3-2-1-31-01
Eesti Vabariigi nimel Tartus 4. juunil 2001. a Viktor Rõmari hagi AS Benetreks Casino Group vastu 131 772 krooni saamiseks. Riigikohtu tsiviilkolleegium, koosseisus eesistuja A. Kull, liikmed J. Luik ja T. Vernik, vaatas läbi avalikul kohtuistungil 26. märtsil 2001. a AS Benetreks Casino Group kassatsioonkaebuse alusel Viru Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 24. oktoobri 2000. a otsuse tsiviilasjas nr II-2-263/00. Istungist võttis osa kostja esindaja vandeadvokaat L. Linsi. I. Asjaolud ja varasem menetluse käik Narva Linnakohtule esitatud hagis palus V. Rõmar AS-lt Benetreks Casino Group välja mõista õnnemänguga 23. novembril 1998. a võidetud 131 772 krooni. Nõuet põhjendas hageja sellega, et pärast järjekordset panust ilmus mänguautomaadi ekraanile kiri "Jackpot" võiduga 131 772 krooni, mida hasartmängukorraldaja keeldus hagejale välja maksmast põhjusel, et mänguautomaat ei olevat olnud töökorras. Narva Linnakohus menetles asja vene keeles ja rahuldas 15. mai 2000. a otsusega hagi. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt on hageja nõue tõendatud. Kaks tunnistajat kinnitasid, et järgmisel päeval, s.o
II. Kassatsioonkaebus ja selle põhjendused Kostja palus apellatsioonikohtu otsuse tühistada protsessiõiguse normi olulise rikkumise tõttu. Apellatsioonikohus tuvastas, et istungid linnakohtus toimusid vene keeles. TsMS § 7 lg 1 kohaselt on tsiviilkohtumenetluse keel eesti keel. Kohtu ja protsessiosaliste nõusolekul võib asja menetleda ka mõnes muus keeles, kui kohus ja protsessiosalised seda valdavad. Kostja esindajalt ei küsitud nõusolekut istungi pidamiseks vene keeles. Samuti ei saanud kohus tõendite hindamisel täpselt aru kostja poolt kohtule esitatud eestikeelsete tõendite sisust ja jättis need uurimata, mida kinnitas ka apellatsioonikohus. Kostja kahtlusi kohtuniku eesti keele oskuses kinnitavad keelelised ebatäpsused eestikeelsete dokumentide uurimisel, mis omasid asja õige lahendamise seisukohalt olulist tähtsust. Kohus ei viidanud otsuses ühelegi eestikeelsele dokumentaalsele tõendile ega arvestanud kostja taotlusel ülekuulatud tunnistajate ütlustega. III. Vastus kassatsioonkaebusele Hageja pidas apellatsioonikohtu otsust seaduslikuks ja põhjendatuks ning palus jätta selle muutmata. IV. Riigikohtu otsuse põhjendused ja resolutsioon Kolleegium leidis, et apellatsioonikohtu otsus ja ühtlasi ka linnakohtu otsus tuleb tühistada protsessiõiguse normi olulise rikkumise tõttu. TsMS § 7 lg 1 kohaselt on tsiviilkohtumenetluse keel eesti keel. Kohtu ja protsessiosaliste nõusolekul võib asja menetleda ka muus keeles, kui kohus ja protsessiosalised seda valdavad. Apellatsioonikohus tuvastas, et kostja esindaja nõusolekut linnakohtus asja menetlemiseks vene keeles ei olnud, kuid ei pidanud seda oluliseks protsessiõigusnormi rikkumiseks, sest kohtuistungil oli tõlk. Kohtu järeldus ei ole kooskõlas TsMS §-ga 7 lg 1. Tõlgi juuresolek kohtuistungil, mida ei peeta eesti keeles, on asjakohane, kui kohus ja protsessiosalised on nõusoleku andnud asja menetleda mõnes muus keeles, mida nad valdavad, kuid vajavad tõlki juhuks, kui keeleoskus võib napiks jääda. Tõlgi juuresolek ei asenda protsessiosalise seaduslikku õigust eestikeelsele menetlusele kohtus. Asja menetlemist vene keeles ilma kostja esindaja nõusolekuta tuleb pidada oluliseks protsessiõigusnormi rikkumiseks ning apellatsioonikohus oleks pidanud esimese astme kohtu otsuse tühistama ja saatma asja TsMS § 333 lg 2 kohaselt esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. Kuna seda protsessiõiguse normi rikkumist ei ole võimalik apellatsioonimenetluses kõrvaldada, siis tuleb asi, juhindudes tsiviilkohtumenetluse ülesandest vaadata tsiviilasi läbi õigesti ja võimalikult kiiresti, saata uueks läbivaatamiseks linnakohtule. Juhindudes TsMS §-dest 362 p 4, kolleegium otsustas: Tühistada Viru Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 24. oktoobri 2000. a otsus ja Narva Linnakohtu 15. mai 2000. a otsus ning saata Viktor Rõmari hagi uueks läbivaatamiseks Narva Linnakohtule. Kassatsioonkaebus rahuldada. Tagastada Advokaadibüroole Lepik & Luhaäär 16. novembril 2000. a makstud kautsjon 1317 (üks tuhat kolmsada seitseteist) krooni 70 senti.
A. Kull, J. Luik, T. Vernik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.