3-2-3-4-01
Eesti Vabariigi nimel Tartus 8. juunil 2001. a Indrek Odamuse ja Reet Visnapuu hagi Eesti Vabariigi vastu omandiõiguse tunnustamiseks. Riigikohtu tsiviilkolleegium, koosseisus eesistuja A. Kull, liikmed L. Laarmaa ja T. Vernik, vaatas läbi kirjalikus menetluses 28. mail 2001. a Helvi Niibergi kohtuvigade parandamise avalduse alusel Tallinna Linnakohtu 22. septembri 1999. a otsuse tsiviilasjas nr 2/3/23-4096/98. I. Asjaolud ja varasem menetluse käik Tallinna Linnakohtu 22. septembri 1999. a otsusega tunnustati I. Odamuse ja R. Visnapuu kaasomandiõigust võrdsetes mõttelistes osades maatükile suurusega 6225 m2 Kõlviku tee 5 Tallinnas. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt on tõendatud, et maatüki omandas hagejate isa August Odamus
Kolleegium leidis, et kohtuvigade parandamise avaldus on põhjendatud ja tuleb TsMS § 372 lg 1 p 2 alusel rahuldada. Linnakohus tunnustas 22. septembri 1999. a otsuses vastustajate kaasomandiõigust võrdsetes mõttelistes osades maatükile Tallinnas Kõlviku tee 5, millest enam kui 4000 m2 asub Kõlviku tee 5a ja Kõlviku tee 3a kinnistutel ja mille omanikuna on 1996. a kinnistusraamatusse kantud avaldaja. Seega otsustas kohus avaldajat asja kaasamata tema õiguste ja kohustuste üle. Kui hageja on suunanud nõude ka isiku vastu, keda ta ei ole hagiavalduses kostjana märkinud, kuid kes on vaidlustatud õigussuhte osaline, siis vastavalt TsMS § 77 lg 1 kaasab kohus kostjana ka selle isiku. Kohus, tunnustades vastustajate kaasomandiõigust maatükile Kõlviku tee 5 6225 m2, oleks pidanud kaasama Kõlviku tee 3a ja Kõlviku tee 5a kinnistute omaniku. Kolleegium peab vajalikuks märkida, et omandireformi käigus vara tagastamine toimub AÕSRakS § 2 lg 2 kohaselt omandireformi aluste seaduses ning sellest tulenevates õigusaktides sätestatud alustel ja korras. Taotleja võib vara võõrandamisaegse omaniku kindlakstegemiseks pöörduda TsMS § 1 lg 1 kohaselt maa- või linnakohtusse, kuna tegemist on väidetavalt varem eksisteerinud tsiviilõigussuhtest - omandisuhtest - tekkinud vaidlusega. Vara võõrandamisaegse omaniku kindlakstegemisega ei tunnista kohus isikut õigustatud subjektiks ega lahenda seega ÕVVTK kohaliku komisjoni pädevusse antud asja. Lahendades küsimust, kes oli vara omanik selle õigusvastaselt võõrandamise hetkel, juhindub kohus omandireformi aluste seadusest ja sellest tulenevatest õigusaktidest ning seadustest, mis kehtisid väidetava omandiõiguse tekkimise ajal (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 12. novembri 1997. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-108-97). Juhindudes TsMS §-dest 373 lg 2 ja 362 p 4, kolleegium o t s u s t a s: Tühistada Tallinna Linnakohtu 22. septembri 1999. a otsus ja saata asi samale kohtule uueks läbivaatamiseks. Kohtuvigade parandamise avaldus rahuldada. Tagastada Villu Kõve Advokaadibüroo OÜ-le 19. märtsil 2001. a tasutud kautsjon 200 (kakssada) krooni. A. Kull, L. Laarmaa, T. Vernik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.