lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
Kohtulahendid/3-2-1-57-02

Kohtulahend

TsiviilasiJõustunudRiigikohus · 10.05.2002

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Riigikohus
Kohtuasja number
3-2-1-57-02
Asja liik
Tsiviilasi
Kuulutamise aeg
10.05.2002
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
878
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Asja läbivaatamise kuupäev Resolutsioon

3-2-1-57-02 Tartu, 10. mai 2002. a Eesistuja J. Odar, liikmed V. Kõve ja L. Laarmaa OÜ Tartu Valla Kommunaal hagi Mihhail Bilovi vastu 6996 krooni saamiseks. Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 30. novembri 2001. a otsus tsiviilasjas nr 2-2-405/2001 Mihhail Bilovi kassatsioonkaebus 15. aprill 2002. a

Jätta Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 30. novembri 2001. a otsus muutmata ja kassatsioonkaebus rahuldamata.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.M. Bilovile kuulub korter Tartumaal Äksi 1-10. M. Bilov ei sõlminud kommunaalteenuste osutamise lepingut OÜ-ga Äksi Soojus (ümber kujundatud OÜ-ks Tartu Valla Kommunaal). OÜ Äksi Soojus osutas M. Bilovile teenuseid. Detsembrist 1996. a maini 1997. a kostja teenuste eest ei tasunud. OÜ Tartu Valla Kommunaal esitas kohtusse hagi, milles palus M. Bilovilt välja mõista võlgnevuse 6996 krooni.
2.Kostja vaidles hagile vastu. Talle ei ole esitatud enne hagiga kohtusse pöördumist ühtegi arvet, meeldetuletust ega hoiatust. Tema korter oli renditud UÜ-le Raukas & Ko, kes pidi ka tasuma kommunaalmaksed.
3.Tartu Maakohus rahuldas 28. detsembri 2000. a otsusega hagi ja mõistis Mihhail Bilovilt välja 6996 krooni. Otsuse põhjenduste kohaselt on M. Bilov kohustatud tasuma temale kuuluva korteriga kaasnevad maksed AÕS § 26 alusel. Selle sätte kohaselt peab asjast kasu saama õigustatud isik kandma asjaga seotud kohustused ja kulutused. Kui nimetatud isik ei ole omanik ega ole selged tema kohustused, kannab asjaga seotud kohustused ja kulutused asja omanik. Kostja ei vaidlustanud OÜ Tartu Valla Kommunaal osutatud kütteteenust. Võlga on arvestatud usaldusühingule, kuid raamatupidamise andmed ei ole aluseks kellelgi kohustuste tekkimisele, muutmisele või lõppemisele. TsK § 477 lg 1 ja 6 kohaselt isik, kes ilma seadusest või tehingust tuleneva aluseta säästis vara teise isiku arvel, on kohustatud viimasele alusetult säästetu tagastama. M. Bilov, jättes tasumata temale kuuluva asjaga seotud kulutused, on säästnud OÜ Tartu Valla Kommunaal arvel raha kokku 6996 krooni. Võla suuruse üle vaidlust ei ole. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
4.Tartu Ringkonnakohus jättis 30. novembri 2001. a otsusega maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohus leidis, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning kooskõlas TsMS § 330 lg-ga 5 ei pidanud ringkonnakohus vajalikuks korrata maakohtu otsuse põhjendusi.
7.juunil 1996. a sõlmis M. Bilov UÜ-ga Raukas & Ko eluruumi kasutamise lepingu. See sätestas lepingupoolte õigused ja kohustused, kuid mis ei vabastanud eluruumi omanikku omapoolsete kohustuste täitmisest hageja ees. Asjaolu, et hageja arvestas kulud rentnikule, mitte omanik M. Bilovile, tulenes hageja eksitusest, kuna ta arvas, et rentnik ongi omanik. Õige on kostja väide, et temale peab need kulutused hüvitama rentnik. Kuid ka see, et rentnik on jätnud omapoolsed kohustused kostja ees täitmata, ei too kaasa kostja vabastamist kahju hüvitamise kohustusest. Tõendamata on kostja väide, et ta taotles kütte väljalülitamist ja ta kütet sel perioodil ei kasutanud. Kostja viidatud AÕS § 223 lg 1, mille kohaselt maksud, võlaintressid, majapidamis- ja muud kulud kannab kasutusvaldaja vastavalt oma õiguse kestusele, kehtib omaniku ja kasutusvaldaja vahelistes suhetes. Võlausaldaja, antud juhul hageja, suhtes on kohustatud isikuks ka omanik, kellele on kasutusvaldaja kohustatud sissenõutud kulutused samas ulatuses hüvitama AÕS § 223 lg 2 alusel.

ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED

5.Kostja palub kassatsioonkaebuses tühistada ringkonnakohtu otsuse osas, millega jäeti maakohtu otsus muutmata ja saata asi esimese astme kohtusse uueks läbivaatamiseks.
6.Eksitav on ringkonnakohtu väide, et hageja arvestas võla kolmandale isikule eksituse tõttu. Hageja ja kolmanda isiku vahel oli sõlmitud sellekohane kokkulepe. Kostjale esitati samal ajal arved, millele kütte maksumuseks oli märgitud 0 krooni. Kuna hageja ei esitanud arveid õigeaegselt kostjale, siis puudus kostjal võimalus esitada õigeaegselt nõue pankrotistunud kolmandale isikule. Kuna kostjal ei olnud võimalik osa võtta maakohtu istungitest, ei saanud ta esitada vastuväiteid hagile. Teda esindas riigi arvel määratud advokaat, kellega tal ei olnud sõlmitud õigusabilepingut. Sellega rikkus maakohus TsMS § 67 sätestatut.
7.Hageja vaidleb kaebusele vastu. Asjaolu, et rentnik jättis kostja kulud hüvitamata, ei tähenda seda, et kostja vabaneks nende kulude hüvitamisest.

TSIVIILKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

8.Kolleegium leidis, et kassatsioonkaebuse väited ei anna alust ringkonnakohtu otsuse tühistamiseks. Ringkonnakohus kohaldas õigesti AÕS § 26 lg 1, mille kohaselt asjast kasu saamiseks õigustatud isik peab kandma asjaga seotud kohustused ja kulutused. TsK § 477 lg 1 ja 6 kohaselt isik, kes ilma seadusest tuleneva aluseta säästis vara teise isiku arvel, on kohustatud alusetult säästetu tagastama. Kolleegium nõustub ringkonnakohtu seisukohaga, mille kohaselt M. Bilov, jättes tasumata temale kuuluva asjaga seotud kulutused, on säästnud OÜ Tartu Valla Kommunaal arvel 6996 krooni. Tõendamist leidis, et 7. juunil 1996. a M. Bilovi ja UÜ Raukas & Ko vahel sõlmitud leping sätestas lepingupoolte õigused ja kohustused, kuid ei vabastanud M. Bilovi omapoolsete kohustuste täitmisest hageja ees. TsMS § 167 lg 1 alusel peab kostja oma vastuses hagiavaldusele teatama muuhulgas ka vastuväited hagile ning mis tõenditega ta oma vastuväiteid põhjendab. Ringkonnakohtu otsuse kohaselt M. Bilov ei tõendanud, et ta kütet vaidlusalusel perioodil ei kasutanud. Seega ei saanud maakohus kahju suuruse määramisel tema väiteid arvestada.

Maakohus ei rikkunud TsMS §-s 67 sätestatud protsessiosalise õigusi. TsMS § 83 lg 1 kohaselt võib füüsiline isik kohtus asja ajada isiklikult või esindaja kaudu. 8. septembri 2000. a määrusega Tartu Maakohus vabastas M. Bilovi õigusabi eest tasumisest 50% ulatuses ning määras talle esindaja. Tulenevalt TsMS § 83 lg 4 on esindajal selle protsessiosalise õigused ja kohustused, keda ta esindab, kui seaduses ei ole sätestatud, et tal neid õigusi ja kohustusi ei ole. J. Odar, V. Kõve, L. Laarmaa

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.