lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
Kohtulahendid/3-2-2-2-01

Kohtulahend

TsiviilasiJõustunudRiigikohus · 21.11.2001

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Riigikohus
Kohtuasja number
3-2-2-2-01
Asja liik
Tsiviilasi
Kuulutamise aeg
21.11.2001
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
604
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

3-2-2-2-01

MÄÄRUS

Tartus 21. novembril 2001. a AS Hansapank hagi Vladimir Popovi vastu võlgnevuse 322 033 kr 60 s väljamõistmiseks. Riigikohtu tsiviilkolleegium, koosseisus eesistuja J. Odar, liikmed H. Jõks ja T. Vernik, vaatas läbi kirjalikus menetluses 22. oktoobril 2001. a V. Popovi teistmisavalduse alusel Tallinna Linnakohtu

29.jaanuari 2001. a otsuse tsiviilasjas nr 2/4/221-5352/00. I. Asjaolud ja varasem menetluse käik
23.oktoobril 1997. a sõlmitud laenulepinguga andis AS Hansapank V. Popovile laenu 600 000 kr tähtajaga 30. detsember 2002. a. Laenu tagamiseks pantisid V. Popov ja S. Gont"arova 29. oktoobri 1997. a pandilepinguga neile kuuluva korteri Tallinnas Aru tn 16/Nisu tn 25 krt 6. AS Hansapank lõpetas laenulepingu ühepoolselt 7. jaanuaril 1999. a. Panditud korter müüdi 7. jaanuaril 2001. a enampakkumisel 500 000 kr eest. AS Hansapank nõudis kostjalt võlgnevust osas, mida ei katnud pandieseme müügist saadud raha. Tallinna Linnakohtu 29. jaanuari 2001. a otsusega mõisteti V. Popovilt AS Hansapank kasuks välja 340 033 kr 60 s. Kohtuotsuse põhjendustel on kostja hagejale võlgu ning kostja poolt enampakkumise vaidlustamine kohtus ei takista laenulepingust tuleneva hagi rahuldamist. Riigikohtu 17. mai 2001. a otsusega tühistati Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi
13.veebruari 2001. a otsus ning uue otsusega rahuldati V. Popovi ja S. Popova (varem S. Gont"arova) hagi ning tunnistati 7. jaanuaril 2000. a toimunud korteri enampakkumine kehtetuks. II. Teistmisavaldus ja selle põhjendused Teistmisavalduses palus V. Popov TsMS § 366 lg 2 p 4 alusel tühistada linnakohtu otsuse ning uue otsusega jätta hagi rahuldamata. Avalduse põhjendustel rajas linnakohus oma otsuse asjaolule, et enampakkumisel saadud summa ei kata kostja võlgnevust täielikult. V. Popov taotles linnakohtus asja arutamise edasilükkamist, kuni tema enampakkumise kehtetuks tunnistamise kaebuse lahendamiseni, kuid kohus ei rahuldanud taotlust. Riigikohtu 17. mai 2001. a otsusega tunnistati enampakkumine kehtetuks ning see ongi oluliseks asjaoluks, mis annab aluse Tallinna Linnakohtu 29. jaanuari 2001. a otsuse uuesti läbivaatamiseks. III. Vastus teistmisavaldusele AS Hansapank pidas teistmisavaldust põhjendamatuks. IV. Riigikohtu määruse põhjendused ja resolutsioon Kolleegium leidis, et puudub alus Tallinna Linnakohtu otsuse teistmiseks. TsMS § 366 lg 2 p 1 kohaselt on teistmise aluseks olulised asjaolud, mis kohtulahendi tegemise ajal olid olemas, kuid ei olnud ega võinud olla avaldajale teada. Sama paragrahvi lg 2 p 4 kohaselt on teistmise aluseks ka kohtulahendi tühistamine, mis oli aluseks sellele kohtulahendile, mille teistmist nõutakse. TsMS § 366 lg 3 kohaselt ei ole nimetatud asjaolud teistmise aluseks, kui need ei mõjutanud kohtulahendi tegemist protsessiosalise kasuks või kahjuks.
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel

Teistatava kohtuotsusega on V. Popovilt välja mõistetud AS Hansapank kasuks laenulepingust tulenev võlgnevus. Selle kohtuotsuse aluseks oli kostja võlgnevus laenulepingu järgi, mitte aga teine kohtulahend. Seega puudub TsMS § 366 lg 2 p 4 sätestatud teistmise alus. Seaduse olulise rikkumise tõttu oli enampakkumine kehtetu algusest peale, seega ka laenulepingust tuleneva nõude alusel Tallinna Linnakohtu 29. jaanuari 2001. a otsuse tegemise ajal, ning see ei saanud olla siis teada kostjale. Enampakkumine tunnistati kehtetuks Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 17. mai 2001. a otsusega. See on uus asjaolu TsMS § 366 lg 2 p 1 järgi, kuid sellel alusel teistmise välistab TsMS § 366 lg 3 sätestatu. See, et laen oli tagatud pandiga, ei välista laenaja isiklikku vastutust võlgnevuse eest enne pandi eseme realiseerimist. Seega oli hagejal õigus nõuda kostjalt võlgnevuse tasumist ka ilma pandi eset müümata, ning uus ilmnenud asjaolu ei saanud mõjutada kohtulahendi tegemist kostja kahjuks. Kui panditud korteri müügist saadav raha ületab täitekulude katmiseks ja sissenõude rahuldamiseks vajaliku summa, siis TMS § 6455 alusel tagastatakse ülejääv summa võlgnikule ning teistatava otsuse alusel kuulub täitemenetlus lõpetamisele TMS § 35 lg 1 p 4 alusel. Juhindudes TsMS §-st 371, kolleegium m ä ä r a s: Viktor Popovi avaldus Tallinna Linnakohtu 29. jaanuari 2001. a otsuse teistmiseks jätta rahuldamata. J. Odar, H. Jõks, T. Vernik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.