lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
Kohtulahendid/3-2-1-53-02

Kohtulahend

TsiviilasiJõustunudRiigikohus · 16.04.2002

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Riigikohus
Kohtuasja number
3-2-1-53-02
Asja liik
Tsiviilasi
Kuulutamise aeg
16.04.2002
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1086
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi

3-2-1-53-02 Tartu, 16. aprill 2002. a Eesistuja J. Luik, liikmed H. Jõks ja L. Laarmaa Lilia Kaldussova hagi Valeri Kaldussovi vastu ühisvara jagamise nõudes. Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 16. novembri 2001. a otsus tsiviilasjas nr II-2/1188/01 Valeri Kaldussovi kassatsioonkaebus

Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Asja läbivaatamise 1. aprill 2002. a, kirjalik menetlus kuupäev Resolutsioon

1.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 16. novembri 2001. a otsus osas, millega jäeti tühistamata linnakohtu otsus V. Kaldussovilt enam saadud ühisvara arvel rahalise hüvitise 140 600 krooni L. Kaldussova kasuks väljamõistmine.
2.Teha tühistatud osas uus otsus ja mõista Valeri Kaldussovilt välja enam saadud ühisvara arvel rahaline hüvitis 70 300 (seitsekümmend tuhat kolmsada) krooni Lidia Kaldussova kasuks.
3.Muus osas jätta apellatsioonikohtu otsus muutmata.
4.Kassatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
5.Tagastada Valeri Kaldussovile 27. detsembril 2001. a tasutud kautsjon 200 (kakssada) krooni.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.24. oktoobril 1996. a esitatud hagiavalduses palus L. Kaldussova jagada poolte abielu kestel omandatud ühisvara. Hagiavalduse kohaselt olid L. Kaldussova ja V. Kaldussov abielus
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
20.veebruarist 1981. a 16. detsembrini 1991. a. Teistkordselt registreeriti nende abielu 29. detsembril 1992. a. Poolte abielusuhted lõppesid veebruaris 1996. a. L. Kaldussova palus abikaasade ühisvara jagada võrdselt ja mõista kostjalt hagejale rahaline hüvitis, kuna enamik asjadest on kostja kasutuses.
2.Kostja vastuväidete kohaselt oli enne 3. septembrit 1991. a omandatud ühisvara juba varem faktiliselt jagatud ja see vara ei kuulu jagamisele kohtus. Teistkordselt abielus olles, kuni abielusuhete lõppemiseni 1994. a veebruaris, ostsid pooled ainult Philipsi kohvikeetja.
3.Tallinna Linnakohtu 4. aprilli 2001. a otsusega jagati poolte ühisvara. Otsuse põhjenduste kohaselt lõppesid poolte abielusuhted 1994. a veebruaris. Seega jagatakse ühisvara pärast abielusuhete lõppemist ja PkS § 18 lg-st 2 lähtuvalt määratakse ühisvara koosseis kindlaks suhete lõppemise aja seisuga. PkS § 15 lg 1 kohaselt ei kuulu jagamisele vara, mille üks abikaasa on omandanud pärast abielusuhete lõppemist. Asjaolu, et pooled ei jaganud esimese abielu lahutamisel ühisvara, ei võtnud hagejalt seadusest tulenevat õigust nõuda ühisvara jagamist PkS § 18 lg 1 alusel pärast teistkordset abielusuhete lõppemist. Pooltel on ühisvara kokku 155 000 krooni väärtuses. PkS § 19 lg 1 alusel on kummalgi poolel õigus " osale ühisvara väärtusest. Hagejale jäeti asju 7 200 krooni väärtuses ja kostjale 147 800 krooni väärtuses. Enam saadud ühisvara arvel mõisteti kostjalt hagejale 140 600 krooni suurune hüvitis. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
4.Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 16. novembri 2001. a otsusega jäeti linnakohtu otsus muutmata. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt on linnakohus kummutanud kostja väite, et pooled on jaganud enne 3. septembrit 1991. a omandatud ühisvara. PkS § 18 lg 1 kohaselt võib ühisvara jagada abielu kestel, abielu lahutamisel või pärast seda. Kuna kostja esimese abielu kestel omandatud ühisvara jagamise kohta tõendeid ei esitanud, siis oli kohus õigustatud jagama kogu poolte ühisvara. Kuigi perekonnaseadus jõustus 1. jaanuaril 1995. a, kohaldas kohus poolte ühisvara jagamisel õigesti perekonnaseaduse sätteid, sest PkS § 132 kohaselt jagatakse ühisvara selle seaduse sätete kohaselt ka siis, kui see oli omandatud enne seaduse jõustumist.

ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED

5.Kostja palub kassatsioonkaebuses apellatsioonikohtu otsuse ühisvara 155 000 krooni väärtuses jagamise osas tühistada materiaalõiguse normi väära kohaldamise ja protsessiõiguse normi olulise rikkumise tõttu ning saata asi tühistatud osas uueks läbivaatamiseks samale apellatsioonikohtule.
6.Esimese abielu ajal omandatud abikaasade ühisvara jagamise nõue on aegunud. Selle abielu lahutuse ajal kehtinud ENSV APK § 23 lg 4 kohaselt kehtis lahutatud abikaasade ühisomanduses oleva vara jagamise nõudele kolmeaastane hagi aegumise tähtaeg. PkS § 139 lg 1 sätestab, et kui enne perekonnaseaduse jõustumist kehtinud hagi aegumistähtaeg on seaduse jõustumise ajaks möödunud, kohaldatakse varem kehtinud aegumistähtaegu. L. Kaldussova esitas hagi ühisvara jagamiseks 1996. aastal. Kohtud jätsid kostja nõudmisest hoolimata hagi aegumise kohaldamata.
7.Kohus on otsuses tuginenud PkS § 19 lg-le 1, mille kohaselt loetakse kummagi abikaasa osad ühisvara jagamisel võrdseks, ning sama paragrahvi 3. lõikele, mille kohaselt määratakse ühisvara jagamisel kummalegi abikaasale jääv vara kaasomandi osana, asjadena ning varaliste õiguste ja kohustustena. Samas ei ole kohus seda sätet tegelikkuses rakendanud. Nii jäeti hagejale esemeid 7200 krooni väärtuses, kostjale 147 800 krooni väärtuses ning kostjat kohustati hagejale tasuma enam saadud ühisvara arvel kompensatsiooni 140 600 krooni.
8.Kohtud on rikkunud TsMS § 73 lg 1 sellega, et ei teinud kindlaks ühisvara koosseisu ja maksumust abielusuhete lõppemise aja seisuga. Seetõttu peab kostja tasuma hüvitist summas, mis ei vasta temale jagamise tulemusena jäetud vara tegelikule väärtusele.
9.Vastuses kassatsioonkaebusele pidas hageja apellatsioonikohtu otsust seaduslikuks ja põhjendatuks.

TSIVIILKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

10.Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsus tuleb tühistada TsMS § 362 p 5 alusel osas, millega jäeti tühistamata linnakohtu otsus kostjalt enam saadud ühisvara arvel hüvitise väljamõistmise osas. Kuna ringkonnakohus on tuvastanud poolte ühisvara koguväärtuse ja pooltele jääva vara väärtuse, siis saab kolleegium ise tühistatud osas uue otsuse teha. Kassatsioonkaebus kuulub osaliselt rahuldamisele.
11.Kui abikaasade ühisvara jagamisel osutub ühele abikaasale jääva vara väärtus suuremaks, kui on tema osa ühisvarast, siis mõistab kohus vastavalt PkS § 19 lg-le 4 temalt teisele abikaasale rahalise hüvitise. Kohus leidis, et pooltel on ühisvara kokku 155 000 krooni väärtuses, millest kummalgi

poolel on õigus " osale, s.o varale 77 500 krooni väärtuses (PkS § 19 lg 1). Kohus jättis hagejale 7200 krooni ja kostjale 147 800 krooni väärtuses asju. Seega sai hageja ühisvarast 70 300 krooni vähem ja kostja 70 300 krooni rohkem. Eelnevast tulenevalt peab kostja maksma hagejale enam saadud ühisvara arvel rahalist hüvitist 70 300 krooni, mitte 140 600 krooni, nagu otsustas apellatsioonikohus.

12.Põhjendamatu on kostja viide PkS § 139 lg-le 1 ja väide, et esimese abielu ajal omandatud ühisvara jagamise nõude osas kuulus kohaldamisele APK § 23 lg 4. Kohtud on tuvastanud, et pooled olid abielus 20. veebruarist 1981. a 16. detsembrini 1991. a ja teistkordselt 29. detsembrist 1992. a. Samuti selle, et abielu lahutamisel 16. detsembril 1991. a poolte ühisvara ei jagatud. See, et nad
16.detsembrist 1991. a 29. detsembrini 1992. a abielus polnud, ei muutnud abielulist ühisvara nende lahusvaraks. 29. detsembril 1992. a abiellusid pooled uuesti ja olid abielus ka perekonnaseaduse jõustumise ajal 1. jaanuaril 1995. a. APK § 23 lg 4 sätestatud tähtaeg kuulus kohaldamisele ainult lahutatud abikaasade ühisomanduses oleva vara jagamise nõuetele.
13.Põhjendamatu on kassatsioonkaebuse väide, et kohtud on rikkunud TsMS §-s 73 sätestatud poolte kohtu ees võrdse kohtlemise printsiipi, jättes välja selgitamata ühisvara tegeliku koosseisu ja ei ole kohustanud hagejat nõuet konkretiseerima. Hageja on hagiavalduses esitanud ühisvara nimekirja ja kostjal oli võimalus menetluse käigus esitada vastuväiteid nii jagatava vara kui ka selle väärtuse kohta. Kostjale oli määratud riigi arvelt esindaja ja ta on saanud realiseerida TsMS §-s 73 sätestatud õigusi esitada kohtule taotlusi ja hagile vastuväiteid. J. Luik, H. Jõks, L. Laarmaa

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.