3-2-1-88-01
Eesti Vabariigi nimel Tartus 20. juunil 2001. a Voldemar Pilman'i hagi Ene Tiidelepp'a vastu ühisvara jagamiseks. Riigikohtu tsiviilkolleegium, koosseisus eesistuja L. Laarmaa, liikmed J. Luik ja T. Vernik, vaatas läbi kirjalikus menetluses 11. juunil 2001. a E. Tiidelepa kassatsioonkaebuse alusel Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 30. juuni 2000. a otsuse tsiviilasjas nr II-2/589/00. I. Asjaolud ja varasem menetluse käik Voldemar Pilmani ja Ene Tiidelepa abielu, mis registreeriti 12. mail 1978. a Tallinna RSN TK Perekonnaseisuosakonna Mustamäe sektoris, lahutati Tallinna Linnakohtu 3. veebruari 1997. a otsusega. V. Pilman esitas 2. juunil 1998. a E. Tiidelepa vastu hagi, milles palus jagada abielu kestel elamuühistus Lauka omandatud kolmetoalise korteri asukohaga Tallinnas Kalevipoja 6-72 osamaks, tunnistades ühistu liikme E. Tiidelepa õigust osamaksule ja mõista temalt välja enamsaadud vara arvelt 121 025 krooni 50 senti. Tallinna Linnakohtu 21. veebruari 2000. a otsusega jäeti hagi rahuldamata. Kohtuotsuse motiividel abielu lahutamisel pooltel ühisvara jagamises vaidlust ei olnud. Nende kokkuleppel jäi kostjale korteri osamaks ja hagejale sõiduauto Opel Kadett. Kostja kanti 5. veebruaril 1999. a kinnistusregistrisse korteriomandi omanikuna. Hageja on sõiduauto võõrandanud. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused Tallinna Ringkonnakohtu 30. juuni 2000. a otsusega linnakohtu otsus tühistati, uue otsusega tunnistati E. Tiidelepa ainuomandiõigust korteriomandile ja mõisteti temalt enamsaadud ühisvara arvelt V. Pilmani kasuks välja rahaline kompensatsioon 80 685 krooni. Otsuse põhjenduste kohaselt asus linnakohus ekslikule seisukohale, et pooled jagasid ühisvara abielu lõppemisel. Kokkuleppe kohta ei esitatud ühtegi dokumentaalset tõendit. Tunnistajate ütlustega on tõendatud, et poolte vahel oli suuline kokkuleppe, kellele jääb korter ja kellele auto, kuid see ei tähendanud ühisvara lõplikku jagamist. Elamuühistu korteri osamaks kuulus abikaasade ühisvara hulka. Kostja on kantud korteriomandi omanikuna kinnistusregistrisse. Hageja esitatud hindamisakti kohaselt on korteri turuväärtuseks 242 055 krooni. Kostja ei olnud hindamisaktiga nõus, kuid ei esitanud oma vastuväidete kinnituseks tõendeid. Hageja on võõrandanud sõiduauto, kuid tõendamata on, et müügist saadud raha on poolte vahel jagatud. Arvestades PkS § 19 lg 2 p 1, leidis kohus, et õiglane on kostjalt hageja kasuks välja mõista 1/3 korteri väärtusest. II. Kassatsioonkaebus ja selle põhjendused Kostja palus kassatsioonkaebuses ringkonnakohtu otsuse tühistada ja uue otsusega jätta hagi rahuldamata. Pooled jagasid vara kokkuleppel ja seda tõendavad tunnistajad. Ühisvaraks oli ka sõiduauto Opel Kadett. Kohus aga arvestas ühisvarana ainult korterit. Selle hinna määramisel lähtus kohus ebaseaduslikust hindamisaktist. Korteris ei ole hindajat käinud. Selles märgitud hind oli tunduvalt kõrgem keskmisest müügihinnast. Akt oli kehtiv 90 päeva. See tähtaeg
lõppes 29. augustil 1998. a. III. Vastus kassatsioonkaebusele Vastuses kassatsioonkaebusele leidis hageja, et ringkonnakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud. IV. Riigikohtu otsuse põhjendused ja resolutsioon Kolleegium leidis, et ringkonnakohtu otsus tuleb TsMS § 363 p 2 alusel tühistada protsessiõiguse normi olulise rikkumise tõttu. Õige ei ole ringkonnakohtu seisukoht, et abielu ühisvara jagamise kokkulepet tuleb tõendada dokumentaalse tõendiga. PkS § 18 lg 3 kohaselt jagavad abikaasad ühisvara kokkuleppel. Vaidluse korral jagab ühisvara ühe või mõlema abikaasa nõudel kohus (PkS § 18 lg 5). Ühisvara jagamise kokkulepe on tehing TsÜS § 60 lg 1 mõistes. Selle sätte kohaselt on tehing õigustoiming, mis on suunatud tsiviilõiguste ja -kohustuste tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele. PkS §-st 16 tulenevalt võivad abikaasad omavahel sõlmida ühisvara täieliku või osalise jagamise kokkuleppeid. TsÜS § 91 lubab pooltel teha tehingu mis tahes vormis või selle tegemise vormis kokku leppida, kui seaduses ei sätestata tehingu kohustuslikku vormi. Kostja väitel jagati poolte ühisvara kokkuleppel abielusuhete lõppemisel 1995. aastal. Ühisvarasse kuuluva vallasasja jagamise kokkuleppe vorminõuet perekonnaseadus ei sätesta. Üksnes ühisomandis oleva kinnisasja jagamise leping tuleb tõestada notariaalselt (PkS § 18 lg 4). Samuti ei keela seadus vara kokkuleppel jagamisel kõrvale kalduda abikaasade osade võrdsuse põhimõttest. TsMS § 91 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 90 lg 1 kohaselt on tsiviilasjas tõendiks igasugune teave, mis on seaduses sätestatud protsessivormis ja mille alusel kohus seaduses sätestatud korras teeb kindlaks poolte või teiste protsessiosaliste nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise, samuti muud asja õigeks lahendamiseks tähtsad asjaolud ning lõige 2 järgi on tõendiks tunnistaja ütlus, poole ja kolmanda isiku seletus, dokumentaalne tõend, asitõend, paikvaatlus ning eksperdi arvamus. Üksnes siis, kui seadusest tulenevalt tuleb asjaolu tõendada teatud liiki või teatud vormis tõendiga, ei saa seda asjaolu TsMS §-st 93 tulenevalt tõendada teist liiki või teises vormis tõendiga. Seega võis kostja sõiduauto ja korteri jagamise kokkulepet tõendada enda seletuse ja tunnistajate ütlustega. TsMS §-s 3 sätestatud tsiviilasja õigesti lahendamise põhimõttega ei ole kooskõlas ringkonnakohtu otsusest tulenev: sõiduauto jagamise osas poolte kokkulepe kehtib - kohus seda ühisvara jagamisel ei arvestanud, korteri osas aga mitte. Seetõttu peab kohus hageja väitele, et sõiduauto ja korteri jagamise kokkulepet ei ole sõlmitud, hinnangut andes välja selgitama, kas hageja sõiduautot müües pidas seda ühisvaraks. PkS § 17 lg 4 sätestab, et abikaasade ühisomandis olevat registrisse kandmisele kuuluvat vallasasja ei või võõrandada teise abikaasa kirjaliku nõusolekuta, sõltumata sellest, kumma abikaasa nimel on vallasasi registrisse kantud. Juhindudes TsMS §-st 362 p 2, kolleegium o t s u s t a s: Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 30. juuni 2000. a otsus ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule.
Kassatsioonkaebus rahuldada. Tagastada Ene Tiidelepale 28. juulil 2001. a tasutud kautsjon 200 (kakssada) krooni ja
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.