3-2-1-103-01
Eesti Vabariigi nimel Tartus 6. septembril 2001. a Tulundusühistu Liblik Fatum hagi Eesti Vabariigi vastu ruumide tagastamiseks. Riigikohtu tsiviilkolleegium, koosseisus eesistuja J. Odar, liikmed H. Jõks ja A. Kull, vaatas läbi kirjalikus menetluses 27. augustil 2001. a Eesti Vabariigi kassatsioonkaebuse alusel Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 2. märtsi 2001. a otsuse tsiviilasjas nr II-2/286/01. I. Asjaolud ja varasem menetluse käik Tulundusühistu Liblik Fatum (endise nimetusega tootmiskaubanduslik ühistu Fatum) ja Eesti Põllumajandusülikool sõlmisid 4. mail 1993. a rendilepingu, mille alusel sai hageja rendile Tartus Riia 12 asuvas hoones keldriruumid kuni 4. maini 2018. a. Põllumajandusministeerium andis Riia 12 hoone üle Kaitseministeeriumile. Hagiavalduse kohaselt vabastas hageja ajutiselt seoses hoone kapitaalremondiga renditud ruumid. Pärast hoone kapitaalremonti keeldus Kaitseministeerium ruume tagastamast ega pakkunud asemele uusi ruume. Kaitseministeerium teatas hagejale, et leping on ühepoolselt lõpetatud. Hageja leidis, et lepingut ei saa ühepoolselt lõpetada ning palus TsÜS § 112 lg 2 p 5 alusel kohustada kostjat tagastama rendilepingu objektiks olevad ruumid. Kostja vaidles hagile vastu. 30. juuni 1998. a kirjaga teatati hagejale rendilepingu ennetähtaegsest lõpetamisest 1. oktoobrist 1998. Rendilepingu p 5.7.1 järgi loetakse leping lõppenuks, kui üks pool on teatanud teisele poolele kirjalikult vähemalt kolm kuud ette. Ruumide tagastamine on võimatu. Riia 12 hoone on antud täielikult Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuse valdusse, kus alustati sõjaväelist väljaõpet 1999. a septembris. Tallinna Linnakohtu 3. novembri 2000. a otsusega jäeti hagi rahuldamata. Kohtuotsuse põhjendustel on hageja väide, et ta vabastas renditud ruumid ajutiselt seoses hoone kapitaalremondiga, vastuolus Kaitseministeeriumi 30. juuni 1998. a kirjaga hagejale, millest nähtub kostja teave rendilepingu lõpetamisest alates 1. oktoobrist 1998. a vastavalt ReS §-dele 17-19 ja rendilepingu p-dele 5.6 ja 5.7.1. Hageja pole tõendanud, missuguseid hageja õigusi või vabadusi on kostja rikkunud. Kostjal puudub ruumide tagastamise kohustus, sest 4. mail 1993. a sõlmitud rendileping on lõpetatud. Rendilepingu ennetähtaegset lõpetamist pole hageja vaidlustanud. Alus TsÜS § 112 lg 2 p 5 kohaldamiseks puudub. Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuse põhimäärusest, Eesti Vabariigi Valitsuse, Läti Vabariigi Valitsuse ja Leedu Vabariigi Valitsuse vahelisest lepingust Balti Kaitsekolled"i kohta ning vastastikuse mõistmise memorandumist kaitseministrite vahel nähtub, et õppeasutus asub Tartus Riia 12. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused Tallinna Ringkonnakohtu 2. märtsi 2001. a otsusega linnakohtu otsus tühistati. Ringkonnakohus tegi uue otsuse, millega kohustati Eesti Vabariiki hagejale tagastama 4. mail 1993. a sõlmitud rendilepingu objektiks olevad ruumid asukohaga Tartus Riia 12 (4 tööruumi ja 1 koridoriruum,
suurusega 65,3 m"). Kohtuotsuse põhjendustel sõlmiti poolte vahel rendileping tähtajaga kuni 4. mai 2018. ReS § 17 lg 2 kohaselt toimub rendilepingu ennetähtaegne lõpetamine poolte kokkuleppel. Ühe poole nõudmisel võib lepingu lõpetada üksnes Eesti Vabariigi seaduses või lepinguga ettenähtud alustel ja korras. ReS § 18 sätestab alused, milliste esinemisel on rendileandjal õigus nõuda lepingu lõpetamist. Rendilepingu p 5.6 kohaselt võib lepingu ühe poole nõudmisel lõpetada ennetähtaegselt ReS §-des 17, 18 ja 19 sätestatud juhtudel. Täiendavates lepingu ennetähtaegse lõpetamise alustes pooled kokku ei leppinud. Kostja, teatades hagejale 30. juuni 1998. a kirjaga rendilepingu lõpetamisest 1. oktoobrist 1998. a, viidates ReS §-dele 17, 18 ja 19 ning rendilepingu p-dele 5.6 ja 5.7.1, märkimata seejuures, millist lepingu ennetähtaegse lõpetamise alust ta silmas peab. Lepingu punktis 5.7.1 on kokku lepitud lepingu lõppenuks lugemise kord, mitte lepingu ennetähtaegse lõpetamise alus. Kostja soov rendilepingut ühepoolselt lõpetada põhjendusel, et Eesti Vabariik soovib hakata ruume kasutama teisel otstarbel ja rendileping ei vastanud enam riigi huvidele, ei põhine seadusel ega lepingul. Kuna rendilepingu lõpetamist ei ole seaduses ega lepingus ettenähtud alustel toimunud, oli selle lõpetamine kostja poolt tühine ja tegemist on kehtiva rendilepinguga. ReS § 24 lg 1 alusel on hageja õigustatud nõudma kostjalt rendilepingu objektiks olevate ruumide tagastamist. II. Kassatsioonkaebus ja selle põhjendused Kassatsioonkaebuses palus kostja ringkonnakohtu otsuse tühistada materiaalõiguse normi ebaõige kohaldamise ja protsessiõigusnormide rikkumise tõttu ning teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata. Õige ei ole ringkonnakohtu seisukoht, et rendilepingu punktis 5.7.1 on kokku lepitud lepingu lõppenuks lugemise kord. Pooled on rendilepingu punktis 5.7 kokku leppinud täiendavas lepingu ennetähtaegse lõpetamise aluses. Punkt 5.7.1 näeb ette lepingu ennetähtaegse lõpetamise alusena kolmekuulise etteteatamistähtaja. Kostja teatas hagejale 30. juuni 1998. a kirjaga rendilepingu lõpetamisest 1. oktoobrist 1998. Sellega täitis kostja kolmekuulise etteteatamistähtaja nõude. Paljasõnaline on hageja väide, et ta vabastas ruumid ajutiselt ja ruumid tuli talle pärast kapitaalremonti tagastada. Hageja oleks pidanud vaidlustama rendilepingu ennetähtaegse lõpetamise. Hageja ei ole tõendanud, milliseid hagejale kuuluvaid õigusi või vabadusi on kostja rikkunud, kuna kostjal puudub kohustus tagastada ruumid lõpetatud rendilepingu alusel. Apellatsioonikohus on jätnud tähelepanuta esimese astme kohtus ja apellatsioonimenetluses kostja esitatud seisukohad. Nende arvestamata jätmist ei ole otsuses motiveeritud. TsÜS § 112 lg 2 p 5 kohast nõuet polnud kohtul võimalik rahuldada. III. Vastus kassatsioonkaebusele Vastuses kassatsioonkaebusele hageja kaebusega ei nõustunud ja palus jätta ringkonnakohtu otsuse muutmata. IV. Riigikohtu otsuse põhjendused ja resolutsioon Kolleegium leidis, et ringkonnakohtu otsus tuleb TsMS § 363 p 2 alusel tühistada protsessiõiguse normi olulise rikkumise tõttu. Kohtud on tuvastanud, et vaidlusalune rendileping on sõlmitud tähtajaliselt kuni 4. maini 2018. a.
Kostja väitel lõpetati hagejaga rendileping ennetähtaegselt rendilepingu p 5.7.1 alusel, mille kohaselt loetakse rendileping lõppenuks, kui üks pool on teatanud teisele kirjalikult vähemalt kolm kuud ette. Apellatsioonikohus on põhjendatult leidnud, et rendilepingu p-s 5.7.1 on kokku lepitud lepingu lõppenuks lugemise kord, mitte aga lepingu ennetähtaegse lõpetamise alus. Selline tõlgendus vastab lepingu sisule ja poolte tahtele sõlmida tähtajaline rendileping. Lepingu p-s 5.6 on pooled kokku leppinud, et rendilepingu võib ühepoolselt ennetähtaegselt lõpetada rendiseaduse §-des 17, 18 ja 19 toodud juhtudel. Nendes paragrahvides sätestatud rendilepingu ennetähtaegse lõpetamise alustele pole aga kostja kogu menetluse kestel oma vastuväidetes hagile tuginenud. TsMS § 227 lg 1 kohaselt peab kohtuotsus olema seaduslik ja põhjendatud. Kuna ringkonnakohus tühistas esimese astme kohtu otsuse ja tegi uue otsuse, millega hagi rahuldas, siis pidi ringkonnakohus tulenevalt TsMS § 330 lõikest 4 vastama ka kõigile kostja vastuväidetele, mida ta hagile esitas. Ringkonnakohus tegi otsuse, millega kohustas kostjat tagastama hagejale 4. mail 1993. a sõlmitud rendilepingu objektiks olevad ruumid asukohaga Tartus Riia 12. Juba eelmenetluses esitas kostja väite, et vaidlusaluse rendilepingu objektiks olevaid ruume ei ole võimalik tagastada. Selle väite on apellatsioonikohus jätnud otsuses tähelepanuta. Seega puudub praegu kohtuotsus kõigi kostja vastuväidete osas hagile ning vaidlus on osaliselt lahendamata. Kostja väite tähelepanuta jätmine on vastuolus ka TsMS § 73 lõikes 1 sätestatud poolte võrdsuse põhimõttega. Asja uuel läbivaatamisel tuleb anda õiguslik hinnang ka kostja väitele, et rendilepingu objektiks olevaid ruume pole hagejale võimalik tagastada. Kolleegium peab vajalikuks märkida, et Eesti Vabariigi kassatsioonkaebuselt on kassatsioonikautsjon tasutud ekslikult. Vastavalt TsMS § 57 lõikele 4 on riik ja kohalik omavalitsusüksus kautsjoni tasumisest vabastatud. Juhindudes TsMS § TsMS § 362 p-st 2, kolleegium o t s u s t a s: Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 2. märtsi 2001. a otsus ja saata asi samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Kassatsioonkaebus rahuldada. Tagastada Kaitseministeeriumile 26. märtsil 2001. a tasutud kautsjon 200 (kakssada) krooni. J. Odar, H. Jõks, A. Kull
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.