lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
Kohtulahendid/3-2-1-157-01

Kohtulahend

TsiviilasiJõustunudRiigikohus · 22.01.2002

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Riigikohus
Kohtuasja number
3-2-1-157-01
Asja liik
Tsiviilasi
Kuulutamise aeg
22.01.2002
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
877
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

3-2-1-157-01

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel Tartus 22. jaanuaril 2002. a OÜ Uni-Traal (pankrotis) hagi Hoiupanga Liisingu AS vastu 645 803 krooni saamiseks. Riigikohtu tsiviilkolleegium, koosseisus eesistuja H. Jõks, liikmed J. Luik ja A. Kull, vaatas kirjalikus menetluses 10. detsembril 2001. a OÜ Uni-Traal (pankrotis) ja Hoiupanga Liisingu AS kassatsioonkaebuste alusel läbi Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 8. juuni 2001. a otsuse tsiviilasjas nr II-2/778/01. I. Asjaolud ja varasem menetluse käik Hagiavalduse kohaselt rentis kostja 24. septembril 1997. a sõlmitud kapitalirendilepingute nr 3862 ja 3863 alusel hageja õiguseelnejale OÜ-le Durhasso 2 kalapüügilaeva. 12. jaanuaril 1999. a võttis kostja laevad oma valdusse. Lepingu nr 3862 lõpetamise teate sai hageja kätte 19. jaanuaril 1999. a ja lepingu nr 3863 lõpetamise teate 27. jaanuaril 1999. a. Kapitalirendilepingute ebaseaduslikul lõpetamisel ja laevade ülevõtmisel võttis kostja endale nendel olnud hageja omavahendite arvel ostetud asjad ning keeldus neid tagastamast. Laevadele jäänud hageja vara väärtus on 580 815 krooni. Ülevõtmise hetkel oli laevadel ka 15 tonni kütust 64 988 krooni väärtuses. Hageja palus PankrS 521 lg 3 ning TsK § 448 lg 1 alusel mõista kostjalt välja 645 803 krooni. Kostja väitel lõpetas ta kapitalirendilepingud seaduslikult. Hageja võlgnes kostjale 1 148 740 krooni rendimakseid ja viiviseid. Kostja võttis laevad oma valdusse, et ära hoida laevade väärtuse vähenemist võimaliku seadmete demonteerimise tõttu. Hageja ei ole tõendanud laevadele jäänud vara väärtust. Tallinna Linnakohtu 23. veebruari 2001. a otsusega hagi rahuldati ja kostjalt mõisteti välja 645 803 krooni. Otsuse kohaselt on kapitalirendilepingust tulenevalt rentnik kohustatud andma laeva üle koos kogu tema valduses oleva dokumentatsiooniga rendile andjale seisukorras, mis vastab soetamisseisundile, võttes arvesse lepingukohasest kasutamisest tuleneva normaalse kulumise. Kostja möönab, et laevadele jäi hagejale kuuluv vara. TsK § 448 lg 1 järgi peab isiku varale kahju tekitanu hüvitama selle täies ulatuses. Hageja tõendas arvete ja maksekorraldustega, et tema vara äravõtmisega tekitas kostja talle kahju 645 803 krooni. PankrS § 521 lg 1 kohaselt võib haldur vara pankrotivarasse nõuda ka muul seaduses sätestatud alusel. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused Tallinna Ringkonnakohtu 8. juuni 2001. a otsusega linnakohtu otsus tühistati ning uue otsusega jäeti hagi rahuldamata. Apellatsioonikohtu otsuse kohaselt tuleb asjas kohaldada asjaõigusseaduse omandi ja valduse kaitset ning valduse rikkumise eest vastutust reguleerivaid sätteid. AÕS § 80 kohaselt on omaniku nõue suunatud omandiõiguse tunnustamisele ja asja väljanõudmisele ebaseaduslikust valdusest tema valdusesse. AÕS § 45 lg 1 sätestab, et valduse äravõtmisel on valdajal õigus nõuda valduse taastamist ja kahju hüvitamist isikult, kes on nõudja suhtes omavoliline valdaja. AÕS § 84

lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel

sätestab kostja vastutuse asja ja päraldiste eest. AÕS § 84 mõtte kohaselt on kahju hüvitamise nõue asja väärtuse vähenemise korral vindikatsioonihagi kõrvalnõue ja neid vaadatakse koos. II. Hageja kassatsioonkaebus ja selle põhjendused Hageja palus ringkonnakohtu otsuse tühistada ja saata asja samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Seisukohaga, et hageja ei saa koheselt esitada kahju hüvitamise hagi, kitsendas ringkonnakohus oluliselt ja seadusevastaselt hageja õigust saada oma rikutud õigustele ja vabadustele kohtulikku kaitset. Asja ebaseaduslikul äravõtmisel on kannatanul õigus valida, kas ta esitab kahju hüvitamise või AÕS § 80 alusel asja ebaseaduslikust valdusest väljanõudmise nõude. Seadusega ei ole piiratud kannatanu õigust esitada kahju hüvitamise hagi. Ringkonnakohus rikkus TsMS § 229 lg 2, kuna rajas otsuse asjaolule, millele pooled ei ole viidanud. Kostja ei ole väitnud, et hageja kahju hüvitamise nõue on võimatu enne vindikatsioonihagi esitamist ning asjade hävimise või väärtuse vähenemise tõendamist. Ringkonnakohtu tegevus uute asjaolude leidmisel, mida ei ole hagis, vastuväidetes ega apellatsioonkaebuses esitatud, ei ole kooskõlas seadusega. Apellatsioonikohus võis TsMS §-st 319 lg 1 tulenevalt esimese astme kohtu lahendi seaduslikkust ja põhjendatust kontrollida üksnes osas, mille peale edasi kaevati. III. Kostja vastus kassatsioonkaebusele Kostja vaidles kassatsioonkaebusele vastu. Pooltevahelisi suhteid reguleerivad kapitalirendilepingud. Ringkonnakohus jättis õigesti lepinguvälisest kahju tekitamisest tuleneva hagi rahuldamata. IV. Kostja kassatsioonkaebus ja selle põhjendused Kostja tasus apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu 32 000 krooni ning taotles apellatsioonkaebuses kohtukulude jätmist hageja kanda. Kuna hagi jäeti rahuldamata täies ulatuses, tuleb hagejalt välja mõista kohtukulud. Kostja palus ringkonnakohtu otsust muuta ja mõista hagejalt kostja kasuks välja 32 000 krooni. V. Hageja vastus kassatsioonkaebusele Hageja leidis, et tulenevalt riigilõivuseaduse §-st 16 lg 1 p 10 on pankrotivõlgnik riigilõivu tasumisest vabastatud nii hagiavalduse esitamisel kui ka hagiavalduse rahuldamata jätmisel. Lisaks ei esitanud kostja enne kohtuvaidlusi kohtule kohtukulude nimekirja, mistõttu puudus kohtul alus selle väljamõistmiseks. VI. Riigikohtu otsuse põhjendused ja resolutsioon Kolleegium leidis, et ringkonnakohtu otsus tuleb tühistada TsMS § 363 p 1 ja 2 alusel materiaalõiguse normi väära kohaldamise ja protsessiõiguse normi olulise rikkumise tõttu. Esitatud hagis taotles hageja kapitalirendilepingute alusel tema kasutuses olnud laevadel tema asjade ebaseadusliku äravõtmisega kostja tekitatud kahju hüvitamist. Hageja nõue põhineb sellel, et talle on tekitatud kahju asjade õigusvastase äravõtmisega. TsK § 222 järgi mõistetakse kahjuna ka kreeditori vara kaotsiminekut. Äravõetud vara, mida kostja pole tagastanud, on käsitatav hageja kaotsiläinud varana. Nõude aluseks olevate asjaolude tõendatusel vastutab kostja kohustisõiguse sätete järgi.

Kahju hüvitamise iseloom on määratud TsK §-s 461. Kostja on apellatsioonkaebuses taotlenud kohtukulude hageja kanda jätmist. Jättes selle taotluse osas seisukoha võtmata, rikkus ringkonnakohus TsMS § 60 lg 1 ja 3 ja § 231 lg 5. Juhindudes TsMS §-st 362 2, kolleegium o t s u s t a s: Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 8. juuni 2001. a otsus ja saata asi samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. OÜ Uni-Traal (pankrotis) kassatsioonkaebus ja Hoiupanga Liisingu AS kassatsioonkaebus rahuldada. Tagastada Hoiupanga Liisingu AS-le 4. jaanuaril 2001. a tasutud kautsjon 320 (kolmsada kakskümmend) krooni. H. Jõks, J. Luik, A. Kull

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.