3-2-1-36-01
Eesti Vabariigi nimel Tartus 12. märtsil 2001. a OÜ Entopt hagi Balti Kindlustuse AS (nüüd Bico-Leks Kindlustus AS) vastu kindlustushüvitise 980 996 krooni saamiseks. Riigikohtu tsiviilkolleegium, koosseisus eesistuja J. Odar, liikmed J. Luik ja L. Laarmaa, vaatas avalikul kohtuistungil 19. veebruaril 2001. a läbi Bico-Leks Kindlustuse AS kassatsioonkaebuse alusel Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 27. oktoobri 2000. a otsuse tsiviilasjas nr II2/953/2000. Istungist võtsid osa kassaatori esindaja vandeadvokaat A. Pohla ja vastustaja esindaja vandeadvokaat I. Tedder. I. Asjaolud ja varasem menetluse käik Pooled sõlmisid 23. novembril 1998. a puidutööstuse hoone varakindlustuslepingu tulekahju, veekahju, tormikahju ja vandalismi riskide vastu. Nimetatud hoone 12. veebruari 1999. a tulekahju tagajärjel tekkis OÜ-l Entopt 980 996 krooni suurune kahju. Kindlustusandja keeldus seda kahju hüvitamast. Kindlustusseaduse § 9 alusel esitatud hagis soovis OÜ Entopt 980 996 krooni kindlustushüvitise väljamõistmist. Kostja leidis, et ta ei vastuta toimunu eest, kuna hageja suurendas loata kindlustusobjekti riskiastet ning tekkinud kahju on põhjustatud asjaolust, mis mõjutas riskiastme suurenemist ning avaldas olulist mõju kindlustushüvitise ulatusele. Kindlustusobjektil ehitati omavoliliselt. Samuti deklareeris hageja kindlustusobjekti puidutööstusena, kuigi tegemist oli kanala-jõusöödalaoga. Tallinna Linnakohus rahuldas 8. mai 2000. a otsusega hagi osaliselt ning mõistis hageja kasuks välja kindlustushüvitise summas 490 498 krooni. Otsuse motiividel ei leidnud tõendamist, et hageja esitas ebatäpseid andmeid. Kuna hageja kindlustas lisaks hoonele ka seadmed ja toodangu, pidi kostja olema teadlik hoones asuvatest seadmetest ja toodangu valmistamisest. Hoone ümberehitamine ei olnud ehitamine planeerimis- ja ehitusseaduse mõttes. Tõendatud on, et hageja rikkus tuleohutuse üldnõuete p 29 (betoonlae tihendamata ava ventilatsioonitorustiku läbiviimisel) ja p 34 (seadistamine ja kasutamisotstarbe muutmine ilma projektita). Kostjal ei olnud alust keelduda kindlustushüvitise väljamaksmisest täielikult. Arvestades tuleohutuseeskirjade kahe nõude mittetäitmist, tuleb väljamõistetavat hüvitist vähendada " võrra. Hüvitise arvestamisel lähtus kohus OÜ Arinco Projektbüroo ekspertiisi aktist, mille kohaselt oli hoone jääkväärtuseks pärast tulekahju 79,1% ning taastamistööde maksumuseks 985 996 krooni. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused Tallinna Ringkonnakohus jättis 27. oktoobri 2000. a otsusega linnakohtu otsuse muutmata. Linnakohtu otsus on piisavalt põhjendatud, mistõttu kostja vabastamiseks kahju hüvitamise kohustusest ei ole alust. Ringkonnakohus ei pidanud vajalikuks linnakohtu hüvitise suuruse põhjendusi muuta. Hageja ei esitanud kostjale valeandmeid. Kindlustusobjekti kasutamises puidutööstusena veendus
selle ülevaatamisel ka kindlustusandja. Pärnumaa Hooneregistri teatis ei muuda objekti jõusöödalaoks. Asjaolu, et hoone oli ümber seadistatud ja tema kasutusotstarvet muudetud ilma heakskiidetud projektita, ei tähenda, et seda oleks tehtud pärast kindlustuslepingu sõlmimist. Tõendamist ei leidnud, et pärast kindlustuslepingu sõlmimist oleks objektil tehtud ehitustöid planeerimis- ja ehitusseaduse tähenduses. Tegemist ei olnud kindlustuslepingu rikkumisega, mis annaks aluse jätta kindlustushüvitise maksmata. Tulekahju tekkimise põhjust ei õnnestunud eksperdil selgitada. Linnakohus leidis õigesti, et kuna kindlustusvõtja ei ole riskiastet suurendanud pärast kindlustusavalduse esitamist, ei saa kindlustusandjat hüvitamiskohustusest täielikult vabastada. Kohus vähendas seepärast väljamõistetava hüvitise suurust. Asjaolu, mis oleks mõjutanud riskiastme suurenemist asjas kindlaks ei tehtud. II. Kassatsioonkaebus ja selle põhjendused Kassatsioonkaebuse esitas kostja, kes palus tühistada ringkonnakohtu otsuse ja saata asi samale apellatsioonikohtule uueks läbivaatamiseks. Ringkonnakohus rikkus TsMS § 330 lg 6 sellega, et ei vastanud apellatsioonkaebuse põhjendustele ning hindas tõendeid osaliselt . Kohtuotsuse järelduste tõenditega põhistamata jätmine on kohtuotsuse tühistamise aluseks. Ringkonnakohus on ekslikult leidnud, et pärast kindlustuslepingu sõlmimist ei tehtud ehitustöid planeerimis- ja ehitusseaduse tähenduses. Samas leidis ringkonnakohus, et hoone oli ümber seadistatud ja tema kasutusotstarvet muudetud ilma heakskiidetud projektita. Kindlustusobjekti kasutusotstarbe muutumine ja sellega kaasnev võimalik ehitustegevus kindlustusperioodi jooksul võib oluliselt tõsta kindlustusriski. Riigikohus on 27. oktoobri 2000. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-113-00 rõhutanud, et kindlustusobjekti täpne määratlemine kindlustuslepingu sõlmimise ajal ning määratlusest kinnipidamine kindlustuslepingu täitmise ajal on olulise tähtsusega. III. Vastus kassatsioonkaebusele Hageja vaidles kassatsioonkaebusele vastu. Kindlustati tegutsev puidutööstus. Kindlustuslepingu sõlmimise ajaks olid puidutööstuse seadmed tehnoloogia kohaselt paigaldatud. Kostja ei ole tõendanud, et kindlustuslepingu kehtivuse ajal oleks kindlustusobjektil toimunud puidutööstuse tehnoloogiline ümberseadistamine. Kindlustusobjekti kasutusotstarbe muutumine kindlustuslepingu kehtivuse ajal võib oluliselt tõsta riskiastet. Kostjale oli kindlustuslepingu sõlmimisel teada, et kindlustusobjekti näol on tegemist puidutööstusega ning puidutööstuse riskiastmest lähtudes oligi kindlustusleping sõlmitud. Hageja soovis vastuses kassatsioonkaebusele ringkonnakohtu otsuse tühistamist kindlustushüvitise vähendamise osas ning soovib, et tema hagi rahuldatakse täies ulatuses. IV. Riigikohtu otsuse põhjendused ja resolutsioon Kolleegiumi istungil jäid hageja ja kostja esindajad esitatud seisukohtade juurde. Kolleegium leidis, et apellatsioonikohtu otsus tuleb tühistada TsMS § 363 p 2 alusel protsessiõiguse
normi olulise rikkumise tõttu. Ringkonnakohus rikkus TsMS § 95 lg 1, mille kohaselt kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt. Ringkonnakohus on teinud järelduse, et kindlustusobjektil ei tehtud ehitustöid planeerimis- ja ehitusseaduse § 39 p 3 ja 4 tähenduses, andmata hinnangut OÜ Entopt esitatud kindlustusobjektil tehtud ehitustööde 22. jaanuari 1999. a loetelule. PES § 39 p-de 3 ja 4 kohaselt loetakse ehitamiseks ehitise konstruktsioonide, ruumijaotuse või välisilme konstruktsioonilist muutmist ning tehnoloogilise ümberseadistamisega seotud ehitus- ja paigaldustöid. Kohtuotsuses ei ole antud hinnangut Paikuse Vallavalitsuse projekteerimistingimustele nr 33 8. jaanuarist 1999. a. Kostja vaidlustas nimetatud tõendite hindamise apellatsioonkaebuses. TsMS § 330 lg-st 6 tulenevalt peab ringkonnakohus vastama apellatsioonkaebuse põhjendustele. TsMS § 342 lg 1 p-st 7 tulenevalt saab ringkonnakohtu otsuse muutmise või tühistamise nõue väljenduda üksnes kassatsioonkaebuses, mille alusel ja piires Riigikohus ringkonnakohtu otsuse õigsust on pädev kontrollima (TsMS § 353 lg 1). Hageja kassatsioonkaebust esitanud ei ole, seepärast ei saa arvesse võtta ka tema kassatsioonkaebuse vastuses väljendatud soovi kohtuotsuse tühistamiseks kindlustushüvitise vähendamise ja hagi täieliku rahuldamise osas. Juhindudes TsMS § 362 p 2, kolleegium o t s u s t a s: Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 27. oktoobri 2000. a otsus ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule. Kassatsioonkaebus rahuldada. Tagastada advokaadibüroole Pohla & Hallmägi 27. novembril 2000. a tasutud kautsjon 5305 (viis tuhat kolmsada viis) krooni. J. Odar, J. Luik, L. Laarmaa
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.