik M. Lukk määruse, millega andis hagi läbivaatamiseks Harju Maakohtule.
4.Kostja eitas vastuses hagiavaldusele hagejale kõlvatu konkurentsi osutamist ja talle kahju tekitamist. Kostja arvates on tõendamata tema käitumise õigusvastasus ja hagejale kahju tekkimine. Käibe vähenemine ei tähenda veel kahju tekkimist.
5.4. detsembri 2001. a kohtuistungil loobus hageja nõudest kohustada kostjat lõpetama kõlvatu konkurentsi osutamine.
6.Harju Maakohus jättis 7. jaanuari 2002. a otsusega hagi rahuldamata ja mõistis hagejalt kostja kasuks kohtukuludena välja 23 600 krooni. Kohus leidis, et hageja ei ole tõendanud põhjusliku seose olemasolu kostja tegevuse ja hagejale kahju tekkimise vahel. Hageja esitatud tõendid ei anna alust
järeldada, et kostja tegevus vastaks konkurentsiseaduse §-s 7 (1. oktoobrini 1998. a kehtinud redaktsioonis) kirjeldatud kõlvatu konkurentsi koosseisule, st et kostja oleks oma tegudega vastuolus kaubandustegevuse heade kommete ja tavadega taotlenud ebaausate konkurentsieeliste saamist, sealhulgas ära kasutanud hageja töötajaid või kuritarvitanud tema ärisaladust. Hageja väited, nagu oleks kostja konkurentsieelise saamiseks kasutanud ebaseaduslikult tema ärisaladust, on kohtu arvates paljasõnalised.
7.29. jaanuaril 2002. a esitas hageja Harju Maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, paludes tühistada maakohtu otsuse ning uue otsusega hagi rahuldada. Kaebuse kohaselt hindas Harju Maakohus vääralt tõendeid ja kohaldas ebaõigesti konkurentsiseaduse § 7.
8.Kostja leidis vastuses apellatsioonkaebusele, et Harju Maakohtu otsus on õige, ja palus jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
9.Tallinna Ringkonnakohus tühistas 25. juuni 2002. a otsusega Harju Maakohtu otsuse ja tegi asjas uue otsuse, millega mõistis kostjalt välja 531 706 krooni hageja kasuks. Lisaks mõistis ringkonnakohus kostjalt hageja kasuks välja riigilõivu 16 651 krooni ja riigituludesse riigilõivu 28 000 krooni. Ringkonnakohus lõpetas menetluse hageja nõudes kohustada kostjat lõpetama talle kõlvatu konkurentsi osutamine, sest hageja loobus sellest nõudest.
10.Ringkonnakohtu otsuse kohaselt konkretiseerib kõlvatu konkurentsiga tekitatud kahju hüvitamist erinormina konkurentsiseadus, mille § 27 (1. oktoobrini 1998. a kehtinud redaktsioon) järgi kuulub hüvitamisele tsiviilseadusega ettenähtud korras kahju, mis on tekitatud konkurentsiseadusega keelatud tegude toimepanemisega. Konkurentsiseaduse § 7 kohaselt on kõlvatuks konkurentsiks muuhulgas ärisaladuse kuritarvitamine ja teise turusuhetes osaleja töötaja ärakasutamine. Ringkonnakohus leidis, et konkurentsiseaduse mõtte kohaselt ei ole teise turusuhetes osaleja töötaja ärakasutamine mitte ainult otseselt konkurendi töötaja mõjutamine ajal, kui töötaja on konkurendiga töösuhetes, vaid ka tegevus, millega kallutatakse konkurendi töötajat enda juurde tööle asuma tingimusel, et konkurendi kliendid tulevad koos ületuleva töötajaga kõlvatut konkurentsi osutava isiku klientideks. Maakohtu järeldust, et hageja tulu saamata jäämine on tõendatud ja seda võib käsitada kahjuna, ei ole kostja vaidlustanud. Käibe langust ei saa käsitada saamata jäänud tuluna. Saamata jäänud tulu prognoosimiseks tuleb käibest lahutada hageja kulutused ja lähtuda kahju kannataja eelnevatest ja tulevastest või prognoositavatest majanduslikest näitajatest. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et hageja käibe langus on pöördumatu, hageja kahju ei piirdunud ühe kuuga. Kuna hageja käive pärast klientide lahkumist ei taastunudki, siis leidis ringkonnakohus, et hageja nõue 531 706 krooni saamiseks ei ole kostjale ülemäära koormav ja mõistis selle summa kostjalt välja. Kostja käitumise ja hageja kahju vahel on selge põhjuslik seos. Kostja käive langes ja talle tekkis kahju, sest koos hageja töötajate töölevõtmisega võttis kostja üle ka hageja kliendid. Kostja ei ole tõendanud, et ta pole süüdi hagejale kahju tekkimises. Kostja pole toonud välja asjaolusid, et ta võttis hageja töötajad tööle seoses oma töötajate töölt lahkumise või tootmismahtude suurenemisega või
muul taolisel põhjusel. Hageja esitas ka nõude kohustada kostjat lõpetama kõlvatu konkurentsi osutamine. Sellest nõudest ta loobus 4. detsembri 2001. a istungil. Maakohus ei ole loobumist vastu võtnud. Seega on maakohus jätnud lahendamata ühe nõude. Ringkonnakohus leidis, et selline protsessiõiguse rikkumine on võimalik kõrvaldada apellatsioonimenetluses ja võttis loobumise vastu ning lõpetas menetluse nõudes kõlvatu konkurentsi lõpetamisele kohustamise nõudes.
ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED
11.Kostja esitas Tallinna Ringkonnakohtu otsuse peale kassatsioonkaebuse. Kassatsioonkaebuses palub kostja tühistada ringkonnakohtu otsuse osas, mis puudutab 531 706 krooni ja kohtukulude väljamõistmist, ning saata asi tühistatud osas samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.
12.Kostja leidis kassatsioonkaebuses, et ringkonnakohtu otsus ei ole nõuetekohaselt põhjendatud. Kohtu järeldused on meelevaldsed ega põhine asja materjalidel. Ringkonnakohus rikkus TsMS § 319 lg 1 nõudeid sellega, et ta ei kontrollinud mitte maakohtu lahendi seaduslikkust ja põhjendatust, vaid rahuldas apellatsioonkaebuse üksnes selles toodud oletuslikele väidetele tuginedes. Otsusest ei nähtu, milliseid tõendeid maakohus vääralt hindas, milliseid materiaalõiguse norme ebaõigesti kohaldas ja miks tuleb asjas kogutud tõendeid hinnata teisiti, kui maakohus seda tegi. Kostja on kogu aeg kinnitanud, et ta pole konkurentide suhtes ühtegi õigusvastast tegu toime pannud. Hageja ei ole tõendanud, et kostja soovis üldse konkurentsieelist saada. See, et kostja võttis T. Krasna ja P. Herodese tööle, ei ole õigusvastane tegu, vaid tavaline tegevus tööjõuturul. Kostja käitumises puudub täielikult õigusvastasus ja hageja ei ole tõendanud kahju suurust. Kuna hageja ei ole samuti tõendanud ühtegi tema tõendamisesemesse kuuluvat asjaolu, siis ei saa tõusetuda küsimust kostja süüst või selle puudumisest.
13.10. septembril 2002. a esitas hageja AS Raudmor (pankrotis) Riigikohtule avalduse protsessiõigusjärgluse kohta, milles palus vastustajana asendada Riigikohtu menetluses ennast Hansa Technologies, Inc. Eesti filiaaliga. Avaldusest nähtub, et 25. juunist 2002. a on tema nõue loovutatud Hansa Technologies, Inc. Eesti filiaalile. Samas avalduses märgiti, et hageja ei nõustu kassatsioonkaebusega ja leiab, et ringkonnakohtu otsus on õige ja seaduslik.
14.2. oktoobril 2002. a peatas Riigikohus kostja taotlusel vaidlustatud ringkonnakohtu otsuse täitmise kuni otsuse tegemiseni Riigikohtus.
15.14. oktoobril ja 18. oktoobril 2002. a saatis Riigikohus Hansa Technologies, Inc. Eesti filiaalile äriregistris märgitud aadressil järelepärimise protsessiõigusjärgluse kohta. Kirjad tagastati märkega, et adressaat ei asu märgitud aadressil.
16.Kostja saatis 28. oktoobril 2002. a Riigikohtule vastuses, kus leiti, et AS Raudmor (pankrotis) ei ole võimalik menetlusosalisena protsessist välistada. Kostja arvates ei ole tingimuslikku nõuet võimalik loovutada ning arvestades nõude ostu-müügilepingu tingimuslikku iseloomu, ei saa kostja arvates tuvastada singulaarset õigusjärglust. Kuigi nõude ostu-müügileping sõlmiti juba 8. jaanuaril 2001. a, ei teavitanud hageja sellest kohut.
17.6. detsembril 2002. a saabus Riigikohtusse Hansa Technologies, Inc. Eesti filiaali vastus
kassatsioonkaebusele, kus leiti, et Hansa Technologies, Inc Eesti filiaal on omandanud singulaarse õigusjärgluse tõttu käesolevas asjas protsessiosalise staatuse. Ta leidis, et kaebuses taotletakse Riigikohtult faktiliste asjaolude tuvastamist. Ringkonnakohus ei ole tõendite hindamisel rikkunud protsessiõigusnorme. Kostja väide, et hageja töötajate töölevõtmine on tavapärane majandustegevuse osa, ning seetõttu on sellise teo käsitamine õigusvastase teona vastuolus lepinguvabaduse põhimõttega, on ebaõige. Konkurentsiseadusest tulenevad normid piiravadki lepinguvabadust ja vaba turumajandust. Asjakohatu on kostja väide, et hageja ei ole tõendanud kahju olemasolu, selle suurust ega põhjuslikku seost. Ringkonnakohtu otsuses on need asjaolud tuvastatud.
18.9. detsembril 2002. a esitas kostja Riigikohtule teate poole õigusjärglase protsessi astumise kohta. Kostja märkis, et kuivõrd AS Raudmor (pankrotis) lõppemisega on langenud ära nõude võõrandamise tehingu võimaliku tagasitäitmise võimalus ning AS Raudmor (pankrotis) õigusjärglasena on end antud vaidluses määratlenud Hansa Technologies, Inc. Eesti filiaal, siis kostja nõustub, et hageja õigusjärglasena astub protsessi Hansa Tehcnologies, Inc. Eesti filiaal..
19.Riigikohus tegi 9. detsembril 2002 määruse, millega asendas hageja AS Raudmor (pankrotis) uue hagejaga Hansa Technologies, Inc. Eesti filiaal ning lükkas asja arutamise Riigikohtus edasi.
20.Riigikohtu istungile poolte esindajad ei ilmunud.
TSIVIILKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
21.Kolleegium leiab, et kassatsioonkaebuse väited ei anna alust ringkonnakohtu otsuse tühistamiseks.
22.Ringkonnakohus on otsuse tegemisel õigesti kohaldanud konkurentsiseaduse (1. oktoobrini 1998. a kehtinud redaktsioonis) sätteid. Konkurentsiseaduse § 7 annab näitliku loetelu tegudest, mida loetakse kõlvatuks konkurentsiks. Kolleegium nõustub ringkonnakohtu seisukohaga, et ebaausa konkurentsieelise saavutamiseks saab lugeda muuhulgas konkurendi töötajate ärakasutamist selliselt, et töötajaid mõjutatakse konkurendi juurde tööle tulema nii, et töötajad võtavad uue tööandja juurde ilma vastava kokkuleppeta endise tööandjaga kaasa ka endise tööandja kliendid. Seejuures pole oluline, kas konkurendi töötajad võetakse tööle juba eelmiste töölepingute kehtivuse ajal või pärast nende lõppemist, kui kõlvatu konkurentsi tingimused on täidetud.
23.Õige on ka ringkonnakohtu seisukoht, et konkurentsiseadusega keelatud teo toimepanemisele kaasneb konkurentsiseaduse § 27 kohaselt tegude toimepanemisega tekitatud kahju hüvitamine tsiviilseadustes ettenähtud korras. Kahju tuleb hüvitada tsiviilkoodeksis sätestatud ulatuses ja korras. Seega peavad olema tuvastatud õigusvastase teo toimepanek, kahju tekkimine kannatanul, põhjuslik seos teo ja kahju vahel ning kahju tekitaja süü.
24.Ringkonnakohus on tuvastanud, et kostja rikkus konkurentsiseadust, kasutades ära hageja töötajaid (s.o õigusvastane tegu). Samuti on ta tuvastanud kahju tekkimise hagejal saamata jäänud tulu näol ning põhjusliku seose töötajate ärakasutamise ja hageja saamata jäänud tulu vahel. Süü olemasolu TsK § 448 lg 2 kohaselt eeldatakse, süü puudumist pole kostja tõendanud. Kolleegium ei tuvastanud, et asjaolude tuvastamisel oleks protsessiõiguse normide rikutud. Hagi aluseks olevaid asjaolusid Riigikohus aga TsMS § 353 lg 3 kohaselt tuvastada ei saa, vaid on seotud alama astme
kohtu tuvastatud asjaoludega.
25.Ebaõige on kassatsioonkaebuse väide, et hageja apellatsioonkaebuses pole märgitud, milliseid tõendeid maakohus vääralt hindas ja milliseid norme ebaõigesti kohaldas. Apellatsioonkaebuses on toodud välja telefonikõnede eristused ja lepingud klientidega, mida on apellandi arvates ebaõigesti hinnatud. Samuti on tuginetud konkurentsiseaduse § 7 ebaõigele tõlgendamisele. Ringkonnakohus kontrollis apellandi väiteid ja andis nendele hinnangu, rikkumata seejuures TsMS § 330 lg-s 4 sätestatud otsuse põhjendamise kohustust. J. Odar, V. Kõve, J. Luik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.