Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi
3-2-1-64-02 Tartu, 9. mai 2002. a Eesistuja J. Odar, liikmed V. Kõve ja L. Laarmaa Lemmo Mägi hagi Balti Haridus- ja Kultuuriühingu vastu omandiõiguse tunnustamiseks ning Balti Haridus- ja Kultuuriühingu hagi Lemmo Mägi ja Rain Salumäe vastu üürilepingu lõpetamiseks ja eluruumist väljatõstmiseks. Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 6. detsembri 2001. a otsus tsiviilasjas nr II-2/932/01 Lemmo Mägi kassatsioonkaebus
Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Asja läbivaatamise 29. aprill 2002. a kuupäev Istungil osalenud L. Mägi esindaja vandeadvokaat L. Linsi isikud Resolutsioon
müügilepinguga 12. juunil 1998. a ja vormistas 30. juulil 1998. a notariaalse avalduse ostueesõiguse teostamiseks vastavalt ORAS § 121 lg-le 10. 4. septembril 1998. a teatas kostja hagejale, et on kinnistule teinud vajalikke kulutusi 2 785 976 krooni eest, ja seadis lepingu sõlmimise tingimuseks, et hageja tasuks 10. septembriks 1998. a kolmandiku kulutustest. Hageja sellega ei nõustunud.
kohaselt ei tasunud ega deponeerinud L. Mägi 10. septembriks 1998. a ostuhinda ega ostja tehtud kulutusi. Kuigi hageja pidas kulutusi põhjendamatuteks, oleks ta saanud deponeerida ostuhinna 100 000 USA dollarit. Deposiitkonto avamine ja ostuhinna arvele kandmine pärast seaduses sätestatud ostueesõiguse tähtaja möödumist ei ole käsitletav kohustise täitmisena võlasumma deponeerimise teel. Samuti on hageja omandiõiguse tunnustamise nõue vastavalt AÕS §-le 48 aegunud. Tõendatud on, et L. Mägil ja R. Salumäel oli tasumata rohkem kui kolme kuu kommunaalteenuste eest ja maksmata rohkem kui kolme kuu üür. Kostjatel oli üüri tasumata jätmiseks mõjuv põhjus. Üürileandja väidetav esindaja OÜ Kastehein Kinnisvara ei tõendanud oma volitusi, hageja ei olnud kostjatega sõlminud kirjalikku üürilepingut, samuti on tõendamata üüriarvete esitamine kostjatele. Kostjad on üürivõlgnevuse tasunud. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
alust või eset ja suurendada nõuet, esitades selle kohta avalduse. 14. septembril 1998. a Tallinna Linnakohtule esitatud hagis palus L. Mägi kohustada Balti Haridus- ja Kultuuriühingut sõlmima temaga Tallinnas Tatari 24 asuva kinnistu notariaalset ostu-müügilepingut. Hagi alusena tõi hageja välja järgmised asjaolud: kostja ostis 21. mail 1998. a 100 000 USA dollari eest Tallinnas Tatari 24 asuva kinnistu ja kanti omanikuna kinnistusraamatusse; hageja oli Tatari 24 elamu üürnik ja seega ORAS §-st 121 lg 10 tulenevalt ostueesõigust omav isik; hageja vormistas 30. juulil 1998. a notariaalse avalduse ostueesõiguse teostamiseks; kostja seadis ostu-müügilepingu sõlmimise eelduseks tehtud kulutuste osalise hüvitamise, millega hageja ei nõustunud. Esimese astme kohtu toimikust nähtuvalt esitas L. Mägi 13. juunil 2000. a hagi eseme muutmise avalduse, milles jäi esialgses hagiavalduses esitatud hagi aluste juurde, kuid soovis tulenevalt TsMS §-st 154 muuta hagi eset ning palus tunnustada tema omandiõigust Tallinnas Tatari 24 asuvale kinnistule ja kanda ta omanikuna kinnistusraamatusse. Tallinna Linnakohtu 30. juuni 2000. a määruses viidati hageja avaldusele ja paluti hagejal hagi eseme muutmise tulemusena hagihinna suurenemisel tasuda täiendavalt riigilõivu 66 960 krooni, mida hageja ka tegi. Hageja 13. juuni 2000. a avaldus oli hagi eseme muutmise avaldus ja sellisena käsitles avaldust ka esimese astme kohus. Linnakohus ei rikkunud otsuse tegemisel TsMS §-s 228 sätestatut.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.