3-2-1-70-01
Eesti Vabariigi nimel Tartus 21. juunil 2001. a Valeri Kalinski hagi AS Eesti Merelaevandus vastu 273 940 krooni saamiseks. Riigikohtu tsiviilkolleegium, koosseisus eesistuja L. Laarmaa, liikmed A. Kull ja T. Vernik, vaatas avalikul kohtuistungil 16. aprillil 2001. a läbi Valeri Kalinski kassatsioonkaebuse alusel Tallinna Ringkonnakohtu 29. detsembri 2000. a otsuse tsiviilasjas nr II-2/1309/2000. Istungist võttis osa hageja V. Kalinski. Juures viibis tõlk L. Lomp. I. Asjaolud ja varasem menetluse käik Hagiavalduse kohaselt sai liiklusõnnetuses 11. septembril 1996. a vigastada AS Eesti Merelaevandus konteiner, mida veeti V. Kalinskile kuuluva veoautoga. AS Eesti Merelaevandus nõudis V. Kalinskilt taastamisele mittekuuluva konteineri asendamist või selle maksumuse 25 000 krooni hüvitamist, ähvardades nõuda hagejalt konteineri tühiseisu eest 20 USA dollarit päevas ning võtta ära isiklik sõiduauto või korter. 10. oktoobri 1996. a üleandmise-vastuvõtmise aktiga andis V. Kalinski oma isikliku konteineri vigastatud konteineri asendamiseks kostja kasutusse. Tallinna Linnakohtu 12. detsembri 1997. a seadusjõus otsusega V. Kalinski hagis Eesti Varakindlustuse vastu liikluskahju hüvitamiseks tuvastati, et 11. septembri 1996. a liiklusõnnetuses V. Kalinskile kuulunud veoauto juht süüdi ei olnud. V. Kalinski pretensiooni hüvitada alusetult omandatud konteineri maksumus jättis AS Eesti Merelaevandus rahuldamata. Hagiavalduses palus V. Kalinski AS-lt Eesti Merelaevandus välja mõista konteineri või selle maksumuse 25 000 krooni ja konteineri mittekasutamisest saamata jäänud tulu 248 940 krooni. Nõuet põhjendas hageja sellega, et kostja kasutab konteinerit rahvusvahelistel vedudel ja saab sellest tulu, kuid hageja on oma tuluallikast ja elatusvahendist pidanud ilma olema. Tallinna Linnakohtu 17. juuni 1999. a otsusega hagi rahuldati ning kostjalt mõisteti TsK § 448 alusel välja konteineri maksumus 25 000 krooni ja saamatajäänud tulu 248 940 krooni. Otsuse põhjendustel käsutas AS Eesti Merelaevandus konteinerit AS Corallon, kelle seaduslik esindaja oli hageja. Hageja seletuse, tunnistajate ütluste ja kostja 10. oktoobri 1996. a kirjaga on tõendatud, et hageja oli sunnitud kostja ähvarduste tõttu vigastatud konteineri asendama oma isikliku konteineriga, kuigi ta ei pidanud oma varaga vastutama äriühingu kohustuste eest. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 15. veebruaril 2000. a linnakohtu otsuse ja tegi uue otsuse, millega jättis hagi rahuldamata. Riigikohtu tsiviilkolleegium tühistas 25. septembri 2000. a otsusega ringkonnakohtu otsuse protsessiõiguse normi olulise rikkumise tõttu. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused Ringkonnakohus tühistas linnakohtu otsuse ja jättis V. Kalinski hagi 273 940 krooni nõudes rahuldamata ning lõpetas menetluse konteineri väljanõudmises AÕS § 80 alusel. Kahju hüvitamise nõudes tugines hageja TsK §-le 448, mille alusel on kahju hüvitamise nõude
eelduseks, et isikule või tema varale on kahju tekitatud teise isiku õigusvastase teoga. Hageja esitas hagi alusena asjaolu, et temal tekkis kahju oma konteineri üleandmisega kostjale, sest ta ei olnud kohustatud kostjale konteineri purunemisega tekitatud kahju hüvitama ja seetõttu seisnes tema kahju konteinerist ilmajäämises. Hageja andis oma konteineri kostjale üle aktiga, seega kooskõlas pooltevahelise tehinguga, et hüvitada kostjale konteineri kasutamiskõlbmatuks muutumisega tekitatud kahju. Seetõttu on kostja poolt õigusvastane kahju tekitamine välistatud. Kahju hüvitamise hagi TsK § 448 järgi ei ole õiguslikult põhjendatud asjaoluga, et hageja andis kostjale konteineri üle sunni tõttu, kuigi ta ei pidanud seda tegema. II. Kassatsioonkaebus ja selle põhjendused Kassatsioonkaebuses palus hageja tühistada ringkonnakohtu otsuse ja uue otsusega rahuldada hagi. Hageja esitas kahju hüvitamise nõude TsK § 448 alusel ja on selle nõude juurde jäänud. Kuna kahju tekkimine ei olnud seotud lepinguga, vaid kostja seadusevastase käitumisega, siis esitas hageja lepinguvälise kahju hüvitamise nõude. Hageja on nõude esitanud TsK § 448 alusel kahju tekitamisest tuleneva kohustise tekkimise asjaoludel. Ringkonnakohus on vääralt järeldanud, et kostja poolt kahju tekitamise õigusvastasus on välistatud. Hageja kandis konteineri õigusvastaselt ära võtmise tõttu majanduslikku kahju, mistõttu kuulub kohaldamisele TsK § 448. Ringkonnakohus rikkus TsMS § 95, sest igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ei hinnanud kõiki tõendeid: tunnistajate Valeri Kalinski, P. Jurussovi ütlusi ning hageja seletust sunni ja ähvarduste kohta. Hageja loobus konteineri väljanõudmisest AÕS § 80 alusel üksnes tingimusel, et ta saab selle eest hüvitist. Hagiavalduses nõudis hageja konteinerit või selle väärtust 25 000 krooni. Ringkonnakohtu otsus ei vasta TsMS § 227 lg 1 ja § 231 lg 4 nõuetele, kuna pole tehtud otsust merekonteineri väärtuse hüvitamiseks. III. Vastus kassatsioonkaebusele Vastuses kassatsioonkaebusele leidis kostja, et hageja ei ole märkinud, kuidas on ringkonnakohus rikkunud protsessiõiguse normi ja millist materiaalõiguse normi vääralt kohaldanud. Vastavalt TsMS § 353 lg 3 ei või Riigikohus tuvastada hagi aluseks olevaid asjaolusid. Kostja ei ole hagejale õigusvastaselt kahju tekitanud. IV. Riigikohtu otsuse põhjendused ja resolutsioon Kolleegium leidis, et ringkonnakohtu otsus kuulub tühistamisele TsMS § 363 p 2 alusel protsessiõiguse normi olulise rikkumise tõttu. Kui ringkonnakohus tühistab esimese astme kohtu otsuse ja teeb uue otsuse, siis peab ta otsuse tegemisel otsustama, mis asjaolud on tuvastatud ning millist seadust tuleb asjas kohaldada (TsMS § 228 ). Ringkonnakohus jättis TsK § 448 alusel hagi rahuldamata ja leidis, et hageja andis konteineri kostjale kooskõlas pooltevahelise tehinguga ja seetõttu on õigusvastane kahju tekitamine kostja poolt välistatud. Hageja esitas nõude kahju tekitamisest tuleneva vastutuse üldalusel ning nõudis kostjale õigusliku aluseta üleantud konteineri väärtuse hüvitamist ja konteineri kostja kasutuses olnud aja eest saamatajäänud tulu. Ekslik on ringkonnakohtu järeldus, et hageja andis konteineri üle pooltevahelise
tehingu alusel. Kohtuotsusega pole tuvastatud tehingut, mille alusel konteineri üleandmine kostjale üleandmise-vastuvõtmise aktiga toimus. Hageja on kogu menetluse kestel väitnud, et ta andis oma konteineri üle kostja nõudmisel vigastatud konteineri asendamiseks, kuid hiljem selgus, et tema ei vastuta kostjale tekitatud kahju eest. Ringkonnakohus pidi nende asjaolude alusel andma pooltevahelisele suhtele õigusliku kvalifikatsiooni ja vastavalt sellele vaidluse lahendama. Õige on kassatsioonkaebuse väide, et kohtuotsuses puudub seisukoht konteineri väärtuse hüvitamise nõude osas. Selle nõude osas ei ole hageja hagist loobunud. Ringkonnakohtu 18. detsembri 2000. a kohtuistungi protokolli kohaselt palus hageja konteineri maksumuse ja saamata jäänud tulu hüvitamist. Hageja ei loobunud konteineri väljanõudmise hagist, vaid soovis konteineri tagastamise asemel konteineri väärtuse hüvitamist. Kui asjas on esitatud mitu nõuet, teeb kohus otsuse kõigi nõuete kohta (TsMS § 228). Juhindudes TsMS § 362 p 2, kolleegium o t s u s t a s: Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 29. detsembri 2000. a otsus ja saata asi samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Kassatsioonkaebus rahuldada. Tagastada Valeri Kalinskile 26. jaanuaril 2001. a tasutud kautsjon 2750 (kaks tuhat seitsesada viiskümmend) krooni. L. Laarmaa, A. Kull, T. Vernik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.