3-2-1-117-01
Eesti Vabariigi nimel Tartus 20. septembril 2001. a Indrek Alliksaare vastulause Tallinna Linnakohtu kohtunikuabi 12. septembri 2000. a kandeotsusele, millega jäeti rahuldamata OÜ Finance.ee avaldus äriregistrisse kandmiseks. Riigikohtu tsiviilkolleegium, koosseisus eesistuja J. Odar, liikmed H. Jõks ja A. Kull, vaatas kirjalikus menetluses 27. augustil 2001. a läbi Indrek Alliksaare kassatsioonkaebuse alusel Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 23. jaanuari 2001. a otsuse tsiviilasjas nr II-2/387/2001. I. Asjaolud ja varasem menetluse käik
Lisaks rikkus ringkonnakohus TsMS § 95 lg 1, hinnates audiitorkogu arvamust ebaobjektiivselt. TsMS § 316 mõttest tuleneb, et kirjalikus menetluses ei saa kohtulahendit rajada asjaolule, mille tõendamiseks või ümberlükkamiseks ei ole pooltel võimalust olnud. Ringkonnakohus tugines asjaolule, et asutajate vahel sõlmitud laenulepingute alusel tekkinud nõuete üleandmise näol osaühingule on tegemist ÄS §-s 141 rahalise sissemakse tegemiseks ettenähtud korrast möödahiilimisega. Samas leidsid kohtunikuabi ja linnakohus, et tegemist on mitterahalise sissemaksega 15 000 krooni väärtuses. Ringkonnakohus pidi teistsuguse otsustuse tegemisel lugema linnakohtu järelduse valeks. ÄS §-st 142 ei tulene kohtu väide, et tegemist ei ole mitterahalise sissemaksega. ÄS § 142 mõte ongi võimaldada ÄS § 141 kasutamata jätmist ja sellest möödahiilimist. III. Riigikohtu otsuse põhjendused ja resolutsioon Kolleegium leidis, et ringkonnakohtu otsus tuleb TsMS § 363 p-de 1 ja 2 alusel tühistada materiaalõiguse normi ebaõige kohaldamise ja protsessiõiguse normi olulise rikkumise tõttu. Kui ringkonnakohus leidis, et tegemist on laenulepingutest tulenevate nõuete loovutamisega, siis on ebaõige väide, et mitterahalise sissemakse väärtuseks on 15 000 krooni. Kui osaühingu nõudeks igaühe vastu on 15 000 krooni, siis oleks mitterahalise sissemakse väärtus 45 000 krooni. ÄS § 142 lg 1 sätestab, et mitterahaliseks sissemakseks võib olla mis tahes hinnatav ja osaühingule üleantav asi või varaline õigus, millele on võimalik pöörata sissenõuet. Seega on osaühingule üleantavale varalisele õigusele sissenõude pööramise võimalikkus mitterahalise sissemakse kohustuslik tingimus. Asjas puuduvad tõendid selle kohta, et asutatavale äriühingule loovutatavad nõuded on tõelised. Ringkonnakohus ei ole andnud hinnangut, kas laenulepingud kui reaalsed lepingud olid üldse sõlmitud. Lepingutekstidest ei nähtu raha üleandmine. Samuti puudub audiitori arvamuses mitterahalise sissemakse vastavuse hindamisel ÄS § 142 märgitud nõuetele audiitori seisukoht TsK § 219 osas. Nimelt võimaldab TsK § 219 võlgnikul esitada uue kreeditori nõude vastu kõik vastuväited, mis tal olid esialgse kreeditori vastu nõude loovutamisest teate saamise momendil, seega ka nõuet tasaarvestada. Sellise tasaarvestuse läbi võib tekkida rahatu äriühing, mida lähtudes võlausaldajate kaitse printsiibist, ei või luua. Asjas ei kuulu kohaldamisele ÄS § 141, mis puudutab rahalise sissemakse tasumist. Ekslik on ringkonnakohtu hinnang, et audiitori arvamus ei ole varustatud rekvisiitidega (puudub pitsat, audiitori kutsetunnistuse nr) ja seda ei saa arvestada. Rahandusministri 15. juuni 2000. a määrusega nr 50 kehtestatud auditeerimiseeskiri ei kehtesta audiitori arvamuse kohta selliseid nõudeid. Juhindudes TsMS § 362 p-st 2, kolleegium o t s u s t a s: Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 23. jaanuari 2001. a otsus ja saata asi samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Indrek Alliksaare kassatsioonkaebus rahuldada.
Tagastada Indrek Alliksaarele 5. märtsil 2001. a tasutud kautsjon 200 (kakssada) krooni. J. Odar, H. Jõks, A. Kull
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.