lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
Kohtulahendid/3-2-1-83-02

Kohtulahend

TsiviilasiJõustunudRiigikohus · 05.06.2002

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Riigikohus
Kohtuasja number
3-2-1-83-02
Asja liik
Tsiviilasi
Kuulutamise aeg
05.06.2002
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
717
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number

3-2-1-83-02

Otsuse kuupäev

Tartu, 5. juuni 2002. a

Kohtukoosseis

Eesistuja J. Odar, liikmed V. Kõve ja L. Laarmaa

Kohtuasi

Õ. P hagi Vivian Kivistiku ja Tallinna linna vastu omandiõiguse tunnustamiseks ja vara üleandmise akti kehtetuks tunnistamiseks.

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 4. veebruari 2002. a otsus tsiviilasjas nr 2-2/372/02

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Õ. P kassatsioonkaebus

Asja läbivaatamise kuupäev

20. mai 2002. a, kirjalik menetlus

Resolutsioon

1.Muuta Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi
4.veebruari 2002. a otsust põhjenduste osas.
2.Muus osas jätta ringkonnakohtu otsus muutmata.
3.Kassatsioonkaebus jätta rahuldamata.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
1.ÕVVTK Tallinna Linnakomisjoni 27. märtsi 1995. a otsusega nr 5342 tunnistati Tallinnas VanaPärnu mnt 10/Ida 7, endisel kinnistul nr 1252 asunud ehitised ja krunt suurusega 1638 m2 omandireformi objektiks. Otsuse kohaselt natsionaliseeriti majavaldus Tallinna Linna Majade Natsionaliseerimise Komisjoni 12. detsembri 1950. a otsusega ja maa Riigivolikogu 23. juuli 1940. a deklaratsiooniga. Loeti tõendatuks, et vara kuulus õigusvastase võõrandamise ajal Mart Allanile. Nimetatud vara osas tunnistati õigustatud subjektiks M. Allani lapselaps V. Kivistik ja jäeti rahuldamata Õ. P vara tagastamise taotlus põhjusel, et ta ei kuulu ORAS §-s 8 märgitud omandireformi õigustatud subjektide ringi.
2.Hagiavalduse kohaselt suri M. Allan 6. oktoobril 1950. a ja oli seega vara natsionaliseerimise ajal juba surnud. Vara tegelik omanik oli tema poeg Johannes Allan, kes suri 7. jaanuaril 1970. a ja kelle vara pärijaks oli abikaasa Emilie Allan. 5. märtsil 1991. a surnud E. Allan pärandas kogu oma vara testamendiga hagejale. Hageja palus tunnustada tema omandiõigust Tallinnas Vana-Pärnu mnt 10 asuvale elamule ja kinnistule ning tunnistada kehtetuks 27. septembri 1995. a akt nr 273, millega anti nimetatud vara üle V. Kivistikule.
3.Tallinna Linnakohtu 20. detsembri 2001. a otsusega jäeti hagi rahuldamata. Kohtuotsuse

põhjenduste kohaselt on ÕVVTK Tallinna Linnakomisjoni 27. märtsi 1995. a otsus nr 53 seadusjõus. Nõmme Linnavalitsus andis 27. septembri 1995. a aktiga nr 273 ehitised üle V. Kivistikule. Hageja ei ole oma omandiõigust Tallinnas Vana-Pärnu mnt 10 asuvatele ehitistele tõendanud. Kuna nimetatud ehitised natsionaliseeriti 1950. aastal, ei saanud need kuuluda E. Allani pärandvara hulka ega Õ. P neid pärimise teel omandada. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

4.Tallinna Ringkonnakohtu 4. veebruari 2002. a otsusega jäeti linnakohtu otsus muutmata. Ringkonnakohtu otsuse põhjenduste kohaselt ei tõendanud hageja oma omandiõigust Tallinnas VanaPärnu mnt 10 asuvatele hoonetele ja maale. Kuna vaidlusalune vara ei kuulunud E. Allani surma hetkel tema pärandvara hulka, ei saanud hageja seda testamendi järgi pärida. Omandireformi käigus vara tagastamine ja kompenseerimine toimub omandireformi aluste seaduse alusel. Asjakohatud on hageja väited vara omandireformi objektiks tunnistamise ebaseaduslikkuse kohta. TsMS § 1 lg 1 mõistes kuulub linnakohtu pädevusse tsiviilasjade lahendamine, mille hulka omandireformist tulenevate toimingute seaduslikkuse üle otsustamine ei kuulu. Kohtul ei olnud õigust hagi läbivaatamisel määratleda, kes oli vara õigusvastase võõrandamise ajal selle omanik. See küsimus on halduskorras juba lahendatud. Vaidlus haldusakti seaduslikkuse üle kuulub halduskohtu pädevusse.

ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED

5.Kassatsioonkaebuses palus hageja ringkonnakohtu otsuse tühistada. Hageja omandiõiguse tuvastamiseks on vaja kindlaks teha, kes oli elamu omanik maja ülevõtmise hetkel riiklikku elamufondi. Linnakohus seda kindlaks ei teinud. Puuduvad dokumendid, et maja kuulus sel hetkel M. Allanile. Kui elamu omanik oli J. Allan, ei oleks V. Kivistik selle vara suhtes õigustatud subjektiks.
6.Vastuses kassatsioonkaebusele pidas V. Kivistik kaebust põhjendamatuks.

TSIVIILKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

7.Kolleegium leidis, et kassatsioonkaebuse väited ei anna alust ringkonnakohtu otsuse tühistamiseks, küll aga tuleb muuta osaliselt otsuse põhjendusi.
8.Ebaõige on ringkonnakohtu seisukoht, et kohtul ei olnud õigust hagi läbivaatamisel määratleda, kes oli vara õigusvastase võõrandamise ajal selle omanik, kuna see küsimus on juba halduskorras lahendatud. Riigikohtu tsiviilkolleegium on 12. novembri 1997. a määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-108-97 (RT III 1998, 1, 8) ja järgnevates lahendites leidnud, et taotleja võib vara võõrandamisaegse omaniku kindlaks tegemiseks pöörduda TsMS § 1 lg 1 kohaselt maa- või linnakohtusse, kuna tegemist on väidetavalt eksisteerinud tsiviilõigussuhtest - omandiõigussuhtest tekkinud vaidlusega.
9.Käesolevas asjas ei olnud kohtul õigust hagi läbivaatamisel määratleda hoone omanikku, kuna

taotlejal puudus hoone osas õigustatud huvi. Hageja esitas hagi omandiõiguse tunnustamiseks. Hageja väitel pärandas E. Allan kogu oma vara, mille hulka kuulus ka Tallinnas Vana-Pärnu mnt 10 asuvad ehitised, testamendi alusel talle. Kuna nimetatud vara natsionaliseeriti 1950. aastal, ei saanud see kuuluda E. Allani pärandvara hulka ja hageja seda pärida. Kuna hageja nimetatud vara pärida ei saanud, puudus tal õigustatud huvi vara omaniku kindlaks tegemiseks. J. Odar, V. Kõve, L. Laarmaa

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.