3-2-1-137-01
Eesti Vabariigi nimel Tartus 21. novembril 2001. a AS Rostra Ehitusfirma (pankrotis) hagi Kodumajatehase AS vastu 51 770 krooni saamiseks. Riigikohtu tsiviilkolleegium, koosseisus eesistuja J. Odar, liikmed H. Jõks ja A. Kull, vaatas läbi avalikul kohtuistungil 22. oktoobril 2001. a Kodumajatehase AS kassatsioonkaebuse alusel Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 25. aprilli 2001. a otsuse tsiviilasjas nr II-2-171/2001. Istungist võttis osa kostja esindaja vandeadvokaat A. Lillo. I. Asjaolud ja varasem menetluse käik AS Rostra Ehitusfirma (tööettevõtja) ja Kodumajatehase AS (tellija) sõlmisid 23. aprillil 1998. a tööettevõtulepingu, mille kohaselt tööettevõtja pidi tegema lepingu p-s 1 kirjeldatud tööd lisas 1 ettenähtud tähtaegade jooksul ning tellija kohustus tasuma tööde eest lepingus ette nähtud ulatuses ja korras. Tööde maksumus oli 184 895 krooni, millest tellija tasus tööettevõtjale 133 124 krooni 40 senti ning jättis tasumata 51 770 krooni 60 senti, mille ta tasaarvestas tööettevõtjaga, kuna ta ei andnud tööd üle õigeaegselt. Lepingu p 15.1.1 kohaselt kohustus tööettevõtja tasuma oma lepingust tulenevate kohustuste täitmata jätmise või mittenõuetekohase täitmise eest viivist 2 % päevas täitmata jäetud või mittenõuetekohaselt täidetud tööde maksumusest, kuid mitte pikema kui nelja nädala pikkuse perioodi eest. Tellija võttis töö vastu 29. juunil 1998. a. Hageja palus kostjalt välja mõista 51 770 krooni 60 senti, kuna kostjal puudus viivise nõue, mida tasaarvestada. Tartu Maakohtu 15. novembri 2000. a otsusega jäeti hagi tõendamatuse tõttu rahuldamata. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt oli tööettevõtulepingu lisa 1 järgi tööde tegemise lõpptähtpäev 25. mai 1998. a. Tunnistaja ütlused, et tööde üleandmise hilisem lõpptähtpäev lepiti kokku suuliselt, on vastuolus lepingu p-ga 10.1, mille kohaselt lepingu tingimusi muudetakse poolte kirjalikul kokkuleppel. 29. juunil 1998. a objekti üleandmist ei toimunud. Vastavalt lepingu p-le 15.1.1 tuli viivist arvestada tegemata tööde pealt. Tellija poolt pärast 29. juunil 1998. a objekti ülevaatamist saadetud tööde puuduste nimekirjas on näidatud puudustena osa pleki- ja viimistlustöid. Hageja ei ole esitanud tõendeid, millise summa moodustasid mittenõuetekohaselt täidetud tööd. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 25. aprilli 2001. a otsusega maakohtu otsus tühistati ja uue otsuse hagi rahuldati. Ringkonnakohtu otsuse põhjenduste kohaselt jõudis maakohus õigele järeldusele, et asjas ei ole tõendatud tööde lõpptähtpäeva muutmise kokkuleppe sõlmimine. Lepingu p-s 15.1.1 märgitud viivist ei saa arvutada mitte kogu tehtud tööde summalt, vaid mittenõuetekohaselt tehtud tööde summalt. Samas ei tõlgendanud maakohus lepingut tervikuna. Ringkonnakohus leidis, et lepingu p 15.1.1 tuleb tõlgendada selliselt, et viivist saab arvutada siiski teatud tähtpäeva seisuga mittenõuetekohaselt täidetud tööde maksumusest, mitte aga kogu lepingu maksumusest. Lepingu p 2.10 kohaselt on tööettevõtja vastutav töö lepingudokumentide kohase tegemise eest ning peab hüvitama kõik dokumentaalselt tõestatud kulud, mida tellija peab kandma
juhul, kui tööettevõtja ei tee töid ettenähtud tähtpäevaks või/ja teiste lepingudokumentides sätestatud tingimuste kohaselt enda poolt tekitatud olukordade tõttu. Seega on lepingus eraldi kokku lepitud, millised on poolte õigused ja kohustused juhul, kui tööettevõtja ei tee töid ettenähtud tähtpäevaks. Sellisel juhul peab tööettevõtja lepingu p 2.10 järgi hüvitama tellijale kõik dokumentaalselt tõestatud kulud, mis viimasel tekkisid seoses tööde lõpetamise tähtpäeva ületamisega, mitte aga maksma lepingu p 15.1.1 järgi viivist. Tellija saab tööettevõtjalt nõuda vaid tekkinud kahju hüvitamist, mitte aga arvutada viivist kogu tööde maksumuselt ja tasaarvestada seda tööettevõtjale makstava tasuga. Kuna lepingus ettenähtud tööde täitmise tähtaja rikkumise korral ei saa üldse kohaldada lepingu ps 15.1.1 tulenevat tööettevõtja vastutust ja tellija arvutatud viivis tuleneb just sellest, mitte aga lepingu p 2.10 märgitud kulutuste tõendamisest, siis ei ole hagi rahuldamata jätmine põhjendatud. II. Kassatsioonkaebus ja selle põhjendused Kassatsioonkaebuses palus kostja ringkonnakohtu otsuse tühistada ja saata asi samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. TsMS § 319 lg 1 kohaselt kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu lahendi seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale edasi kaevati. Ringkonnakohus leidis, et tähelepanu tulnuks pöörata lepingu p-le 2.10, mis reguleerib pooltevahelisi suhteid. Poolte vahel on algusest peale olnud vaidlus lepingu p 15.1.1 tõlgendamises viivise suuruse osas. Hageja ei ole väitnud, et p 15.1.1 ei kuulu kohaldamisele. Ringkonnakohus leidis aga, et p 15.1.1 ei kuulu üldse kohaldamisele. Selline kohtu poolt haginõude uue põhjenduse sissetoomine rikub oluliselt kostja kaitseõigust ja poolte võrdsuse põhimõtet. TsMS § 330 lg 4 rikkudes, ei märkinud ringkonnakohus seadust, mida ta kohaldas. III. Vastus kassatsioonkaebusele Vastuses kassatsioonkaebusel pidas hageja ringkonnakohtu otsust seaduslikuks ja põhjendatuks. IV. Riigikohtu otsuse põhjendused ja resolutsioon Kolleegium leidis, et ringkonnakohtu ostus tuleb tühistada protsessiõiguse normi olulise rikkumise tõttu. TsMS § 319 lg 1 kohaselt kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu lahendi seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale edasi kaevati. Vastuapellatsioonkaebuses vaidlustas kostja maakohtu otsuse tööettevõtulepingu p-le 15.1.1 antud tõlgenduse osas ja palus muuta maakohtu otsuse põhjendusi. Ka hageja ei eitanud vastuses apellatsioonkaebusele lepingu p 15.1.1 kohaldamist asjas, pooltel oli vaid vaidlus selle üle mille põhjal viiviseid arvutada. Ringkonnakohus leidis, et lepingus ettenähtud tööde täitmise tähtaja ületamise korral ei saa üldse kohaldada lepingu p-st 15.1.1 tulenevat tööettevõtja vastutust, vaid tellija saab tööettevõtjalt nõuda vaid lepingu p-s 2.10 ettenähtud kahju hüvitamist. Ringkonnakohus rikkus kohtuotsusele TsMS § 229 lg 2 järgi esitatavat nõuet, mille kohaselt kohus ei või rajada otsust asjaolule, mida pool ise ei ole asja läbivaatamisel esitanud. Vastavalt TsÜS §-le 64 tuleb tehingu tõlgendamisel lähtuda tehingu teinud isikute tegelikust tahtes, kui tehingu sisust ei tulene teisiti. Pooled ei vaidle selle üle, et tööde üleandmisega viivitamisel pidi
tööettevõtja maksma viivist. Vaidlus käib selle üle kas vastutuse korral lepingu p 15,1.1 järgi võtta viivise arvutamisel aluseks kogu tehtud tööde maksumus või nõuete rikkumisega tehtud tööde maksumus. TsK § 193 lg 2 võimaldab lepingus kokku leppida, kuidas toimub kahjude hüvitamine ja leppetrahvi sissenõudmine. Ringkonnakohus ei põhjendanud, miks ta ei nõustu lepingule antud poolte tõlgendusega. Juhindudes TsMS §-st 362 p 2, kolleegium o t s u s t a s: Tühistada Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 25. aprilli 2001. a otsus ja saata asi samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Kassatsioonkaebus rahuldada. Tagastada Rutt Teeveerile Kodumajatehase AS kassatsioonkaebuselt 28. mail 2001. a tasutud kautsjon 518 (viissada kaheksateist) krooni. J. Odar, H. Jõks, A. Kull
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.