lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
Kohtulahendid/3-2-1-9-02

Kohtulahend

TsiviilasiJõustunudRiigikohus · 28.02.2002

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Riigikohus
Kohtuasja number
3-2-1-9-02
Asja liik
Tsiviilasi
Kuulutamise aeg
28.02.2002
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
749
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-2-1-9-02 Otsuse kuupäev Tartus, 28. veebruar 2002. a Kohtukoosseis Eesistuja J. Odar, liikmed H. Jõks ja J. Luik Kohtuasi AS Kärdla Linnasoojus hagi Ahti Rooli vastu 6750 krooni ja 80 sendi saamiseks. Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 2. oktoobri 2001. a otsus tsiviilasjas nr II-2/1149/01 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik AS Kärdla Linnasoojus kassatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev 28. jaanuar 2002. a, kirjalik menetlus Resolutsioon Jätta Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 2. oktoobri 2001. a otsus muutmata ja kassatsioonkaebus rahuldamata.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.AS Kärdla Linnasoojus nõudis A. Roolilt soojusenergia eest 6750 krooni 80 senti. Kostja ei ole tasunud soojusenergia eest alates 1998. a oktoobrist. 1999. a tasus ta soojusenergia eest kolmel korral, kokku 2305 krooni väärtuses. AS Kärdla Linnasoojus varustab soojaga Ahti Rooli korterit Kärdlas Põllu 28-5. Hageja leidis, et tarbitud soojusenergia eest tasumata jätmisega säästis kostja tema arvel alusetult oma vara. Hagi kuulub rahuldamisele TsK § 477 alusel.
2.Kostja hagi ei tunnistanud, leides, et hageja on sõlminud lepingu soojusenergia ostuks korteriühistuga, mitte temaga. Ka pole hageja esitanud nõuetekohaseid arveid.
3.Hiiu Maakohus jättis hagi rahuldamata. Otsuse põhjenduste kohaselt sõlmisid AS Kärdla Linnasoojus ja korteriühistu Põllulind 29. septembril 1997. a soojusenergia ostu-müügilepingu. Selle lepingu järgi peab hagejale soojusenergia eest tasuma korteriühistu. Ühistu liikmete kohustused tulenevad korteriühistu seadusest, ühistu põhikirjast ja liikmete üldkoosolekute otsustest. Lepingulise kohustuse täitmist ei saa lepinguväliselt panna kolmandatele isikutele. AS Kärdla Linnasoojus ja korteriühistu Põllulind on 1. oktoobril 1997. a sõlminud küll kokkuleppe, mille kohaselt hageja arvestab välja korterivaldajate poolt tasumisele kuuluvad summad, kuid see ei muuda korteriühistu vastutust hageja ees. Ringkonnakohtu lahend ja selle põhjendused
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
4.Tallinna Ringkonnakohus jättis 2. oktoobri 2001. a otsusega maakohtu otsuse muutmata.
29.septembri 1997. a lepingu järgi jäi hageja ees vastutavaks ikkagi korteriühistu, kes lepingu p 14 kohaselt kohustus tasuma kogu korteriühistu kasutatud soojusenergia eest müüjale. Kokkulepe, mille kohaselt hageja arvestab igale korterivaldajale tasumisele kuuluvad summad ja väljastab teatised, ei muuda ühistu lepingujärgset vastutust hageja ees. Hagejal on õigus nõuda teiselt lepingupoolelt lepingulise kohustuse täitmist. See, et 1999. a tasus kostja kolmel korral hagejale soojusenergia eest, pole vaidluse lahendamise seisukohalt oluline, sest hageja oli kohustatud vastu võtma täitmise ka kolmandalt isikult.

ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED

5.Kassatsioonkaebuses palus hageja tühistada ringkonnakohtu otsuse ja saata asi samale kohtule uueks läbivaatamiseks.
6.Teise isiku arvel on vara säästnud kostja, mitte korteriühistu. Hageja ja korteriühistu sõlmisid
1.oktoobri 1997. a lisakokkuleppe, mille kohaselt arvestab korteriavaldajatele tasumisele kuuluvad summad, väljastab teatised ja võtab vastu maksed hageja. See kokkulepe, millele apellatsioonikohus piisavalt tähelepanu ei pööranud, välistab korteriühistu kohustuse tasuda üksikute korteriomanikesoojatarbijate kasutatud soojusenergia eest. Korteriühistuseaduse §-st 151 tuleneb, et eluruumi omanik peab tasuma muuhulgas ka soojavarustuseks vajaliku soojusenergia eest.
7.Kostja peab kassatsioonkaebust põhjendamatuks.

TSIVIILKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

8.Kolleegium leidis, et kassatsioonkaebus ei anna alust apellatsioonikohtu otsuse muutmiseks.
9.Kohtud on tuvastanud, et AS Kärdla Linnasoojus ja korteriühistu Põllulind sõlmisid 29. septembril 1997. a soojusenergia müügilepingu, milles muuhulgas oli kokku lepitud müüdava soojusenergia koguse määramine, soojusenergia hinna arvestamise alus, ostja kohustus tasuda soojusenergia eest ning arvelduste kord lepingupoolte vahel. Leping sõlmiti määramata ajaks. Selle lepingu järgi pidi hagejale soojusenergia eest tasuma korteriühistu. Samuti on tuvastatud samade poolte 1. oktoobri 1997. a kokkulepe, mille kohaselt korterelamu Põllu 28 soojatarbijatele - korteri valdajatele - arvestab tasumisele kuuluvad summad, väljastab igakuuliselt teatised ja võtab vastu makseid AS Kärdla Linnasoojus. Viimatinimetatud kokkulepe kehtib kuni täiendava kokkuleppe sõlmimiseni.
10.TsK § 238 lg 1 alusel võib kohustis lõppeda kreeditori loobumisega nõudest või esialgse kohustise asendamisel teisega. Kohustise lõpetamise kokkulepe peab vastama seaduses tehingutele sätestatud vorminõuetele ning poolte tahe peab olema selgelt väljendatud. Hageja ei tugine aga sellele, et tema ja korteriühistu Põllulind vaheline 29. septembri 1997. a ostu-müügilepingust tekkinud kohustis oleks lõppenud 1. oktoobri 1997. a kokkuleppe alusel ja korteriühistul ei ole enam osundatud lepingu alusel kohustust tasuda soojusenergia eest. Samuti ei tugine hageja sellele, et
1.oktoobri 1997. a kokkuleppega oleks korteriühistu loovutanud temale oma nõude soojusenergia eest tasu saamiseks korteriomanikelt. Seega puudus kohtul alus kaaluda hagi põhjendatust nimetatud alustel.
11.Kohustise tekkimine TsK § 477 lg 6 järgi eeldab vara alusetu säästmise nõude võlgniku A. Rooli rikastumist selle nõude kreeditori, AS Kärdla Linnasoojuse arvel, kusjuures selleks puudub õiguslik alus. Neid tingimusi täidetud pole. Vaidlust ei ole selles, et kostja on tarbinud soojusenergiat ja pole selle eest tasunud. Hageja on Põllu tn 28 elamu soojusenergiaga varustamisel täitnud aga oma lepingulist kohustust ning lepingu järgi peab talle soojusenergia eest tasuma korteriühistu. Seega lepingu järgi võlgneb hagejale soojusenergia eest korteriühistu ning kostja pole hageja arvel õigusliku aluseta oma vara säästnud. J. Odar, H. Jõks, J. Luik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.