lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
Kohtulahendid/3-2-1-116-02

Kohtulahend

TsiviilasiJõustunudRiigikohus · 22.10.2002

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Riigikohus
Kohtuasja number
3-2-1-116-02
Asja liik
Tsiviilasi
Kuulutamise aeg
22.10.2002
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
802
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Kohtuasja number 3-2-1-116-02 Otsuse kuupäev Tartu, 22. oktoober 2002. a Kohtukoosseis Eesistuja J. Odar, liikmed V. Kõve ja L. Laarmaa Kohtuasi Helga Piho hagi Eesti Vabariigi vastu 152 000 krooni saamiseks. Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 27. mai 2002. a määrus tsiviilasjas nr 2-2/500/02 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Helga Piho erikaebus Asja läbivaatamise kuupäev 30. september 2002. a, kirjalik menetlus Resolutsioon Jätta Tallinna Ringkonnakohtu määrus muutmata ja erikaebus rahuldamata.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.H. Piho esitas 18. juulil 2001. a Tallinna Linnakohtule hagi Eesti Vabariigi vastu 152 000 krooni suuruse kahju hüvitamiseks. Hagiavalduse põhjenduste kohaselt teostati 24. juulil 1991. a Riigiprokuratuuri poolt hagejale kuulunud 1990. aastal 120 000 rubla eest ostetud sõiduauto Volvo võetus. 31. juulil 1991. a liideti sõiduauto asitõendina kriminaalasja juurde ning otsustati anda vastutavale hoiule Rootsi kindlustuskompaniile WASA. Nimetatud otsus oli vastuolus kehtinud kriminaalprotsessikoodeksi (KrPK) § 62 lg-ga 2. Samal päeval andis uurija auto üle Rootsi kindlustuskompaniile Larmjänst AB, kes kohustus võtma sõiduki omandiküsimuse lahendamiseni vastutavale hoiule võõrandamise õiguseta. KrPK § 62 lg 6 kohaselt tuli asitõendit säilitada kuni kriminaalasjas menetluse lõpetamiseni. Menetlus kriminaalasjas lõpetati 19. veebruaril 1996. a, kindlustuskompanii realiseeris sõiduki aga juba 1991. a oktoobris. Kostja seadusevastase tegevusega tekkis hagejale kahju hagihinna ulatuses. Kostja vastuväidete kohaselt ei käitunud Riigiprokuratuur õigusvastaselt. Kooskõlas KrPK § 62 lgga 4 anti sõiduk hoiule seadusjärgsele omanikule kindlustuskompaniile WASA. Asjaolu, et auto Rootsis müüdi, ei sõltunud kostja tegevusest.
2.Tallinna Linnakohtu 28. detsembri 2001. a otsusega jäeti hagi rahuldamata. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt ei vaidlustanud hageja kriminaalasja lõpetamise määrust. Sellega on lahendatud ka varastatud sõidukite kui asitõendite tagastamine esmastele omanikele Rootsis või kindlustusfirma poolt vargusega tekitatud kahju hüvitamise korral vastavatele kindlustusfirmadele. Uurimisorgan selgitas määruses Eestis elavatele varastatud autode ostjatele, kellelt sõiduautod ära võeti, et neil on õigus esitada hagi kahjude sissenõudmiseks autosid müünud isikute vastu. Hageja ei ole vaidlustanud kriminaalasja menetlemise käigus uurija tehtud toiminguid - vaidlusaluse auto võetust, selle kohta tehtud määrust ja asitõendite kriminaalasja juurde liitmise määrust. Hüvitise suuruse osas on hageja nõue põhjendatud. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
3.Tallinna Ringkonnakohtu 27. mai 2002. a otsusega tühistati linnakohtu otsus ning asjas lõpetati menetlus. Apellatsioonikohus leidis, et esimese astme kohus rikkus oluliselt protsessiõiguse normi. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 6 lg 3 p-de 1 ja 2 kohaselt kuulub nii haldusakti kui toimingu õigusvastasuse kindlakstegemine kui ka õigusvastase haldusakti või toiminguga tekitatud

kahju hüvitamise otsustamine halduskohtu pädevusse. Erandi on seadusandja HKMS RakS § 5 kohaselt teinud üksnes nende seaduse jõustumise ajal maa- või linnakohtu menetluses olnud või olevate õigusvastase haldusakti või -toiminguga tekitatud kahju hüvitamise asjade kohta, mis olid menetlusse võetud enne 1. jaanuari 2000. a. Kuna vaidlusalune nõue esitati linnakohtule 18. juulil 2001. a, ei kuulu see kohtu pädevusse läbivaatamiseks tsiviilkohtumenetluse korras ja TsMS § 217 p 1 alusel tuleb asjas menetlus lõpetada.

ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED

4.Erikaebuses vaidlustatakse apellatsioonikohtu määrus ning palutakse see tühistada ja saata asi apellatsioonikohtule menetlemiseks. HKMS § 4 lg-st 2 ei tulene, et kõik kriminaalmenetluses tehtavad toimingud on haldustoimingud. Riigikohus on leidnud, et kriminaalmenetluse toimingud peaksid menetlusõigusliku loogika järgi kuuluma läbivaatamisele üldkohtus. Halduskohtus kuuluksid läbivaatamisele ainult need toimingud, millel puudub muu vaidevõimalus ja halduskohtusse pöördumine on ainsaks õiguskaitse vahendiks. Hagi aluseks olev kahju põhjustanud tegevus ei kuulu vaidlustamisele halduskohtus ja nõue ei ole ka seetõttu läbivaadatav halduskohtumenetluse korras. Kahju tekitamise ja kohtusse pöördumise ajal ei kehtinud veel riigivastutuse seadus.
5.Vastuses erikaebusele leidis kostja, et kaebus on põhjendamatu ning apellatsioonikohtu määruse muutmiseks alus puudub.

TSIVIILKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

6.Kolleegium leidis, et erikaebuse väited ei anna alust ringkonnakohtu määruse tühistamiseks. Ebaõige on erikaebuse väide, et asitõendi võetuse puhul ei ole tegu toiminguga, mille peale saab halduskohtusse kaevata. Riigikohtu üldkogu asus 22. detsembri 2000. a määruses nr 3-3-1-38-00 (RT III 2001, 2, 14) p 24 seisukohale, et esemete võetus on avalik-õiguslik akt, mis riivab isiku põhiõigusi ja vabadusi. HKMS § 3 lg 1 p 1 kohaselt kuulub avalik-õiguslike vaidluste lahendamine halduskohtu pädevusse. Et kriminaalmenetluse koodeks näeb ette nimetatud toimingute peale kaebuse esitamist vaid prokurörile, siis kuulub nende toimingute kohtulik kontroll HKMS § 3 lg 1 üldklausli järgi halduskohtu võimkonda. Hageja toetus kahju hüvitamise hagi esitades just sellele alusele, et prokuratuuri uurija tegevus sõiduauto üleandmisel Rootsi kindlustuskompaniile puudus õiguslik alus ning see oli otseses vastuolus KrPK § 62 lg-tega 2, 3 ja 6. Nimetatud õigusevastase ja süülise käitumise tagajärjel tekkis hagejal kahju 152 000 krooni. HKMS § 6 lg 3 p 2 järgi kuulub halduskohtu pädevusse õigusevastase toiminguga tekitatud kahju hüvitamine. Erandi on seadusandja HKMS RakS § 5 kohaselt teinud üksnes nende seaduse jõustumise ajal maa- või linnakohtu menetluses olnud või olevate õigusvastase haldusakti või -toiminguga tekitatud kahju hüvitamise asjade kohta, mis olid menetlusse võetud enne 1. jaanuari 2000. a. Kuna vaidlusalune nõue esitati linnakohtule 18. juulil 2001. a, ei kuulu see kohtu pädevusse läbivaatamiseks tsiviilkohtumenetluse korras ja TsMS § 217 p 1 alusel tuleb asjas menetlus lõpetada, siis on ringkonnakohus teinud asjas õige järelduse. J. Odar, V. Kõve, L. Laarmaa

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.