Kohtulahend

3-2-2-3-01

MÄÄRUS

Tartus 10. detsembril 2001. a AS Ehitajate EEV hagi Tatjana Markova ja Viktor Markovi vastu hooldustasu 13 121 krooni 46 sendi saamiseks. Riigikohtu tsiviilkolleegium, koosseisus eesistuja J. Odar, liikmed A. Kull ja L. Laarmaa, vaatas läbi kirjalikus menetluses 19. novembril 2001. a V. Markovi teistmisavalduse alusel Tallinna Linnakohtu 4. mai 1998. a otsuse tsiviilasjas nr 2/3/221-417/98. I. Asjaolud ja varasem menetluse käik Tallinna Linnakohtu 4. mai 1998. a tagaseljaotsusega rahuldati AS Ehitajate EEV hagi Tatjana Markova ja Viktor Markovi vastu hooldustasu 13 121 krooni 46 sendi saamiseks ning see summa mõisteti välja T. Markovalt kui hoolduslepingu poolelt. II. Teistmisavaldus ja selle põhjendused Teistmisavalduse linnakohtu otsusele esitas 6. septembril 2001. a Viktor Markov. Avalduse põhjendustel suri T. Markova 2. juunil 1995. a ning pärast tema surma ei ole keegi korteris elanud. Kohustus kommunaalmaksete tasumiseks lõppes T. Markova surmaga. V. Markov kandis ajavahemikul 15. juunist 1995. a kuni 22. aprillini 2000. a karistust kinnipidamiskohas, mida tõendab Vene Föderatsiooni Justiitsministeeriumi tõend. III. Vastus teistmisavaldusele Hageja ei nõustunud teistmisavaldusega. Avalduses ei ole toodud uusi olulisi asjaolusid, mis kohtulahendi tegemise ajal olid olemas, kuid ei olnud teada avaldajale ning võiksid seega TsMS § 366 kohaselt olla teistmise aluseks. IV. Riigikohtu määruse põhjendused ja resolutsioon Kolleegium leidis, et teistmisavalduse rahuldamiseks alus puudub. Vastavalt TsMS § 366 lg-le 1 võib jõustunud otsuseid ja määrusi protsessiosalise avalduse alusel uute asjaolude ilmsikstulekul uuesti läbi vaadata. Nimetatud paragrahvi 2. lõike järgi on teistmise aluseks: 1) olulised asjaolud, mis kohtulahendi tegemise ajal olid olemas, kuid ei olnud ega võinud olla avaldajale teada; 2) jõustunud kohtuotsus kriminaalasjas, millega on kindlaks tehtud tunnistaja teadvalt vale ütlus, eksperdi teadvalt vale arvamus, teadvalt vale tõlge, samuti dokumentide või asitõendite võltsitus; 3) jõustunud kohtuotsus kriminaalasjas, millega on kindlaks tehtud, et asja läbivaatamisel on pool või teine protsessiosaline või nende esindaja või kohtunik toime pannud kuriteo; 4) kohtulahendi tühistamine, mis oli aluseks sellele kohtulahendile, mille teistmist nõutakse. Teistmisavaldus on põhjenduste järgi esitatud seoses uute asjaolude ilmnemisega. Samas pole aga avaldaja esitanud teistmisavalduses ühtegi uut asjaolu, mis kohtulahendi tegemise ajal olid olemas, kuid ei olnud talle teada ning mis võiksid seega olla teistmise aluseks. V. Markov sai T. Markova pärijaks pärandi vastuvõtmisega T. Markova surma momendist ja oli seega alates 2. juunist 1995. a, s.o ka asja linnakohtus menetlemise ajal, T. Markova õigusjärglane. Kolleegium märgib, et V. Markovi avalduses esitatud asjaolud võivad olla kohtuvigade parandamise