3-2-1-118-01
Eesti Vabariigi nimel Tartus 26. oktoobril 2001. a Maara Vaik"i hagi Lembit Tampuu vastu eluruumist väljatõstmiseks ja Lembit Tampuu hagi Maara Vaik"i vastu eluruumi kasutamise õiguse tunnustamiseks. Riigikohtu tsiviilkolleegium, koosseisus eesistuja H. Jõks, liikmed J. Luik ja T. Vernik, vaatas läbi kirjalikus menetluses 24. septembril 2001. a M. Vaiki kassatsioonkaebuse alusel Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 21. märtsi 2001. a otsuse tsiviilasjas nr II-2/61/01. I. Asjaolud ja varasem menetluse käik Maara Vaikile kuulub 1996. a omandatud endine kooperatiivkorter Tallinnas Paekaare 74-52. Eluruumi on sisse kirjutatud M. Vaiki täiskasvanud poeg Lembit Tampuu, kes oli eluruumist lahkunud enne selle omandamist ja alates 1994. aastast elab koos oma perekonnaga Tallinnas Koidula 32-2. Hageja palus kostja eluruumist Paekaare 74-52 ES §-de 11 lg 2 ja 3, 46 ja 47 alusel välja tõsta. Kostjal oli hageja endise perekonnaliikmena ES § 11 lg 2 järgi õigus kasutada eluruumi allüürniku õigustes. Allüürilepingu lõpetamisest on kostjale teatatud, kuid ta keeldub eluruumi vabastamisest. Vastuhagis palus L. Tampuu tunnustada ES § 11 alusel tema õigust kasutada eluruumi ja kohustada hagejat selleks mitte takistusi tegema. Tallinna Linnakohtu 29. juuni 2000. a otsusega jäeti hagi rahuldamata ja rahuldati vastuhagi. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt on kostja hageja endine perekonnaliige. Eluruumide erastamise seaduse (EES) § 17 lg 2 kohaselt kasutavad erastatud eluruumi omaniku endised perekonnaliikmed eluruumi vastavalt omavahelisele kokkuleppele eluruumi üürilepingu või tasuta kasutamise lepingu alusel, kokkuleppe puudumisel aga allüürniku õigustes vastavalt elamuseadusele. ES § 47 lg 1 kohaselt peab üürilepingu lõpetamisest ette teatama kolm kuud. Hageja ei ole seda nõuet järginud, teatades kostjale allüürilepingu lõpetamisest hagi aluse muutmise avalduses. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused Tallinna Ringkonnakohtu 21. märtsi 2001. a otsusega muudeti linnakohtu otsust hagi rahuldamata jätmise põhjenduste osas ja jäeti vastuhagi rahuldamata. Ringkonnakohtu otsuse põhjenduste kohaselt on kostja hageja endine perekonnaliige, kes alates 1994. aastast elab Koidula 32-2. EES § 17 ei ole asjas kohaldatav, kuna see reguleerib erastamisele kuuluvate eluruumide, mitte aga kunagise kooperatiivkorteri omandanud kooperatiivi liikme ja tema endise perekonnaliikme suhteid. Vaidlus tuleb lahendada elamuseaduse sätete alusel. ES § 11 lg 2 kohaselt on eluruumi omaniku endisel perekonnaliikmel vastavalt omanikuga sõlmitud kokkuleppele õigus kasutada eluruumi üürilepingu alusel, tasuta kasutamise lepingu alusel või allüürniku õigustes. Pooltel puudub eluruumi kasutamise kokkulepe. Seega on põhjendatud hageja seisukoht, et kostja on allüürniku õigustes olev isik. Vastavalt ES §-le 47 lg 1 pidi hageja esitama kostjale teate allüürilepingu lõpetamisest kolm kuud ette. See tingimus peab olema täidetud enne hagi esitamist. Seda teadet ei asenda hagi aluse muutmise taotlus.
Vastuhagi rahuldamisele ei kuulu. Vastuhagiavalduse kohaselt on kostja ise hageja eluruumist lahkunud. Ta ei ole viidanud ühelegi asjaolule, millest tuleneks tema õigus kasutada seda eluruumi üürnikuna. II. Kassatsioonkaebus ja selle põhjendused Kassatsioonkaebuses palus hageja ringkonnakohtu otsuse tühistada hagi rahuldamata jätmise osas ja uue otsusega hagi rahuldada. Hageja ei nõustu kohtu järeldusega, et väljatõstmise eelduseks on kolm kuud enne kohtule hagi esitamist kostjale väljatõstmisest teatamine. Etteteatamine on vajalik juhul, kui allüürnik elab eluruumis. Kohus tuvastas, et kostja lahkus vaidlusalusest eluruumist 1994. a. III. Vastus kassatsioonkaebusele Kostja pidas kostja kaebust põhjendamatuks ja ringkonnakohtu otsust õigeks. IV. Riigikohtu otsuse põhjendused ja resolutsioon Kolleegium leidis, et ringkonnakohtu otsust tuleb muuta põhjenduste osas. Kolleegium ei nõustu ringkonnakohtu seisukohaga, et allüürilepingu lõpetamise tõttu eluruumist väljatõstmise hagi rahuldamine oleneb sellest, kas kolmekuuline etteteatamistähtaeg oli hagi esitamise ajaks möödunud või mitte. Kui asja kohtus lahendamise ajaks on allüürileping ES § 47 lg 1 alusel lõpetatud, see asjaolu kuulub hagi alusesse ja kostjal puudub muu õiguslik alus eluruumi kasutada, siis kuulub hagi rahuldamisele vaatamata sellele, et hagi esitamise ajal polnud kolmekuuline etteteatamistähtaeg möödunud. Asjas ei saa allüürilepingut lugeda ES § 47 lg 1 alusel lõpetatuks seetõttu, et hageja pole üldse teatanud kostjale allüürilepingu lõpetamisest. Selliseks teateks pole kohtule esitatud hagi aluse muutmise avaldus. ES § 47 lg 4 järgi allüürniku keeldumisel allüürilepingu lõppemisel või lõpetamisel eluruum vabastada, kuulub ta kohtu korras väljatõstmisele teist eluruumi vastu andmata. Sel alusel saab nõuda seega allüürilepingu lõppemisel või lõpetamisel eluruumi kasutava allüürniku väljatõstmist. Ringkonnakohtu otsuse kohaselt on kostjal hageja eluruumi kasutamiseks küll allüürniku õigused, kuid eluruum tema kasutuses ei ole. Kuna kostja on eluruumi vabastanud, on väljatõstmise nõue alusetu. Juhindudes TsMS §-st 362 p 5, kolleegium o t s u s t a s: Muuta Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 21. märtsi 2001. a otsuse põhjendusi Maara Vaik"i hagi Lembit Tampuu vastu eluruumist väljatõstmiseks rahuldamata jätmise osas ning jätta Maara Vaik`i hagi rahuldamata Riigikohtu põhjendusel. Muus osas jätta ringkonnakohtu otsus muutmata. Kassatsioonkaebus jätta rahuldamata. H. Jõks, J. Luik, T. Vernik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.