3-2-1-84-01
MÄÄRUS
Tartus 14. juunil 2001. a Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 8. veebruari 2001. a määrus menetluse lõpetamiseks Aigar Tuisu hagis Eesti Vabariigi vastu kindlustushüvitise 326 400 krooni saamiseks. Riigikohtu tsiviilkolleegium, koosseisus eesistuja A. Kull, liikmed J. Luik ja T. Vernik, vaatas kirjalikus menetluses 7. mail 2001. a läbi Aigar Tuisu erikaebuse alusel Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 8. veebruari 2001. a määruse tsiviilasjas nr II-2/140/01. I. Asjaolud ja varasem menetluse käik
25.juunil 1999. a hukkus liiklusõnnetuses kaitseväelane Age Tuisk. Tema alaealise poja Aigar Tuisu (sünd. 8. juulil 1997. a) eestkostjaks määrati Rapla Maakohtu 26. augusti 1999. a otsusega Age Tuisu ema Helvi Roosimägi. Vabariigi Valitsuse 25. jaanuari 2000. a korraldusega nr 49-k keelduti kaitseväeteenistuse seaduse (KTS) § 108 lg 4 alusel kindlustushüvitise väljamaksmisest, kuna Age Tuisk ei hukkunud teenistuskohustuste täitmisel, vaid puhkuse ajal. Esitatud hagis palus Aigar Tuisk TsK § 222 lg-te 1 ja 2 alusel hüvitada kohustise täitmata jätmisega tekitatud kahju ja välja mõista Eesti Vabariigilt kindlustushüvitise 326 400 krooni. Nõuet põhjendas hageja sellega, et KTS § 108 lg 4 kohaselt kuulub kaitseväelane riigi poolt kohustuslikule kindlustamisele isikukindlustuslepingu alusel, kuid riik jättis Age Tuisu isikukindlustuslepingu sõlmimata. Tallinna Linnakohtu 2. oktoobri 2000. a otsusega rahuldati hagi osaliselt. Kostjalt mõisteti hageja kasuks välja 163 200 krooni. Ringkonnakohtu määrus ja põhjendused Tallinna Ringkonnakohtu 8. veebruari 2001. a määrusega linnakohtu otsus tühistati ja asjas lõpetati menetlus TsMS § 217 p 1 alusel. Määruse põhjendustel tulenes vaidlus asjaolust, et avalik-õigusliku isikuna jättis Eesti Vabariik (Kaitseväejõudude Peastaabi kaudu) sõlmimata hageja kaitseväelasest ema isikukindlustuslepingu. See oli tegevusetus, mille tulemusena tekkis hagejal nõue kostja vastu kindlustushüvitise saamiseks. Tegevteenistuslepingust tulenev vaidlus ei kuulu lahendamisele tsiviilkohtumenetluse korras. Vaidlus kuulub halduskohtu pädevusse tulenevalt halduskohtumenetluse seadustiku rakendamise seaduse (HKMS RS) §-st 5, mille kohaselt halduskohtumenetluse seadustiku rakendamise seaduse jõustumise ajal 1. juulil 2000. a maa- või linnakohtu menetluses olevad õigusvastase haldusakti või -toiminguga tekitatud kahju hüvitamise asjad, mis on menetlusse võetud enne 2000. aasta 1. jaanuari, vaadatakse läbi maa- või linnakohtus tsiviilkohtumenetluse reeglite järgi. Käesoleva hagi võttis linnakohus menetlusse pärast 2000. a 1. jaanuari, s.o 9. mail 2000. a, ja vaidlust tuleb seetõttu menetleda halduskohtumenetluse reeglite järgi. II. Erikaebus ja selle põhjendused Hageja palus apellatsioonikohtu määruse tühistada protsessiõiguse normi olulise rikkumise tõttu.