lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
Kohtulahendid/3-2-1-58-02

Kohtulahend

TsiviilasiJõustunudRiigikohus · 31.05.2002

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Riigikohus
Kohtuasja number
3-2-1-58-02
Asja liik
Tsiviilasi
Kuulutamise aeg
31.05.2002
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1176
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi

3-2-1-58-02 Tartu, 31. mai 2002. a Eesistuja H. Jõks, liikmed L. Laarmaa ja J. Luik Viljandi Maakonnahaigla hagi Tõnu Juuli vastu töölepingu mittepeatamise õiguse tunnustamiseks ning Tõnu Juuli vastuhagi Viljandi Maakonnahaigla vastu töölepingu peatamiseks ja tööraamatusse vastava märke tegemiseks. Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 12. detsembri 2001. a otsus tsiviilasjas nr 2-2-472/2001 Viljandi Maakonnahaigla kassatsioonkaebus

Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Asja läbivaatamise 29. aprill 2002. a kuupäev Istungil osalenud T. Juul ja tema esindaja vandeadvokaat N. Kõiv isikud Resolutsioon

1.Tühistada Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 12. detsembri 2001. a otsus ja saata asi samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.
2.Kassatsioonkaebus rahuldada.
3.Tagastada Viljandi Maakonnahaiglale 8. jaanuaril 2002. a tasutud kautsjon 200 krooni.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.T. Juul töötas Viljandi Maakonnahaiglas uroloog-kirurgina. Alates 29. novembrist 1999. a on ta Viljandi Linnavolikogu esimees. 24. novembril 2000. a esitas T. Juul tööandjale avalduse töölepingu peatamiseks alates 27. novembrist 2000. a seoses töömahu suurenemisega linnavolikogu liikme ja volikogu esimehena ning palus teha töölepingutesse peatamise kanded. Tööandja ei rahuldanud avaldust. 28. novembril 2000. a esitas T. Juul uue avalduse samadel motiividel töölepingute peatamiseks alates 30. novembrist 2000. a kuni 31. detsembrini 2000. a. Tööandja palus esitada põhjendused volikogu liikme ja esimehe ülesannete täitmise aja kohta ajavahemikul 30. novembrist 2000. a kuni 31. detsembrini 2000. a kõigi tööpäevade ja töötundide osas ja teatas, et võtab avalduse suhtes seisukoha pärast dokumentide esitamist. Töövaidluskomisjon kohustas 14. detsembri 2000. a otsusega tööandjat vormistama töölepingu peatamise. Viljandi Maakonnahaigla palus kohtul tunnustada õigust jätta rahuldamata töötaja 24. novembri 2000. a ja 28. novembri 2000. a avaldused töölepingu peatamiseks.
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
2.Vastuhagis palus T. Juul tunnustada tema õigust töölepingu peatamiseks, lugeda tööleping peatunuks alates 27. novembrist 2000. a ja kohustada tööandjat tegema selle kohta tööraamatusse märke.
3.Viljandi Maakohtu 10. augusti 2001. a otsusega jäeti hagi rahuldamata ja rahuldati vastuhagi. Kohus luges töölepingu peatunuks alates 27. novembrist 2000. a T. Juuli volikogu liikmena volikogu esimehe ülesannete täitmise ajaks ja kohustas tööandjat tegema märke töötaja töölepingusse selle peatamise kohta. Maakohtu otsuse kohaselt oli hageja TLS §-de 54 lg 1, 55 p 5, 58 lg 1 ja 2 ning kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 25 kohaselt kohustatud peatama kostjaga

sõlmitud töölepingu ajaks, mil kostja täidab linnavolikogu liikme ülesandeid. Seadusest tulenevalt on tööandja kohustatud võimaldama linnavolikogu liikmel osa võtta volikogu istungitest ja komisjonide koosolekutest ning täita volikogu poolt antud ülesandeid. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

4.Tartu Ringkonnakohtu 12. detsembri 2001. a otsusega jäeti maakohtu otsus muutmata. Ringkonnakohtu otsuse kohaselt tähendab töölepingu peatamine TLS § 54 lg 1 järgi töötaja ajutist vabanemist kohustusest teha tööd ja tööandja ajutist vabanemist kohustusest kindlustada töötaja tööga. TLS § 55 p 5 järgi peatub tööleping ajaks, mil töötaja täidab talle riigi- või kohaliku omavalitsusorgani poolt pandud ülesandeid; p 12 järgi ka muudel juhtudel, mil töötaja on seadusega ettenähtud alustel ajutiselt vabastatud tööülesannete täitmisest. KOKS § 25 sätestab, et tööandja on kohustatud võimaldama volikogu liikmel osa võtta volikogu istungitest ja selle komisjonide koosolekutest ning täita volikogu antud ülesandeid. Nimetatud sätted annavad kohaliku omavalitsuse volikogu liikmele õiguse ühepoolse tahteavaldusega peatada oma tööleping ajaks, mil kestavad tema kui kohaliku omavalitsuse volikogu liikme õigused. Tähtsust ei oma isiku töökoormus volikogu liikmena ega ka see, kas kostja töötas lisaks hageja juures töötamisele veel mõne teise tööandja juures. Töötajal on õigus muuta oma tahteavaldust töölepingu peatamise kestvuse osas, mistõttu ei oma tähtsust asjaolu, et kostja esitas hagejale kaks erineva sisuga avaldust. Kuigi kostja töötas pärast töölepingu peatamisest keeldumist hageja juures edasi, ei tähendanud see töölepingu peatamise soovist loobumist. Tulenevalt TLS §-st 58 on kostjal õigus nõuda töölepingu peatamise kohta märke tegemist tööraamatusse.

ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED

5.Kassatsioonkaebuses palus hageja tühistada ringkonnakohtu otsuse ja saata asi samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Ringkonnakohus on ebaõigesti tõlgendanud KOKS § 25, mis kohustab tööandjat võimaldama volikogu liikmel osa võtta istungitest ja komisjonide koosolekutest ning täita volikogu antud ülesandeid. Ebaõige on ringkonnakohtu tõlgendus, et tööandja ei saa seada mingeid piire töötaja osalemisele kohaliku omavalitsuse volikogu töös. Tööandjal on õigus teada, kas töötaja täidab oma tööülesandeid. Ekslik on ringkonnakohtu seisukoht, et TLS § 54 ja KOKS § 25 kohaldamise seisukohalt ei oma tähtsust see, kas töötaja töötas teise tööandja juures. Töölepingut ei peaks saama peatada selleks, et töötada konkurendi juures. Apellatsioonikohus jättis vastamata hageja apellatsioonkaebuse väitele, et maakohus ületas nõude piire (TsMS § 229 lg 1). Täpsustatud vastuses hagiavaldusele ja vastuhagiavalduses palus kostja lugeda tööleping peatunuks alates 27. novembrist 2000. a. Esimese astme kohus ei teinud otsust vastuhagis esitatud kõigi kolme nõude kohta ja rikkus TsMS § 228 nõudeid. Ringkonnakohus ei ole nende väidete osas seisukohta võtnud. Ringkonnakohus jättis tähelepanuta tööandja väited, selle kohta, miks ei olnud tööandjal võimalik rahuldada töötaja avaldusi alates nende esitamise päevast. Vastuhagi rahuldamisel peatati tööleping tagantjärgi alates 27. novembrist 2000. a, samal ajal käis

töötaja tööl ja tööandja maksis tasu tehtud töö eest kuni 31. jaanuarini 2001. a.

6.Vastuses kassatsioonkaebusele pidas kostja kaebust põhjendamatuks ja vaidles sellele vastu. KOKS § 25 ei näe ette, et volikogu liige peaks tööandjalt oma ülesannete täitmiseks luba küsima või töökoormust põhjendama.

TSIVIILKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

7.Kolleegium leidis, et ringkonnakohtu otsus tuleb tühistada materiaalõiguse normi ebaõige kohaldamise tõttu.
8.Kolleegium nõustub apellatsioonikohtu seisukohaga, et TLS § 55 p 5 alusel peatab töölepingu töötaja ühepoolne tahteavaldus. Nõustuda ei saa aga apellatsioonikohtu seisukohaga, et tööleping peatub igal juhul kogu ajaks, mil kestavad töötaja volitused volikogu liikmena.
9.KOKS § 25 kohaselt on tööandja kohustatud võimaldama volikogu liikmel osa võtta volikogu istungitest ja tema komisjonide koosolekutest ning täita volikogu antud ülesandeid. Kui töötaja täidab volikogu esimehe ülesandeid, peab tööandja võimaldama ka nende ülesannete täitmist. Nii KOKS §-s 25 sätestatud tööandja kohustus kui ka TLS §-s 55 p 5 kehtestatu lubavad järeldada, et osundatud normide eesmärgiks on vabastada töötaja ajutiselt kohustusest teha tööd ajal, mil ta täidab volikogu liikme ülesandeid. Nende ülesannete täitmise ajal töötaja poolt töökohustuste täitmatajätmine ei ole töökohustuste rikkumine. TLS §-s 48 lg 1 p 4 sätestatust tuleneb muuhulgas töötaja ja tööandja kohustus kasutada oma õigusi heauskselt. See sisaldab ka töötaja kohustust võimaluse korral teatada tööandjale ette volikogu antud ülesannete täitmisest, et tööandja saaks organiseerida tööprotsessi häireteta kulgemise. Selle kohustuse täitmatajätmine töötaja poolt võib olenevalt asjaoludest olla töökohustuste rikkumine. Nende ülesannete maht, mille täitmise ajaks tööleping peatub, on erinev ja sõltub muuhulgas omavalitsusüksuse suurusest ja volikogu liikmele volikogu poolt pandud ülesannetest. Teatud tingimustel võivad need ülesanded olla nii mahukad, et toovad kaasa töölepingu peatumise kogu volikogu liikme volituste kestuse ajaks. Seda ei saa aga eeldada. TLS § 55 p 5 ja KOKS § 25 eesmärk ei ole töötaja vabastamine kohustusest teha tööandja juures tööd kogu tema volikogu liikme volituste kestuse ajal, kui ta ei täida TLS §-s 55 p 5 ja KOKS §-s 25 sätestatud ülesandeid.
10.TLS § 58 lg 2 kohaselt tuleb töötaja nõudel teha töölepingu peatumise kohta kanne töölepingusse. Kui töötaja on töölepingu peatumise asjaoludest ette teatanud, siis on seda kannet võimalik teha ette. Kui töötaja pole eelnevalt nendest asjaoludest teatanud, siis tuleb tema nõudel kanne teha pärast vastavate ülesannete täitmist.
11.Asja uuel läbivaatamisel tuleb kohtul selgitada, kas Viljandi Haigla esindab vaieldavas töösuhtes riiki või on tegemist iseseisva juriidilise isikuga. H. Jõks, L. Laarmaa, J. Luik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.