Kohtulahend

tõendatuse kohta. PankrS §-dest 26 lg 4 ja 31 lg 2 p 2 tuleneb halduri ja võlausaldajate üldkoosoleku ning kohtu õigus hinnata võlausaldaja nõude õiguspärasust ja sellest tulenevalt määrata võlausaldaja häälte arv üldkoosolekul. Eesti Väärtpaberiinspektsiooni 24. detsembri 1999. a otsus on käsitletav tõendina võlausaldaja nõude õiguspärasuse hindamisel. Arvestades laenusuhte õiguspärasuse vaieldavust ning asjaolu, et ei võlakirjade emiteerija ega võlakirjade tsiviilkäibes osalenud äriühingute raamatupidamisdokumendid ei kajasta tehingute tegemist, oli halduril piisav alus lugeda OÜ TSC Keskturg esitatud nõue ebaselgeks. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused Tartu Ringkonnakohus jättis maakohtu otsuse muutmata ega pidanud vajalikuks TsMS § 330 lg 5 alusel korrata esimese astme kohtu põhjendusi. Ringkonnakohus leidis, et kaebuse esitaja oli teadlik kohtuistungi toimumisest ning tema puudumine ei takistanud PankrS § 271 lg 5 kohaselt asja läbivaatamist. Põhjendamatu on kaebuse esitaja väide, et maakohus rikkus TsMS § 67, kuna arutas asja ilma tema osavõtuta. Ebaõige on kaebuse esitaja väide, et häälte määramisel võlausaldajate üldkoosolekul haldur ei või hinnata nõude selgust. Vastavalt PankrS §-le 26 lg 4 häälte arvu määrab haldur temal olevate dokumentide alusel. Seega hindab haldur häälte arvu määramisel nõude aluseks olevaid dokumente ja määrab lähtuvalt nendest ka häälte arvu. Kui haldur leiab, et olemasolevad dokumendid ei tõenda piisavalt võlausaldaja nõude olemasolu, siis on tal õigus jätta võlausaldajale hääled andmata. Maakohus leidis õigesti, et nõue on ebaselge ka seetõttu, et võlakirjade emiteerija AS Transoil Service ja võlakirjade tsiviilkäibes osalenud äriühingute raamatupidamisdokumendid ei kajasta tehingute realiseerimist. II. Kassatsioonkaebus ja selle põhjendused Kassatsioonkaebuse esitas OÜ TSC Keskturg, kes palus ringkonnakohtu otsuse tühistada ja saata asi uueks sisuliseks arutamiseks Valga Maakohtule teises koosseisus. Kassaatori arvates on ringkonnakohus oluliselt rikkunud protsessiõiguse norme esindaja seadusliku takistuse arvestamata jätmisega maakohtu istungile mitteilmumisel. OÜ TSC Kesturg juhatuse ainuliige ei saanud maakohtu istungist tervislikel põhjustel osa võtta. Ta teavitas sellest kohut seoses teise kohtuvaidlusega. Sellega rikkus ringkonnakohus TsMS § 67, mille kohaselt protsessiosalisel on õigus osa võtta kohtuistungitest. Kassaator volitas ennast ringkonnakohtus esindama Raivo Paalat. Ringkonnakohus leidis, et R. Paala suhtes kehtib ärikeeld ja sellel põhjusel ei ole tal õigust kohtus volikirja alusel esindada juriidilist isikut. Kassaatori arvates ei tulene see ringkonnakohtu seisukoht seadusest. Ärikeeldu reguleeriv seadus ei keela isikul, kelle suhtes on rakendatud ärikeeldu, esindada juriidilist isikut kohtus. TsMS § 88 ei sätesta, et isik, kelle suhtes on rakendatud ärikeeldu, ei või olla kohtus juriidilise isiku esindaja. Samuti leiab kassaator, et ringkonnakohus pidanuks andma talle võimaluse võtta uus esindaja TsMS § 88 lg 7 alusel. III. Vastus kassatsioonkaebusele

Vastustaja AS Transoil Market pankrotitoimkonna esimees vaidleb kassatsioonkaebusele vastu. Ta leiab, et protsessiosaline peab ise teatama, kui tal on seaduslik takistus, mille tõttu ta ei saa ilmuda tsiviilasja läbivaatamisele. Kohus ei pea seadusliku takistuse olemasolu teistest tsiviilasjadest tuletama. Kohus keelas õigesti R. Paala poolt juriidilise isiku esindamise lähtudes ÄS § 16 lg 1 tulenevast analoogiast. Ringkonnakohus ei pidanud võimaldama kaebuse esitajal uut esindajat võtta, sest kaebuse esitaja pidi teadma, et ta andis volituse isikule, kellel puudus õigus teda kohtus esindada. IV. Riigikohtu otsuse põhjendused ja resolutsioon Kolleegium leidis, et apellatsioonikohtu otsus tuleb tühistada TsMS § 363 p 2 alusel protsessiõiguse normi olulise rikkumise tõttu. Põhjendamatu on kassatori väide, et maakohus pidanuks aktsepteerima tema seaduslikku takistust kohtuistungile mitteilmumisel. Ringkonnakohtu otsuses on õigesti märgitud, et osaühing oli teadlik kohtuistungi toimumisest ning osaühingu esindaja puudumine ei takistanud PankrS § 271 lg 5 kohaselt asja läbivaatamist. Toimikust ei nähtu, et ta oleks esitanud taotluse asja arutamise edasilükkamiseks. TsMS § 88 ei sätesta otseselt, et isik, kelle suhtes on kohaldatud ärikeeldu, ei tohi olla kohtus mõne äriühingu lepinguline esindaja. Kolleegium leiab, et asja lahendamiseks tuleb kohaldada PankrS § 35 ja tõlgendada seda käesoleva vaidluse asjaolusid arvestades laiendavalt. Kohus kohaldas 13. oktoobril 1999. a ärikeeldu R. Paalale kui AS Transoil Service juhatuse liikmele PankrS § 35 lg 2 alusel. Sellest tulenevalt ei või R. Paala olla juriidilise isiku prokurist. ÄS § 16 kohaselt on prokuura volitus, mis annab ettevõtja esindajale õiguse esindada ettevõtjat kõigis majandustegevusega seotud õigustoimingutes. OÜ TSC Keskturg juhatuse liige A. Paala andis R. Paalale volituse esindada OÜ TSC Keskturg tsiviilvaidlustes TsMS § 87 tulenevate õigustega. Toimikust nähtub, et kuni

Kassatsioonkaebus rahuldada. Tagastada OÜ-le TSC Keskturg 26. oktoobril 2000. a tasutud kautsjon 200 (kakssada) krooni. J. Odar, A. Kull, L. Laarmaa

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.