lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-2-1-115-01

Kohtulahend

TsiviilasiJõustunudRiigikohus · 15.11.2001

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Riigikohus
Kohtuasja number
3-2-1-115-01
Asja liik
Tsiviilasi
Kuulutamise aeg
15.11.2001
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
671
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

3-2-1-115-01

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel Tartus 15. novembril 2001. a Umat "ebzuhhovi hagi Enn Roo ja Raissa "ebzuhhova vastu ostu-müügilepingu kehtetuks tunnistamiseks. Riigikohtu tsiviilkolleegium, koosseisus eesistuja A. Kull, liikmed H. Jõks ja T. Vernik, vaatas läbi avalikul kohtuistungil 1. oktoobril 2001. a E. Roo kassatsioonkaebuse alusel Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 21. märtsi 2001. a otsuse tsiviilasjas nr II-2/408/01. Istungist võtsid osa kostja E. Roo ja tema esindaja vandeadvokaat J. Tedder. I. Asjaolud ja varasem menetluse käik Umat "ebzuhhovi ja Raissa "ebzuhhova abielu registreeriti 20. aprillil 1984. a ja lahutati Tallinna Linnakohtu 12. jaanuari 1994. a otsusega. 10. juunil 1994. a müüs R. "ebzuhhova E. Roole poolelioleva suvila aiandusühistu Vimpel krundil nr 32 Suurupi külas Harku vallas Harjumaal. Hagis palus U. "ebzuhhov TsK § 51 lg 1 alusel, mis kehtis kuni tsiviilseadustiku üldosa seaduse jõustumiseni 1. septembril 1994. a, suvila ostu-müügilepingu kehtetuks tunnistada kui seaduse nõuetele mittevastava tehingu. R. "ebzuhhova müüs abikaasade ühisvarana suvila, mille müügiks tal puudus abielu- ja perekonnakoodeksi (edaspidi APK, mis kehtis kuni perekonnaseaduse jõustumiseni

1.jaanuaril 1995. a) § 21 lg 2 järgi nõutud U. "ebzuhhovi kirjalik nõusolek. Tallinna Linnakohtu 7. detsembri 2000. a otsusega jäeti hagi rahuldamata. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt oli APK § 21 lg 2 järgi abikaasadel keelatud ühisvara võõrandmine ilma teise abikaasa kirjaliku nõusolekuta. Umat ja Raissa "ebzuhhovi abielu oli lahutatud enne ostu-müügilepingu sõlmimist ja tehingu tegemiseks ei olnud vaja U. "ebzuhhovi nõusolekut. Ostu-müügileping vastas seaduse nõuetele. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused Tallinna Ringkonnakohtu 21. märtsi 2001. a otsusega linnakohtu otsus tühistati ja uue otsusega tunnistati suvila ostu-müügileping kehtetuks. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt võõrandas R. "ebzuhhova abikaasade ühisvara ilma teise abikaasa kirjaliku nõusolekuta, millega rikuti APK § 21 lg 2 nõudeid. Kuigi abielu oli lahutatud, oli suvila abielu kestel soetatud ühisvara, mida kinnitab Tallinna Linnakohtu 26. mai 1999. a jõustunud kohtuotsus "ebzuhhovite ühisvara jagamiseks. Vastavalt TsK §-le 51 lg 1 on seaduse nõuetele mittevastav tehing kehtetu. II. Kassatsioonkaebus ja selle põhjendused E. Roo palus apellatsioonikohtu otsuse tühistada protsessiõiguse normide olulise rikkumise ja materiaalõiguse normi väära kohaldamise tõttu. Kohus jättis tähelepanuta E. Roo kui vara heauskse omandaja seadusega kaitstud õigused. "ebzuhhovite abielu lahutati kohtuotsusega 12. jaanuaril 1994. a ja abielulahutus registreeriti Tallinna Perekonnaseisuametis 14. märtsil 1994. a, s.o enne ostumüügilepingu sõlmimist. Lepingu sõlmimisel esitati notarile abielulahutuse registreerimise tunnistus. Suvila oli Hooneregistris registreeritud R. "ebzuhhova nimele ja sellel ei lasunud keelde ega areste ja

suvila kuuluvuse üle ei olnud tõstetud vaidlust. Asjaolu, et 1998. a algatas U. "ebzuhhov kohtus ühisvara jagamise vaidluse, ei saanud mõjuda 1994. a sõlmitud ostu-müügilepingule. III. Riigikohtu otsuse põhjendused ja resolutsioon Kolleegium leidis, et apellatsioonikohtu otsus tuleb tühistada materiaalõigusnormi väära kohaldamise ja protsessiõiguse normi olulise rikkumise tõttu. Apellatsioonikohus tuli vaidlust lahendades järeldusele, et ei ole oluline, kas abielu oli lahutatud, sest suvila oli abielu kestel soetatud ühisvara, mille võõrandamisel tuli järgida APK §-s 21 sätestatud abikaasade ühisvara käsutamise korda. APK § 21 lg 2 kohaselt, kui üks abikaasadest teostab tehingu abikaasade ühisomanduses oleva vara võõrandamiseks, siis eeldatakse, et ta tegutseb teise abikaasa nõusolekul; kuid vara võõrandamise tehingute teostamiseks, mis kuuluvad notariaalselt tõestamisele või vastavates organites registreerimisele, peab teise abikaasa nõusolek olema väljendatud kirjalikult. APK § 21 reguleeris abikaasade suhteid ühisvara võõrandamisel. Notariaalset tõestamist nõudnud vara võõrandamise tehing ei ole kehtetu, kui selleks puudus lahutatud abikaasa kirjalik nõusolek. Seega on abielu lõppemise moment käesoleva vaidluse lahendamisel olulise tähendusega. APK § 46 kohaselt loeti abielu lõppenuks momendist, mil abielulahutus registreeritakse perekonnaseisuorganis. Seetõttu peab kohus tuvastama, kas Umat ja Raissa "ebzuhhovi abielu oli lõppenud. Kuna Riigikohus ei või tuvastada hagi aluseks olevaid asjaolusid (TsMS § 353 lg 3), siis asja uuel läbivaatamisel peab seda tegema apellatsioonikohus ja sellest tulenevalt vaidluse lahendama. Vastuseks kassatsioonkaebusele märgib kolleegium, et E. Roo õigustele, mis tekkisid 10. juunil 1994. a suvila ostmisega, ei mõju asjaolu, et Tallinna Linnakohtu hilisema 26. mai 1999. a tagaseljaotsusega jagati Umat ja Raissa "ebzuhhovi ühisvara. Juhindudes TsMS §-st 362 p 2, kolleegium otsustas: Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 21. märtsi 2001. a otsus ja saata asi samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Kassatsioonkaebus rahuldada. Tagastada Enn Roole 20. aprillil 2001. a tasutud kautsjon 200 (kakssada) krooni.

A. Kull, H. Jõks, T. Vernik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.