3-2-1-13-01
Eesti Vabariigi nimel Tartus 7. märtsil 2001. a Mare Aros"e hagi Vambola Aros"e vastu abielu lahutamiseks ja ühisvara jagamiseks. Riigikohtu tsiviilkolleegium, koosseisus eesistuja T. Vernik, liikmed L. Laarmaa ja J. Luik, vaatas läbi avalikul kohtuistungil 29. jaanuaril 2001. a Mare Aros"e ja Vambola Aros"e kassatsioonkaebuste alusel Viru Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 4. septembri 2000. a otsuse tsiviilasjas nr II-2-148/00. Istungist võtsid osa M. Aros ja tema esindaja vandeadvokaat K. Namm ning V. Aros. I. Asjaolud ja varasem menetluse käik Lääne-Viru Maakohtu 16. märtsi 1998. a otsusega lahutati Mare ja Vambola Arose 11. augustil 1973. a. registreeritud abielu. Lääne-Viru Maakohtu 19. jaanuari 2000. a otsuse kohaselt jagati poolte ühisvarast see osa, mille väärtus jagamise aja hindades on tõendatud. V. Aroselt mõisteti enamsaadud vara arvelt M. Arose kasuks välja 2074 krooni. Elamu Rakveres Saueaugu 1A, korterid Rakveres Jaama 19-3 ja Kungla 78 jäeti poolte kaasomandisse. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused Viru Ringkonnakohtu 4. septembri 2000. a otsusega maakohtu otsus tühistati. Uue otsusega jäeti kostja omandisse elamu, mille arvelt mõisteti temalt hageja kasuks välja 140 000 krooni. Kostjat kohustati nimetatud summa tasuma hagejale hiljemalt 31. detsembriks 2000. a. Tähtpäevaks hüvitise mittetasumisel jätta elamu hageja omandisse, kes peab sel juhul sama summa tasuma kostjale hiljemalt 25. aprilliks 2001. a. Kostjale jäeti elamus asuv kodune vara, korter Jaama 19-3 ja selles asuv kodune vara ning tema hoiukontol Hansapangas 5. oktoobril 1996. a olnud raha 100 253 krooni. Kostjalt mõisteti enamsaadud vara arvelt hageja kasuks välja 39 420 krooni 77 senti. Hageja omandisse jäeti korter Kungla 7-8, selles korteris ja Karja tänava korteris olev kodune vara, AS Virulane aktsiad ning tema hoiukontol Ühispangas olev raha 4541 krooni. Kohtukulud jäeti poolte endi kanda. Otsuse põhjenduste kohaselt soovisid pooled, kelle abielusuhted lõppesid 6. oktoobril 1996. a, ühisvara jagada asjadena. Maakohus jagas ebaõigesti poolte elamu ja korterid kaasomandi osadena. Ringkonnakohus asus seisukohale, et elamu tuleb jätta kostjale. Eksperthinnangu ja poolte seletuste kohaselt on elamu väärtusega 280 000 krooni ehitatud ühele perele. Poolte seletuste kohaselt on elamu kostja, korter Kungla 7-8 hageja ja korter Jaama 19-3 poolte täisealise tütre kasutuses. Maakohus jättis alusetult osa ühisvarast jagamata. Seda osa varast on võimalik jagada, kuna asjas on piisavalt tõendeid selle vara väärtuse kohta. Ühisvara koosseisu ja vara väärtuse määramisel lähtus ringkonnakohus kostja esitatud vara nimekirjast, kuna ringkonnakohtu istungil pooled sellega nõustusid. Ringkonnakohus leidis, et ühisvaraks on enne abielusuhete lõppemist kostja hoiukontol 5. oktoobril 1996. a olnud 100 253 krooni. Ühisvaraks ei ole 48 000 krooni, mille kostja enne abielusuhete
lõppemist pangast välja võttis, kuna ei ole tõendatud, et see raha oli kostjal olemas 6. oktoobril 1996. a. II. Hageja kassatsioonkaebus ja põhjendused Kassatsioonkaebuses palus hageja M. Aros ringkonnakohtu otsuse osaliselt tühistada ning uue otsusega jagada ühisvara kaebuses näidatud viisil ning mõista kostjalt välja kohtukulud. Ebaõige on Saueaugu 1A elamu jätmine kostjale. Kohus ei ole arvestanud, et poolte kaks alaealist last jäid hageja kasvatada. Põhjendamatult ei arvanud kohus ühisvara hulka 48 000 krooni, mille kostja
juhtudel. Seadus aga ei sätesta, et hüvitise tasumata jätmisel läheb kohustatud isikult omandiõigus varale, mille arvelt hüvitis välja mõisteti, üle isikule, kelle kasuks see välja mõisteti. Seega on otsus õige osas, millega tunnistati kostja omandiõigust elamule ja mõisteti selle arvelt välja hüvitis 140 000 krooni hageja kasuks ning ebaõige osas, mille kohaselt saab elamu omanikuks hageja, kui kostja jätab 140 000 krooni tähtpäevaks tasumata. Õige on kostja kassatsioonkaebuse väide, et ühisvara kindlaksmääramisel on kohtul jäänud tähelepanuta kostja esitatud vara jagamise ettepanekus numbriga 11 tähistatud Kungla 7-8 korteri sisustus. Samuti nähtub 24. augustil 1998. a Lääne-Viru Maakohtule esitatud hageja ühisvara nimekirjast, et osa nimetatud korteris asuvast varast on jäänud jagamata. Selles osas ei vasta otsus TsMS § 227 lg-le 1, mille kohaselt peab kohtuotsus olema seaduslik ja põhjendatud. Kuna jagamata vara jagamisel võib muutuda PkS § 19 lg 4 alusel väljamõistetav hüvitis, tuleb kohtuotsus tühistada kostjalt 39 420 krooni 77 sendi väljamõistmises. Põhjendamatud on hageja kassatsioonkaebuse väited, et kohus lähtus ühisvara jagamisel alusetult kostja esitatud vara nimekirjast, ei arvestanud ühisvarasse 30 000 krooni, mille kostja sai AS ST aktsiate müügist ja 48 000 krooni, mille kostja võttis välja küll enne abieluliste suhete lõppemist, kuid ei ole tõendanud, et see raha kulutati perekonna huvides ning jättis elamu põhjendamatult kostjale. Kolleegium leidis, et kohus võis ühisvara jagamisel aluseks võtta kostja esitatud vara nimekirjas märgitud vara ja hinnad, kuna ringkonnakohtu 22. augusti 2000. a kohtuistungi protokolli kohaselt on hageja sellega nõustunud. TsMS § 91 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kuna pooltel ei olnud vaidlust selles, et kostja sai aktsiate müügist 30 000 krooni ja võttis pangast välja 40 000 krooni enne abielusuhete lõppemist, saanuks kohus nimetatud summad arvata ühisvarasse, kui hageja tõendanuks, et selle raha kulutas kostja üksnes enda huvides või et see raha oli kostjal pärast abielusuhete lõppemist alles. Seadusest ei tulene, et kohus peab ühisvara jagama selliselt nagu soovib abikaasa, kelle juurde jäävad poolte alaealised lapsed. Elamu jätmisel kostjale arvestas kohus pärast abielusuhete lõppemist kujunenud olukorda: elamu on ehitatud ühele perele, kasutab seda kostja, hageja kasutuses on korter Kungla 7-8. Ringkonnakohus võis jätta poolte kohtukulud nende endi kanda. Poolte ühisvara jagati, kuid mitte sellisel viisil, nagu seda soovis hageja - kohus rahuldas hagi osaliselt. TsMS § 60 lg 1 lubab kohtul hagi osalisel rahuldamisel jätta kummagi poole kohtukulud tema enda kanda. Õige ei ole kostja kassatsioonkaebuse väide, et elamu ja korterid pidanuks kohus jagama kaasomandi osadena. Elamu ja korterite jagamisel on kohus seadust õigesti kohaldanud. PkS § 19 lg 3, mille kohaselt määratakse abikaasade ühisvara jagamisel kummalegi abikaasale jääv vara kaasomandi osana, asjadena ning varaliste õiguste ja kohustustena, lubab vara jagada asjadena. Samuti on ebaõige kostja kaebuse väide, et kohus pidanuks arvestama tema hoiuse ühisvarasse selle jagamise aja seisuga. PkS § 18 lg 2 kohaselt määratakse ühisvara kindlaks jagamise aja seisuga, kui ühisvara jagamise ajal abikaasade abielusuhted ei ole lõppenud. Kui ühisvara jagatakse pärast abielusuhete lõppemist, määratakse ühisvara kindlaks abielusuhete lõppemise aja seisuga. Kohus jagas ühisvara
kohus õigesti kostja hoiuse ühisvarasse arvanud abielusuhete lõppemise aja seisuga. Juhindudes TsMS § 362 p-st 2, kolleegium o t s u s t a s: Tühistada Viru Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 4. septembri 2000. a otsus elamu Saueaugu 1A omandiõiguse tunnistamise tingimuste osas ning osas, millega Vambola Aroselt mõisteti Mare Arose kasuks välja 39 420 krooni 77 senti. Jätta otsus muutmata osas, millega tunnistati Vambola Arose omandiõigust elamule Saueaugu 1A ja mõisteti temalt välja hüvitis 140 000 krooni Mare Arose kasuks. Jätta muutmata otsus osas, millega jagati muu ühisvara ning jäeti kohtukulud poolte endi kanda. Saata asi uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule korteris Kungla 7-8 asuva jagamata jäänud vara jagamiseks. Kassatsioonkaebused rahuldada osaliselt. Tagastada Mare Arosele 4. oktoobril 2000. a tasutud kautsjon 5005 (viis tuhat viis) krooni ja Vambola Arosele 2. oktoobril 2000. a tasutud kautsjon 5974 (viis tuhat üheksasada seitsekümmend neli) krooni. L. Laarmaa, J. Luik, T. Vernik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.