Kohtulahend

kohaselt peab juhatus rahuldama liikme väljaastumisavalduse ühe kuu jooksul, tehes kindlaks väljaastunud liikme ja ühistu vastastikused varalised õigused ja kohustused. Hageja varalisi õigusi ei ole kindlaks tehtud, kuid see ei ole juhatuse otsuse kehtetuks tunnistamise aluseks ning hageja ei ole oma nõudes sellele ka viidanud. Kuna 29. oktoobri 1998. a elamuühistu juhatuse otsus oli seaduslik, puudus alus ka 25. veebruari 1999. a juhatuse otsuse kehtetuks tunnistamiseks. Seega ei kuulu rahuldamisele ka hageja nõue liikmelisuse tunnustamiseks EÜ-s Loo. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused Tallinna Ringkonnakohus jättis 17. oktoobril 2000. a linnakohtu otsuse muutmata ja hageja apellatsioonkaebuse rahuldamata. Ringkonnakohtu otsuse kohaselt ei saa apellatsioonkaebuses muuta hagi alust ega eset. Tähelepanuta tuleb jätta asjaolud, mida esimese astme kohtus ei esitatud. Hageja kinnitas apellatsioonikohtu istungil, et soovis oma korterit müüa, sest tal oli äritegevuses tekkinud 172 000 krooni suurune võlg. Seega vastas hageja tahe tema tahteavaldusele. Volikirja tühisuse tunnustamise nõue ei ole kooskõlas tsiviilseadustiku üldosa seadusega. TsÜS § 99 kohaselt on volikiri esindatava poolt esindajale antud kirjalik dokument, mis väljendab esindaja volitust. Erisättena reguleerib volituse lõppemise korda TsÜS § 102. Kui volitus on antud volikirjas, peab TsÜS § 102 lg 2 kohaselt volituse tühistamiseks enne volituste tähtaja lõppu volikirja tagasi nõudma või avaldama volituse tühistamise teate üleriigilises ajalehes. Hageja ei järginud volituse tühistamise korda ning seega on linnakohus õigesti volikirja tühisuse tunnustamise nõude jätnud rahuldamata. II. Kassatsioonkaebus ja selle põhjendused Kassatsioonkaebuses leidis hageja, et ringkonnakohus rikkus protsessiõiguse norme, sest ta vaatas asja läbi ilma oluliste kostjate osavõtuta. Ringkonnakohtus võtsid asja arutamisest osa vaid kostjad J. Vzmõslov ja EÜ Loo. Hageja kirjutas volikirjale alla ajutise otsusevõimetuse seisundis, teadmata selle tegelikku sisu. Seetõttu on tühised ka selle volikirja alusel tehtud tehingud. Kohus lükkas tagasi hageja palve küsitleda volikirja tõestanud notarit. III. Vastus kassatsioonkaebusele Kostjad kassatsioonkaebusele ei vastanud. IV. Riigikohtu otsuse põhjendused ja resolutsioon Kolleegium leidis, et apellatsioonikohtu otsust tuleb muuta põhjenduste osas. Hageja andis M. Jõenurmele volituse volikirjas ja leidis, et ta oli volikirja tegemise ajal otsusevõimetu ning soovis volikirja tühisuse tunnustamist. Seega oli hagi aluseks asjaolu, et hageja oli M. Jõenurmele volituse andmise ajal otsusevõimetu. Hageja nõuet tuleb käsitada volituse andmise kui tehingu kehtetuks tunnustamise nõudena TsÜS § 79 lg 1 kohaselt. Linnakohus jättis hagi rahuldamata hagi aluse tõendamatuse tõttu. Ringkonnakohus jõudis järeldusele, et hageja tahe oli kooskõlas tema poolt väljendatud tahteavaldusega ning jättis esimese astme kohtu otsuse muutmata. Kolleegium ei nõustu kassatsioonkaebuse väitega, et ringkonnakohus rikkus asja läbivaatamisel protsessiõiguse norme. Apellatsioonikohtu istungi protokollist nähtuvalt leidis hageja, et apellatsioonikohus võib asja arutada ilma M. Jõenurme osavõtuta. Ringkonnakohus ei pidanud M. Jõenurme ja S. Tarassovi osavõttu kohtuistungist vajalikuks. Hageja taotluse volikirja tõestanud

notari tunnistajana ülekuulamiseks jättis apellatsioonikohus rahuldamata kooskõlas TsMS § 308 lgga 1. Selle sätte kohaselt võib apellant esitada ringkonnakohtus tõendeid, mida ta ei esitanud esimese astme kohtule, kui esimese astme kohus põhjendamatult keeldus tõendeid vastu võtmast või kui tõendit ei olnud võimalik muul kaalukal põhjusel varem esitada. Vastavalt sama paragrahvi lõikele 2 peab apellant kaebuses uute tõendite esitamist põhjendama. Hageja esitas taotluse notari ülekuulamiseks alles apellatsioonikohtu istungil ega põhjendanud, miks tal polnud volikirja tõestanud notari ülekuulamist võimalik taotleda esimese astme kohtus. Asjakohased ei ole apellatsioonikohtu otsuse põhjendused, mis puudutavad volituse tühistamist enne volituse tähtaja lõppu. Asja materjalidest ei nähtu, et hageja oleks soovinud volituse ennetähtaegset tühistamist. Seetõttu tuleb ringkonnakohtu otsuse põhjendavast osast välja jätta volituse lõppemise korda (TsÜS § 102) puudutavad motiivid. Kolleegium märgib, et hageja volituse alusel osamaksu tagasinõude õiguse võõrandamise korral M. Jõenurme poolt on hagejal õigus esitada M. Jõenurme vastu nõue tsiviilkoodeksi käsundit reguleerivate sätete kohaselt. Juhindudes TsMS § 362 p-st 5, kolleegium o t s u s t a s: Jätta Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 17. oktoobri 2000. a otsus jõusse otsuse põhjenduste osas tehtud muudatustega. Kassatsioonkaebus jätta rahuldamata. J. Odar, H. Jõks, A. Kull

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.