Kohtuasja number 3-2-1-76-02 Määruse kuupäev Tartu, 20. juuni 2002. a Kohtukoosseis Eesistuja H. Jõks, liikmed L. Laarmaa ja J. Luik Kohtuasi AS Eriõli (pankrotis) pankrotihalduri taotlus ärikeelu kohaldamiseks. Vaidlustatud Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 26. veebruari 2002. a määrus kohtulahend tsiviilasjas nr II-2/229/02 Kaebuse esitaja ja AS Eriõli (pankrotis) erikaebus kaebuse liik Asja läbivaatamise 27. mai 2002. a, kirjalik menetlus kuupäev Resolutsioon
1.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 26. veebruari 2002. a määrus ja saata asi samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.
2.Erikaebus rahuldada.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tallinna Linnakohtu 6. novembri 2001. a määrusega rahuldati AS Eriõli (pankrotis) pankrotihalduri taotlus aktsiaseltsi nõukogu liikmetele ja juhatuse liikmetele ärikeelu kohaldamiseks. Kohus algatas AS Eriõli pankrotimenetluse 3. märtsil 1999. a. Pankrot kuulutati välja 6. aprillil 1999. a. AS Eriõli pankrotimenetluses on tunnustatud nõudeid 90 miljoni krooni väärtuses. AS Eriõli juhatuse liikmed Ando Raud ja Sander Kopli, nõukogu liikmed Priit Piilmann, Elar Sarapuu ja Vaido Virro on toime pannud tegusid, millel on raskete juhtimisvigade tunnused pankrotiseaduse § 60 lg 3 tähenduses ja pankrotikuriteo tunnused ning mille tagajärjel on AS Eriõli muutunud maksejõuetuks. Alates 2000. aasta märtsist ei ole võimalik AS-lt Eriõli saada ühtegi dokumenti. Nende võimaliku hävitamise kohta on algatatud kriminaalasi. Pankrotimenetluses on selgunud, et 6. aprilli 1999. a seisuga koostatud ja Tallinna maksuametile esitatud AS Eriõli raamatupidamisbilanss on erinev haldurile esitatud bilansist. Tallinna Linnakohtu 11. veebruari 2000. a kandeotsusega registriasjas nr Ä6216/4 on tühistatud
19.
veebruari 1999. a kandeotsus AS Eriõli asukoha muutmisest, uue põhikirja vastuvõtmisest, juhatuse ja nõukogu liikmete tagasikutsumisest ja uue juhatuse liikme valimisest. PankrS § 35 lg 2 kohaselt võib kohus juriidilisest isikust võlgniku pankroti korral määrata, kes sama seaduse §-s 12 lg 4 nimetatud isikutest ei või olla pankrotimenetluse lõpuni ettevõtja, juriidilise isiku juhatuse või seda asendava organi liige, nõukogu liige, täisosanik, juriidilise isiku likvideerija, prokurist ega pankrotihaldur. PankrS § 9 lg 1 p-des 1 ja 2 nimetatud tegude toimepanemise vältimiseks on vajalik kohaldada ärikeeldu AS Eriõli (pankrotis) juhatuse liikmetele A. Raudile, S. Koplile ning nõukogu liikmetele P. Piilmannile, E. Sarapuule ja V. Virrole. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
2.Tallinna Ringkonnakohus tühistas 26. veebruari 2002. a määrusega linnakohtu määruse osas, millega kohaldati ärikeeldu Priit Piilmannile, Elar Sarapuule ja Vaido Virrole, ja jättis nende suhtes pankrotihalduri ärikeelu kohaldamise taotluse rahuldamata. Ringkonnakohtu otsuse kohaselt puudub P. Piilmannile, E. Sarapuule ja V. Virrole ärikeelu kohaldamiseks seaduslik alus. Nad ei olnud AS Eriõli pankrotimenetluse algatamise ajal 3. märtsil
1999. a selle nõukogu liikmeteks. AS Eriõli ainuaktsionäri Century Overland Sevice Ltd 3. novembri 1998. a otsusega kutsuti nad nõukogu liikme ametikohalt tagasi. Seda otsust ei ole vaidlustatud. Seetõttu ei võimalda ÄS § 35 lg 2 ja § 12 lg 4 nendele ärikeeldu kohaldada.
3.Põhjendatud ei ole pankrotihalduri väide, mille kohaselt taastusid nõukogu liikmete volitused Tallinna Linnakohtu 11. veebruari 2000. a kandeotsusega, mis tühistas kohtunikuabi 19. veebruari 1999. a kandeotsuse. ÄS § 318 lg 5 sätestab küll kohustuse esitada äriregistrile uue nõukogu liikmete nimekirja, mida ÄS § 38 lg 2 alusel säilitatakse äritoimikus, kuid sellest ega ka ÄS §-st 319 ei tulene, et kui uue nõukogu liikme valimine ei olnud kooskõlas seadusega, taastuksid automaatselt nõukogu liikme volitused, kes on aktsionäride üldkoosoleku otsusega tagasi kutsutud.
ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED
4.AS Eriõli (pankrotis) pankrotihaldur Lembit Ülper palub erikaebuses tühistada ringkonnakohtu määruse osas, millega tühistati linnakohtu 6. novembri 2001. a määrus, ning teha asjas uus määrus. Vaidlustatav määrus on ebaõige protsessinormide rikkumise ja seaduse väära kohaldamise tõttu. Kohus peab hindama kõiki tõendeid ja asjaolusid kogumis. Ringkonnakohus tuvastas üksnes formaalse asjaolu - 3. novembri 1998. a ainuaktsionäri otsus nõukogu liikmete tagasi kutsumise osas on kehtiv, seda ei ole vaidlustatud - ning tegi sellele tuginedes otsuse, arvestamata selle otsusega seotud asjaolusid ning asjaosaliste omavahelisi suhteid ja seoseid. Kohtule on esitatud väljavõte Iirimaa äriregistrist, kust ilmneb, et sel ajal olid ainuaktsionäri Century Overland Services Ltd direktoriteks (seaduslikeks esindajateks) E. Sarapuu ja P. Piilmann. Tallinna Ringkonnakohus on jätnud seega tähelepanuta asjaolu, et 3. novembri 1998. a aktsionäride üldkoosoleku otsuse eesmärgiks ei olnud olemasolevate nõukogu liikmete tagasikutsumine ja uute valimine, vaid mittetuvastatavate välismaiste esindusisikute määramine nõukogusse nende samade nõukogu liikmete endi poolt, et välistada P. Piilmanni ja E. Sarapuu seostamine AS-ga Eriõli ja nende vastutus AS Eriõli juhtorganite liikmetena. TsÜS § 61 lg 1 kohaselt on tehingus (toimingus) oluline isiku tahe. P. Piilmanni, E. Sarapuu ja V. Virro ning Century Overland Sevices Ltd tahe ei olnud suunatud P. Piilmanni, E. Sarapuu ja V. Virro AS Eriõli nõukogust tagasikutsumisele, vaid nende isikute tegevuse jätkamisele senisel kujul, kuid variisikute kaudu ja nimel. Seadusega vastuolus olev ja poolte tegelikku tahet ja eesmärke teadlikult varjav tehing on tühine. Sellise asjaolu tuvastamiseks ei pea esitama kohtule iseseisvat nõuet.
5.Ringkonnakohus on jätnud arvestamata, et 11. veebruari 2000. a Tallinna Linnakohtu kandeotsusega on tühistatud varasemalt 19. veebruaril 1999. a tehtud muudatused AS Eriõli põhikirjas, nõukogu koosseisus ja asukoha osas. Äriregistri kannete kohaselt on AS Eriõli nõukogu liikmeteks ka käesoleval ajal P. Piilmann, E. Sarapuu ja V. Virro.
6.Vastustajad P. Piilmann, E. Sarapuu ja V. Virro on seisukohal, et erikaebuse esitas protsessiosaline, kellel puudub õigus ringkonnakohtu määruse vaidlustamiseks, ja isiku kaudu, kellel puudub volitus protsessiosalise nimel erikaebuse esitamiseks. Pankrotiseadus ei anna pankrotihaldurile ega teistele protsessiosalistele õigust erikaebuse esitamiseks kohtumäärusele, millega kohus on taotluse ärikeelu
kohaldamiseks jätnud rahuldamata. Lisaks puuduvad Lembit Ülperil AS Eriõli (pankrotis) pankrotihalduri volitused. Ringkonnakohus asus õigesti seisukohale, et vastustajad ei olnud AS Eriõli pankrotimenetluse algatamise ajal AS Eriõli nõukogu liikmeteks. Alusetud on erikaebuse väited, nagu oleks ringkonnakohus protsessinorme eirates jätnus andmata hinnangu AS Eriõli ainuaktsionäri otsuse tühisusele, kuna kohtule sellist iseseisvat nõuet ei esitatud.
TSIVIILKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
7.Kolleegium leiab, et apellatsioonikohtu otsus kuulub tühistamisele pankrotiseaduse väära kohaldamise tõttu.
8.PankrS § 2 lg 4 kohaselt kohaldatakse pankrotimenetluses tsiviilkohtumenetluse seadustikku, kui pankrotiseadusest ei tulene teisiti. TsMS § 338 lg 2 sätestab, et ringkonnakohtu määruse peale võib pool ja teine protsessiosaline esitada erikaebuse ka siis, kui kohtumäärus takistab asja edasist menetlust. Ärikeelu kohaldamise vaidluses tehtav kohtulahend on tulenevalt PankrS §-st 35 lg 4 määrus. Kuna selle lahendiga otsustab kohus ärikeelu kohaldamise sisuliselt ning pankrotiseadus ei sätesta erandit, mille kohaselt haldur ei saa edasi kaevata ärikeelu kohaldamata jätmise määrusele, on halduril õigus edasi kaevata kohtumäärusele, millega jäeti taotlus ärikeelu kohaldamiseks rahuldamata.
9.Kolleegium ei pea vajalikuks muuta oma varasemat seisukohta (tsiviilkolleegiumi 18. detsembri 2001. a otsus nr 3-2-1-159-01, RT III 2002, 3, 26), mille kohaselt pankrotihaldur omandab seadusest tulenevad õigused ja kohustused kohtu poolt nimetamisega. Seda seisukohta toetab ka PankrS §-des 16 lg 3 ja 4; 17 lg 1 p 2 ning 30 sätestatu. Kolleegium leiab, et eelnimetatu kehtib ka PankrS § 29 lg 5 alusel nimetatava teise halduri suhtes. Tallinna Linnakohus nimetas 8. jaanuari 2002. a määrusega teiseks pankrotihalduriks Lembit Ülperi. Selle kohtumääruse tühistas Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium 13. märtsil 2002. a. Seega olid L. Ülperil pankrotihalduri volitused, kui ta 8. märtsil 2002. a esitas erikaebuse Riigikohtusse.
10.Nõustuda ei saa apellatsioonikohtu seisukohaga, et kuna P. Piilmann, E. Sarapuu ja V. Virro ei olnud pankrotimenetluse algatamise ajal enam nõukogu liikmed, ei saa nende suhtes ärikeeldu kohaldada. PankrS § 35 lg 2 kohaselt võib kohus juriidilisest isikust võlgniku pankroti korral määrata, kes sama seaduse § 12 lõikes 4 nimetatud isikutest ei või pankrotimenetluse lõpuni olla ettevõtja, juriidilise isiku juhatuse või seda asendava organi liige, juriidilise isiku likvideerija, prokurist ja pankrotihaldur. Nimetatud paragrahvist tuleneb ka ärikeelu kohaldamise eesmärk ja alused, mida Riigikohtu tsiviilkolleegium on käsitlenud oma varasemates lahendites (tsiviilkolleegiumi 27. märtsi 2000. a otsus nr 3-2-1-26-00, RT III 2000, 9, 97 ja tsiviilkolleegiumi 9. mai 2000. a otsus nr 3-2-1-70-00, RT III 2000, 13, 144). Pankrotiseadus jätab reguleerimata, kas ärikeeldu saab kohaldada PankrS §-s 12 lg 4 esimeses lauses loetletud isikutele ka siis, kui nad on oma kohustustest juba vabastatud. Ärikeeluga seonduvalt määratleb PankrS § 12 lg 4 üksnes isikute ringi, kellele võib juriidilise isiku pankroti korral ärikeeldu kohaldada. Kolleegium leiab, et selles osas, kas ärikeeldu saab kohaldada ka oma kohustuste täitmisest vabastatud isiku suhtes, kuulub
kohaldamisele säte, mis reguleerib ärikeeluga võimalikult sarnast suhet ja loeb selliseks suhteks elukohast lahkumise keelu. Seejuures tuleb arvestada ärikeelu ja elukohast lahkumise keelu kohaldamise eesmärkide erisusi. Tulenevalt eeltoodust kolleegium leiab, et kui PankrS §-s 12 lg 4 esimeses lauses nimetatud isik (selles asjas nõukogu liige) on vabastatud oma kohustustest ühe aasta jooksul enne pankrotimenetluse algatamist, siis sellekohaste aluste olemasolul saab tema suhtes ärikeeldu kohaldada. H. Jõks, L. Laarmaa, J. Luik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.