lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-2-1-47-02

Kohtulahend

TsiviilasiJõustunudRiigikohus · 15.03.2002

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Riigikohus
Kohtuasja number
3-2-1-47-02
Asja liik
Tsiviilasi
Kuulutamise aeg
15.03.2002
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
598
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Kohtuasja number 3-2-1-47-02 Otsuse kuupäev Tartu, 15. märts 2002. a Kohtukoosseis Eesistuja J. Odar, liikmed H. Jõks, J. Luik Kohtuasi Lidia Ka"nova hagi Eesti Vabariigi vastu moraalse kahju hüvitamiseks. Vaidlustatud Tallinna Ringkonnakohtu 17. detsembri 2001. a määrus tsiviilasjas nr IIkohtulahend 2/1219/01 Kaebuse esitaja ja Lidia Ka"nova erikaebus kaebuse liik Asja läbivaatamise 4. märts 2002. a, kirjalik menetlus kuupäev Resolutsioon

1.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 17. detsembri 2001. a määrus ja saata asi samale ringkonnakohtule menetluse jätkamiseks.
2.Erikaebus rahuldada.
3.Tagastada L. Ka"novale 25. jaanuaril 2002. a tasutud kautsjon 200 (kakssada) krooni.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Tallinna Linnakohtu 18. mai 2001. a otsusega jäeti rahuldamata L. Ka"nova hagi Eesti Vabariigi vastu moraalse kahju 100 000 krooni hüvitamiseks.
2.Hageja esitas linnakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus kohtuotsuse tühistada ning hagi rahuldada.
3.Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi istungile 18. oktoobril 2001. a hageja ei ilmunud ning esitas samal päeval kirjaliku avalduse asja arutamise edasilükkamiseks. Hageja väitel ei olnud tal piisavalt aega kohtuistungiks valmistuda, kuna sai kutse kohtuistungile korduva teate põhjal alles
18.
septembril 2001. a. 17. oktoobril 2001. a keelduti tema esindajale Eesti viisa andmisest.
4.Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 18. oktoobri 2001. a määrusega jäeti L. Ka"nova apellatsioonkaebus läbi vaatamata. Kohus leidis, et hageja poolt kohtuistungi edasilükkamise taotluses toodud asjaolud ei anna alust tema taotluse rahuldamiseks. Hageja sai kutse istungile kätte
18.septembril 2001. a. Seega oli tal piisavalt aega kohtuistungiks ettevalmistamiseks.
5.Hageja esitas 6. novembril 2001. a taotluse apellatsioonimenetluse uuendamiseks. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
6.Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 17. detsembri 2001. a määrusega jäeti L. Ka"nova taotlus apellatsioonimenetluse uuendamiseks rahuldamata. Määruse põhjenduste kohaselt jättis ringkonnakohus 18. oktoobri 2001. a määrusega õigesti apellatsioonkaebuse läbi vaatamata, kuna hagejale oli ringkonnakohtu istungist teatatud õigeaegselt ning asjaolu, et hagejat esimese astme kohtus esindanud isikule keelduti Eesti viisat andmast, ei takistanud hagejat isiklikult kohtusse ilmumast.

ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED

7.Ringkonnakohtu määrusele esitatud erikaebuses leidis hageja, et ringkonnakohus jättis tema avalduse apellatsioonimenetluse uuendamiseks sisuliselt läbi vaatamata, kuna ei andnud hinnangut hageja väitele, et tema esindajale R. Massarskile keelduti viisat andmast 17. oktoobril 2001. a, s.o üks

päev enne apellatsioonikohtu istungit. Hageja ei olnud oma tervisliku seisundi ja puuduvate teadmiste tõttu võimeline ennast kohtus ise esindama, mistõttu esitas ka taotluse asja arutamise edasilükkamiseks.

8.Vastuses hageja erikaebusele leidis kostja, et erikaebuse väited ei anna alust ringkonnakohtu määruse tühistamiseks. Hageja ei ole esitanud tõendeid mõjuvate põhjuste kohta, mis takistasid tema osavõttu ringkonnakohtu istungist.

TSIVIILKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

9.Kolleegium leidis, et apellatsioonikohtu määrus kuulub tühistamisele TsMS § 363 p 2 alusel protsessiõiguse normi olulise rikkumise tõttu. TsMS § 322 lg 1 lubab apellatsioonikohtul jätta kaebuse läbi vaatamata, kui apellant ega tema esindaja kohtuistungile ei ilmu. Eelnevast ei järeldu, et kohus võiks apellatsioonkaebuse jätta läbi vaatamata ka siis, kui apellant on enne istungit teatanud kohtule kohtuistungilt puudumise põhjuse või taotlenud kohtuistungi edasilükkamist, kuid istungile ei ilmu. Sellisel juhul on apellant ilmutanud vajalikku huvi oma kaebuse läbivaatamise vastu ja kui tema kohtuistungilt puudumise põhjus pole seaduslik, võib kohus apellatsioonkaebuse läbi vaadata tema osavõtuta.
10.Kui apellant või tema esindaja ei ilmu kohtuistungile ning nad pole kohtule õigeaegselt (enne kohtuistungi algust) teatanud kohtuistungile mitteilmumise põhjust või taotlenud kohtuistungi edasilükkamist, siis võib kohtus jätta apellatsioonkaebuse läbi vaatamata. Kui apellandil või tema esindajal oli kohtuistungilt puudumiseks seaduslik takistus, millest ei saadud kohtule õigeaegselt teatada, uuendab kohus TsMS § 323 lg 1 kohaselt apellandi avalduse alusel menetluse.
11.Kuna tsiviilmenetluse seadustik ei näe ette apellatsioonkaebuse läbi vaatamata jätmise määrusele edasikaebamist ja see määrus ei takista ka asja edasist menetlust, siis tuleb tühistada apellatsioonikohtu määrus, millega apellatsioonimenetlus jäeti uuendamata. Selles osas saab Riigikohus teha uue lahendi ja uuendada apellatsioonimenetluse. J. Odar, H. Jõks, J. Luik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.