lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
Kohtulahendid/3-2-3-5-01

Kohtulahend

TsiviilasiJõustunudRiigikohus · 13.06.2001

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Riigikohus
Kohtuasja number
3-2-3-5-01
Asja liik
Tsiviilasi
Kuulutamise aeg
13.06.2001
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
630
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

3-2-3-5-01

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel Tartus 13. juunil 2001. a Adu Ivaski hagi Eesti Liikluskindlustuse Fondi vastu 18 121 krooni saamiseks. Riigikohtu tsiviilkolleegium, koosseisus eesistuja J. Odar, liikmed A. Kull ja L. Laarmaa, vaatas kirjalikus menetluses 4. juunil 2001. a läbi Enn Aruvee kohtuvigade parandamise avalduse alusel Talllinna Linnakohtu 8. detsembri 2000. a otsuse tsiviilasjas nr 2/5/32-7406/99. I. Asjaolud ja varasem menetluse käik

18.märtsil 1999. a toimunud liiklusõnnetuses osalesid kaubik ja sõiduauto. I. Kabanenile kuuluvat kaubikut juhtis Enn Aruvee, kelle tsiviilvastutus oli kindlustamata ja A. Ivaskile kuuluvat sõidukit juhtis V. Traublum. Eesti Liikluskindlustuse Fond hüvitas A. Ivaskile 50% kahjust, kuna leidis, et mõlemad juhid olid liiklusõnnetuses süüdi. A. Ivask esitas hagiavalduse, milles palus Eesti Liikluskindlustuse Fondilt välja mõista täiendavalt 18 121 krooni 60 senti, millest viivis 4095 krooni 60 senti, kuna vastavalt LKS § 12 lg 7 p 2 ja § 27 lg 6 on tal õigust saada hüvitist täies ulatuses. Tallinna Linnakohus kaasas protsessi kolmandate isikutena hageja poolel V. Traublumi ja kostja poolel E. Aruvee, sest asjas tuvastamisele kuuluvad asjaolud ja õigussuhted võivad mõjuda nende õigustele ja kohustustele. E. Aruveele toimetati kutse kätte, kuid ta ei ilmunud kohtuistungile. Linnakohus pöördus siseministeeriumi poole E. Aruvee elukoha kindlakstegemiseks. Vastuseks sai kohus juba teadaoleva aadressi. Teine kutse tagastati kohtule märkega, et E. Aruvee ei ela sellel aadressil. Tallinna Linnakohus rahuldas 8. detsembri 2000. a otsusega A. Ivaski hagi. Oma otsuses märgib linnakohus, et liiklusõnnetuse põhjustamises puudus V. Traublumi süü, liikluseeskirja rikkus vaid E. Aruvee. Kohus tuvastas, et E. Aruvee, olles vastassuuna vööndis, sõitis otsa V. Traublumi juhitud sõidukile. II. Kohtuvigade parandamise avaldus ja selle põhjendused E. Aruvee esitas kohtuvigade parandamise avalduse. Avaldaja leidis, et kohus tegi tema suhtes otsuse ilma teda nõuete kohaselt kohtusse kutsumata. TsMS § 27 lg 1 kohaselt tuleb isik kohtusse kutsuda ajalehekuulutusega, kui registris ei ole andmeid isiku aadressi kohta või kui isik ei ela registris märgitud aadressil või tema tegelik viibimiskoht ei ole teada. Linnakohus ei avaldanud ettenähtud korras ajalehekuulutust E. Aruvee kohtuistungile kutsumiseks. TsMS § 372 lg 1 p 1 kohaselt võib jõustunud kohtuotsuses või määruses kohtuvea parandamist nõuda isik, keda seaduse nõuete kohaselt kohtusse ei kutsutud, kuid kelle suhtes tehti kohtuotsus, juhul kui ta ei saa esitada apellatsioonkaebust seetõttu, et kohtuotsus on täidetud. Avaldaja ei nõustu linnakohtu seisukohaga, mille kohaselt liiklusõnnetuses oli kogu süü temal. III. Vastus kohtuvigade parandamise avaldusele Kostja Eesti Liikluskindlustuse Fond pidas kohtuvigade parandamise avaldust põhjendatuks.
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel

Hageja A. Ivask leidis, et kohus ei langetanud otsust E. Aruvee suhtes. Otsus on jõustunud ja täidetud. IV. Riigikohtu otsuse põhjendused ja resolutsioon Kolleegium leidis, et kohtuvigade parandamise avalduse väited ei anna alust linnakohtu otsuse tühistamiseks. TsMS § 372 lg 1 p 1 kohaselt võib jõustunud kohtuotsuses või määruses kohtuvea parandamist nõuda isik, keda seaduse nõuete kohaselt kohtusse ei kutsutud, kuid kelle suhtes tehti kohtuotsus, juhul kui ta ei saa esitada apellatsioonkaebust seetõttu, et kohtuotsus on täidetud. Selles vaidluses on kohtuotsus täidetud. Kolleegium leidis, et 8. detsembri 2000. a linnakohtu otsus ei ole E. Aruveele siduv. Kuna E. Aruvee ei saanud kohtukutset kohtuistungi toimumise kohta ega olnud protsessi toimumisest teadlik, tuleb lugeda, et ta ei ole sellest protsessist osa võtnud. Seetõttu ei laiene avaldajale TsMS § 242 lg 2, mille kohaselt asjaolusid, mis ühes tsiviilasjas on tuvastatud jõustunud kohtuotsusega, ei või vaidlustada teises tsiviilasjas, millest võtavad osa samad protsessiosalised või nende õigusjärglased. Vaidlustatud kohtuotsus ei oma avaldaja suhtes eelotsustuslikku tähendust. Juhul kui Eesti Liikluskindlustuse Fond esitab tema vastu regresshagi, saab avaldaja kohtule esitada kõik vastuväited, mida ta võinuks esitada A. Ivaski hagis Eesti Liikluskindlustuse Fondi vastu 18 121 krooni saamiseks kolmanda isikuna viimase poolel kohtus osaledes. Juhindudes TsMS §-st 373 lg 2 ja 362 p 1, kolleegium o t s u s t a s: Tallinna Linnakohtu 8. detsembri 2000. a otsus jätta muutmata ja kohtuvigade parandamise avaldus rahuldamata. J. Odar, A. Kull, L. Laarmaa

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.