lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-2-1-98-02

Kohtulahend

TsiviilasiJõustunudRiigikohus · 07.10.2002

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Riigikohus
Kohtuasja number
3-2-1-98-02
Asja liik
Tsiviilasi
Kuulutamise aeg
07.10.2002
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1597
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 330 lg 4Avalduste esitamise tähtajadTsÜS § 66 lg 2Vara mõisteTsK § 191 lg 1TsK § 216TsK § 218TsK § 219TsK § 220TsMS § 353 lg 3Menetluse peatumine füüsilisest isikust poole surma või juriidilisest isikust poole lõppemise korralTsMS § 61 lg 1Valdkonna eest vastutava ministri pädevus toimiku osas

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-2-1-98-02 Otsuse kuupäev Tartu, 7. oktoober 2002. a Kohtukoosseis Eesistuja V. Kõve, liikmed L. Laarmaa ja J. Luik Kohtuasi ERGO Kindlustuse AS hagi Tarmo Talve vastu 201 377 krooni 62 sendi saamiseks. Vaidlustatud kohtulahend Viru Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 5. aprilli 2002. a otsus tsiviilasjas nr 2-115/02 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik T. Talve kassatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev 9. september 2002. a Istungil osalenud isikud Hageja esindaja vandeadvokaat A. Uritam Resolutsioon

1.Jätta Viru Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 5. aprilli 2002. a otsus muutmata ja kassatsioonkaebus rahuldamata.
2.Välja mõista Tarmo Talvelt ERGO Kindlustuse AS kasuks kassatsiooniastmes kantud kohtukulu 1400 (üks tuhat nelisada) krooni.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Tarmo Talve rentis 14. novembri 1997. a kasutusrendilepingu alusel AS-lt Hansa Liising Eesti sõiduautot Peugeot 406. Vastavalt T. Talve avaldusele peteti auto temalt 31. detsembril 1997. a välja. Auto oli kindlustatud ETAS Kindlustuse AS-is (ERGO Kindlustuse AS õiguseellane). ETAS Kindlustuse AS keeldus kaduma jäänud auto eest T. Talvele ja AS-le Hansa Liising Eesti kindlustushüvitise maksmisest põhjusel, et kindlustuslepingu p 3.7 järgi ei loeta varguseks sõiduki omandamist kolmandate isikute poolt kelmuse teel. Samuti rikkus T. Talve kindlustuslepingu tingimusi, mh suurendas ilma kindlustusandja nõusolekuta riski. ETAS Kindlustus AS omandas
5.juunil 1998. a AS-lt Hansa Liising Eesti nõudeõiguse loovutamise lepinguga 14. novembri 1997. a kasutusrendilepingust tuleneva tasumata kasutusrendi maksete nõude T. Talve vastu. Hagiavalduses palus hageja kostjalt välja mõista 201 377 krooni 60 senti, millest 188 094 krooni 81 senti on auto jääkväärtus ning 13 282 krooni 79 senti tasumata jääkväärtuselt arvestatud intress. Kostja vastutas kasutusrendilepingu p-de 10.1 ja 10.2 järgi vara säilimise eest ja ta kohustus p 9.5 alusel vara hävimisel või kahjustumisel viisil, mida kindlustuslepingu järgi ei loeta kindlustusjuhtumiks, tasuma lepingust tuleneva vara jääkväärtuse.
2.Lääne-Viru Maakohtu 31. detsembri 2001. a otsusega jäeti hagi rahuldamata. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt on tõendamata, millise nõude ja millises mahus loovutas AS Hansa Liising Eesti 5. juuni 1998. a lepinguga hagejale. Nõudeõiguse loovutamine on vastuolus nõude loovutamist ja võla ülekandmist reguleerivate sätetega. Arvestada ei saa hageja seletust, et tegemist on liisingettevõttel kostja lepinguliste kohustuste rikkumisest tekkinud nõudega. Nõudeõiguse loovutamise lepingus ei ole väidetavat rikkumist märgitud. Hageja ei saanud liisingmaksete tasumise nõudeõigust loovutada, sest kasutusrendilepingus ja üldtingimustes termin "liisingmakse" puudub. Nõudeõiguse loovutamise hind 201 377 krooni 60 senti ei ole kostjale siduv. AS Hansa Liising Eesti märkis 9. veebruari 2001. a kirjas, et kasutusrendi võlg on 201 377 krooni 60 senti, millest auto jääkväärtus on 16. jaanuari 1998. a seisuga 188 094 krooni 81 senti ja tasumata intresse jääkväärtuselt

13 282 krooni 79 senti. Kasutusrendileping ei näe ette intresside maksmist. Kasutusrendileping on kahekülgne leping, mille poolteks on nii kreeditor kui võlgnik. Kostja õiguste tagamiseks oleks pidanud üheaegselt nõude loovutamisega toimuma ka võla ülekandmine. Kuna kostjat ei teavitatud nõude loovutamisest ja ta ei ole sellega nõus, on TsÜS § 66 lg 2 kohaselt nõude loovutamine seadusega vastuolus. Hageja ei ole esitanud sõiduki jääkväärtuse hüvitamise nõuet ning sellest tulenevalt ei olnud ka nõudeõiguse loovutamise lepingu sõlmimisel alust arvestada loovutatud nõudesse leppetrahvi TsK § 191 lg 1 mõttes. Hagejal oli tsiviilhagejana võimalik nõuda kuriteoga tekitatud kahju hüvitamist auto kostjalt väljameelitanud L. Merimaalt kriminaalmenetluse vältel ja tal on see võimalus ka praegu. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

3.Viru Ringkonnakohtu 5. aprilli 2002. a otsusega tühistati maakohtu otsus ning uue otsusega rahuldati hagi osaliselt. Kostjalt mõisteti välja sõiduki jääkväärtus 188 094 krooni 81 senti. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt vastab AS Hansa Liising Eesti ja ETAS Kindlustus AS vahel sõlmitud nõudeõiguse loovutamise leping TsK §-des 216 ja 221 sätestatud nõuetele. Rendileandjal tekkis kasutusrendilepingu sõlmimisega rentniku vastu rendimaksete nõudeõigus ning rentnikul kohustus neid tasuda vastavalt maksegraafikule. Järelikult oli ka AS-il Hansa Liising Eesti rendileandjana nõudeõigus kostja vastu ning TsK § 216 alusel õigus nõude loovutamiseks teisele isikule. Nimetatud säte ei piira nõudeõiguse loovutamist lepingu rikkumise fakti olemasolu või rendilepingu tähtajaga. Seega oli AS-il Hansa Liising Eesti õigus nõue loovutada enne lepingu tähtaega, sõltumata lepingu rikkumise või mitterikkumise faktist. Loovutamiseks ei ole vajalik eelnev pretensiooni esitamine võlgnikule. Lepingu ese oli nõudeõiguse loovutamise lepingus piisavalt selgelt määratletud ning kostja ei ole vaidlustanud, et ta ei olnud teadlik rendimaksete suurusest ja tasumise tähtaegadest. Seadusest ei tulene, et nõudeõiguse loovutamise lepingu objekt tuleb määrata kindlas summas. Põhjendamatu on eristada mõisteid "rendimakse" ja "liisingmakse", kuna tegemist on sünonüümidega, ning seetõttu seada kahtluse alla nõudeõiguse loovutamise lepingu eseme selgus. Tõendatud on ETAS Kindlustuse AS poolt AS-le Hansa Liising Eesti 201 377 krooni 60 sendi ülekandmine. Maksekorralduses on viide 5. juuli 1998. a nõudeõiguse loovutamise lepingule ja T. Talve nõudele. Seega läks kasutusrendilepingust tulenev nõudeõiguse üle hagejale. AS Hansa Liising Eesti õiendi kohaselt loovutas ta summaarselt nõude auto jääkväärtuse 188 094 krooni 81 sendi osas ja intressid 13 282 krooni 70 senti. Ei ole välistatud, et omandatud nõudeõigus langeb rahaliselt kokku nõudeõiguse ostusummaga. Kasutusrendilepingu üldtingimuste p-de 9.5 ja 9.7 alusel tekkis kostjal rentnikuna peale auto kaotsiminekut ja rendileandja või edaspidi nõude omandanud hageja poolt vastava teate saamist kohustus hüvitada rendileandjale või nõude omandanud hagejale üksnes auto jääkväärtus. Kuna kasutusrendileping ei näe ette intresside maksmist ning üldtingimuste p 9.6.1 ei ole kohaldatav, sest AS Hansa Liising Eesti ei nõudnud enne nõudeõiguse loovutamist rentnikult auto jääkväärtuse maksmist, siis tuleb hagi 13 282 krooni 70 sendi nõude osas jätta rahuldamata. Tsiviilasja materjalidest ei nähtu hageja või tema õiguseellase kriminaalasjas tsiviilhagejaks olemine

või tsiviilhagi esitamine.

ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED

4.Kassatsioonkaebuses palus kostja apellatsioonikohtu otsuse tühistada ning saata asi samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Sõiduauto kasutusrendileping on kahekülgne leping, mille puhul ei ole nõude loovutamine TsK § 216 alusel lubatud ilma samaaegse võla ülekandmiseta. Võla ülekandmiseks on TsK § 220 kohaselt vajalik ka kreeditori, s.o kostja nõusolek, mis asjas puudub. Kostjalt mõisteti välja sõiduki jääkväärtus, mida hageja aga ei nõudnud ning mille hagemiseks puudus tal ka õiguslik alus, kuna ta omandas õiguse nõuda vaid "liisingmaksete tasumist". Mõisted "liisingmakse" ja "rendimakse" ei ole sünonüümid ning seega ei olnud hageja omandatud nõude alusel võimalik esitada nõuet kolmanda isiku kohustuse täitmiseks, sest sellisel kujul ei ole kohustis kunagi eksisteerinud. Hagejal puudus hagi esitamisel 27. oktoobril 2000. a nõudeõigus kostja vastu, kuna kasutusrendileping ei olnud selleks ajaks lõppenud ega hageja või AS Hansa Liising Eesti poolt ennetähtaegselt lõpetatud. Kohus rikkus TsMS § 330 lg-t 4, jättes hinnangu andmata Eesti Vabariigi Riikliku Autoregistrikeskuse õiendile, mille järgi on sõiduki omanikuna registrisse kantud kostja. Tähelepanuta on jäänud asjaolu, et hageja nõudis kostjal summat, millega ta nõude omandas, mitte rendimakse võlgnevust või auto jääkväärtust.
5.Vastuses kassatsioonkaebusele pidas hageja kaebust põhjendamatuks. Kostja soovib kassatsioonkaebuses sisuliselt asjaolude teistsugust tuvastamist ning tõendite ümberhindamist, mis ei ole aga TsMS § 353 lg 3 kohaselt Riigikohtu pädevuses. Apellatsioonikohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning puudub alus selle muutmiseks.
6.Riigikohtu istungil jäi hageja esindaja vastuses toodud seisukohtade juurde ning palus kassatsioonkaebuse rahuldamata jätta. Samuti esitas ta taotluse kassatsiooniastmes kantud kohtukulu 9404 krooni 70 senti väljamõistmiseks kostjalt.

TSIVIILKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

7.Kolleegium leiab, et kassatsioonkaebuse väited ei anna alust apellatsioonikohtu otsuse tühistamiseks. Vastavalt 1. juulil 2002. a jõustunud võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse §-le 11 kuuluvad asjas kohaldamisele tsiviilkoodeksi sätted.
8.Ebaõige on kassaatori seisukoht, et kasutusrendilepingust tuleneva nõude loovutamiseks pidi olema kostja nõusolek. Ringkonnakohus leidis õigesti, et nõudeõiguse loovutamine vastab TsK §-des 216 ja 221 sätestatule. Vastavalt TsK § 216 lg-le 1 on nõude loovutamine kreeditori poolt teisele isikule lubatud, kui see ei ole vastuolus seaduse või lepinguga või kui nõue ei ole seotud kreeditori isikuga. Ringkonnakohus on tuvastanud, et kasutusrendilepingu järgi oli AS-il Hansa Liising Eesti kostja vastu rendimaksete nõue, ta sai selle nõude loovutada teisele isikule ja tal ei ole pärast nõudeõiguse loovutamist enam kostja vastu auto jääkväärtuse nõuet. Nõude loovutamine ei olnud vastuolus lepinguga ega seadusega. Väär on kostja viide TsK § 220 rikkumisele. Selles paragrahvis on sätestatud reeglid võla ülekandmisele. Kostja ei ole asja menetluse käigus välja toonud ühtegi

kasutusrendilepingust tulenevat rendileandja kohustust kostja ees, mida väidetavalt üle kanti või tuli üle kanda ja milleks pidi olema tema kui kreeditori nõusolek. Võlgnikule teatamata jätmine omab TsK § 218 järgi tähendust vaid selles, et täitmine esialgsele kreeditorile loetakse täitmiseks vastavale kreeditorile. Võlgniku õigused uue kreeditori nõude vastu on kaitstud TsK § 219 järgi sellega, et võlgnikul on õigus esitada uue kreeditori nõude vastu kõik vastuväited, mis tal olid esialgse kreeditori vastu nõude loovutamisest teate saamise momendil.

9.Ringkonnakohus tuvastas, et AS Hansa Liising Eesti kasutusrendilepingust tulenev nõue kostja vastu läks üle hagejale, sõltumata lepingu tähtajast või kostjapoolsest lepingu rikkumisest ja asjaolust, et auto läks kostja käest kaotsi. Kolleegium nõustub ringkonnakohtu järeldusega, et kuna kasutusrendilepingu üldtingimuste p-de 9.5 ja 9.7 järgi vara kaotsiminekul viisil, mida kindlustuslepingu järgi ei loeta kindlustusjuhtumiks, kohustus kostja pärast rendileandjalt või nõude omandajalt vastava teate saamist hüvitama üksnes auto jääkväärtuse, siis kuulub kostjalt sissenõudmisele sõiduauto jääkväärtus summas 188 094 krooni 81 senti. Kostja ei ole väitnud, et tasumata rendimaksete summa oli väiksem.
10.Ringkonnakohus ei ole rikkunud TsMS § 330 lg-s 4 sätestatut. Ebaõige on kostja väide, et ta oli sõiduauto omanik, kuna auto oli tema valduses ja ta on kantud omanikuna auto registreerimistunnistusele. Auto registreerimine Eesti Vabariigi Riiklikus Autoregistrikeskuses kostja nimele ei tõenda iseenesest omandiõiguse üleminekut. Ringkonnakohus on tuvastanud, et kostja oli kasutusrendilepingu järgi sõiduauto rentnik.
11.Enne võlaõigusseaduse jõustumist oli asja teise isiku kasutusse andmisel tegemist rendisuhtega, v.a kui kasutusse anti eluruum. Selles asjas tulenes nõue sõiduauto kasutusrendilepingust. Juriidiliselt korrektne oleks olnud kirjutada ka nõude loovutamise lepingusse sõna "rendimakse". Ringkonnakohus lähtus õigesti nõude loovutaja ja hageja poolt mõistetele antud tähendusest, st et ei ole alust eristada liising- ja rendimaksete tähendust.
12.TsMS § 61 lg 1 p 1 kohaselt on maksimummääraks, milles mõistetetakse välja õigusabikulu teiselt poolelt, viis protsenti hagi rahuldatud või rahuldamata jäetud osast. Sellest tulenevalt kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele kassatsiooniastmes kantud kohtukulu summas 1400 krooni. V. Kõve, L. Laarmaa, J. Luik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.