Kohtulahend

võlakohustuse tagamine ette nähtud eraldi tehingutena. ÄS § 317 lg 1 p 7 kohaselt on võlakohustuse tagamiseks, kui see väljub igapäevase majandustegevuse raamest, juhatusele vajalik nõukogu nõusolek. Kuna laenu tagamine ei ole seotud äriühingu igapäevase majandustegevusega, vaid pankrotimenetluse kulude katmisega, ei saanud haldur seda ainuisikuliselt otsustada. 9. märtsi 1998. a üldkoosolekul teatas haldur, et ta sõlmib lepinguid kooskõlastatult toimkonnaga. Asjas ei oma tähtsust, kas pandileping oli laenulepingu oluline tingimus või mitte, sest lepingu sõlmimine tuli kooskõlastada pankrotitoimkonnaga. Kuigi pank võib laenu anda üksnes tagatise olemasolul, ei pea võlausaldajad nõustuma halduri poolt valitud tagatisega, sest tagatiseks võib olla ka käendus või garantii. Pandilepingu sõlmimisega seadis haldur ohtu aktsiaseltsi vara säilimise ja seeläbi võlausaldajate huvide kaitse. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused Tallinna Ringkonnakohtu otsusega linnakohtu otsus tühistati. Apellatsioonikohus tegi uue otsuse, millega jättis hagi rahuldamata. Otsuse põhjendustel rikkus linnakohus oluliselt protsessiõiguse norme, väljudes haginõude piiridest ja jättes tegemata otsuse kõikide nõuete osas. Pandilepingu ja selle täitmiseks tehtud halduri toimingute tühisuse ja kehtetuse tuvastamise asemel tunnustas kohus tehingu tühisust ja kehtetust algusest peale, tehes seega otsuse nõude kohta, mida ei olnud esitatud. Hagiavalduses esitasid hagejad halduri tegevusega seonduvalt rohkem nõudeid, kui need, mida kohus otsuse resolutsioonis rahuldas. Kohus saab otsusega tunnustada üksnes konkreetsete tehingute või toimingute tühisust (TsÜS § 66), mitte aga üldiselt tunnustada toimingute tühisust, nimetamata neid otsuses. Vastavalt PankrS § 55 lg-le 2 on juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetluses halduril juhatuse või seda asendava organi õigused ja kohutused, mis ei ole vastuolus pankrotimenetluse eesmärgiga. Sama paragrahvi lõige 3 annab haldurile õiguse võlgniku seadusliku esindajana teha majandustegevuse korraldamiseks tehinguid. Peale laenu võtmise ei ole halduril teiste tehingute tegemiseks võlausaldajate üldkoosoleku (või üldkoosoleku otsusel pankrotitoimkonna) nõusolekut vaja. Võlausaldajate 9. märtsi 1998. a üldkoosoleku protokollist ilmneb, et ettevõtte majandustegevus oli seiskunud, varade müük raskendatud, koondatud töötajatele olid lõpparved välja maksmata, mille tõttu peeti pankrotimenetluse läbiviimiseks vajalikuks võtta pankrotipesale pangalt 4 000 000 krooni laenu. Üldkoosolek andis selleks nõusoleku, kusjuures mingeid täiendavaid tingimusi ei kehtestatud. Kehtinud KAS § 40 lg 4 järgi võisid krediidiasutused laenu anda üksnes tagatise olemasolul. Soovitusi tagatise kohta võlausaldajad haldurile ei andnud. Kuna halduril olid aktsiaseltsi juhatuse õigused, ei vajanud ta pandilepingu sõlmimiseks pankrotitoimkonna nõusolekut. PankrS § 28 ei näe toimkonnale ette halduri tehtavate tehingute kooskõlastamist. Kuigi 9. märtsi 1998. a võlausaldajate üldkoosoleku protokollis on sellise kooskõlastamise märge, ei muuda selle järgimata jätmine sõlmitud tehinguid tühiseks. Kohtuotsuses on ekslikult viidatud ÄS § 317 lg 1 p-le 7, mis käsitleb aktsiaseltsi nõukogu õigusi. Pankrotitoimkonna ülesanded on loetletud PankrS §-s 28. Toimkonnale ei saa omistada aktsiaseltsi nõukogu ülesandeid. Halduril oli pandilepingu sõlmimisel ÄS §-s 307 sätestatud juhatuse

esindusõigus. Kui esindusõigust oleks selle sätte kohaselt piiratud, poleks see laienenud kolmanda isiku suhtes. Hagejate nõue tugines pandilepingu sõlmimisel pankrotihalduril volituste puudumisele. II. Hagejate kassatsioonkaebus ja selle põhjendused AS Benevent ja AS AVR Trans palusid kassatsioonkaebuses ringkonnakohtu otsuse tühistada ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule. Ringkonnakohus on ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse norme ja rikkunud protsessinorme. Linnakohus hagi piiridest ei väljunud. Kohtupraktikas on TsÜS § 66 alusel tühise tehingu käsitlemisel kasutusel terminid "tuvastamine", "tunnistamine", "tunnustamine". Tehingu tühisuse tuvastamine ja tühisuse tunnustamine on sarnased mõisted. Linnakohus tegi otsuse kõigi nõuete osas, sest eelistungil loobusid hagejad nõuetest halduri vastu ja kohus lõpetas selles osas määrusega menetluse. Vastavalt PankrS § 55 lg 2 on juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetluses halduril juhatuse või seda asendava organi õigused ja kohustused, mis ei ole vastuolus pankrotimenetluse eesmärgiga. Pankrotimenetluse eesmärk on vastavalt PankrS § 2 lg-le 1 võlausaldajate nõuete rahuldamine võlgniku vara arvel. Kuna pankrotivara koormamine pandiga vähendab pankrotivara müügihinda, on pandileping vastuolus pankrotimenetluse eesmärgiga. Haldur vajas pandilepingu sõlmimiseks pankrotitoimkonna nõusolekut. Võlausaldajate 9. märtsi 1998. a protokolli kohaselt pidi kõikide lepingute sõlmimine ja kulutuste tegemine toimuma toimkonnaga kooskõlastatult. PankrS § 41 lg 1 kohaselt muutub pankrotiotsuse alusel võlgniku vara pankrotivaraks, mida kasutatakse sihtvarana võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ja pankrotimenetluse läbiviimiseks. Vastavalt TsÜS § 103 lg-le 1 ja § 66 lg-le 2 on volituseta tehing tühine ja kehtetu algusest peale. III. Vastus kassatsioonkaebusele Vastuses AS Benevent ja AS AVR Trans kassatsioonkaebusele pidas kostja OÜ Rasmusson ringkonnakohtu otsust seaduslikuks ja põhjendatuks. Ringkonnakohus leidis õigesti, et linnakohus rikkus otsuse tegemisel protsessiõiguse norme. Samuti leidis ringkonnakohus õigesti, et haldur ei pidanud kooskõlastama pandilepingu sõlmimist pankrotitoimkonna või võlausaldajate üldkoosolekuga. Tulenevalt TsÜS § 43 lg-st 2 ja ÄS § 307 lg-st 1 võib juhatuse liige esindada juriidilist isikut kõigis õigustoimingutes, kui seadusest ei tulene teisiti. Ükski seadus ei keela halduril sõlmida pankrotis oleva äriühingu nimel pandilepingut. Pandilepingu sõlmimine oli kooskõlas pankrotimenetluse eesmärgiga, sest pandilepinguga tagati pankrotimenetluses vajalike kulude katteks laenu saamine. Kuna võlausaldajate üldkoosolekul otsustati laenu võtmine ja krediidiasutuste seadus näeb ette laenu andmise ainult tagatise olemasolul, oli pandilepingu sõlmimine seaduse kohaselt kohustuslik. IV. Kostja kassatsioonkaebus ja selle põhjendused Kassatsioonkaebuses palus kostja Balti Baas AS (pankrotis) ringkonnakohtu otsuse tühistada osas, millega jäeti rahuldamata pandilepingu tühisuse tuvastamise nõue. Kaebuse põhjendustel on ringkonnakohus ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse norme ja rikkunud protsessiõigusnorme. Halduril puudusid volitused pandilepingu sõlmimiseks. Vastavalt PankrS § 55 lg-le 2 on halduri esindusõigus piiratud pankrotimenetluse eesmärgi tagamise kohustusega. PankrS § 2 lg 1 järgi saab

võlausaldaja pankrotimenetluse kaudu õiguse võlgniku vara arvel oma nõuete rahuldamiseks pankrotiseaduses ettenähtud korras. Pankrotivara teistsugune kasutamine kui võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ja pankrotimenetluse läbiviimiseks on otseses vastuolus pankrotiseadusega. PankrS § 25 ja § 55 lg 3 sätestavad võlausaldajate üldkoosoleku pädevuse. Üksnes üldkoosoleku pädevusse kuulub muu hulgas pankrotivara müügiga seonduva otsustamine seaduses sätestatud ulatuses ja laenu võtmine. ÄS § 307 lg 2 sätestab esindusõiguse piiramise üksnes üldkoosoleku või nõukogu otsusega ega reguleeri piiranguid, mis tulenevad seadusest. Esindusõiguse seadusest tulenevad piirangud on sätestatud PankrS § 25 p-s 4 ja §-s 55. Esimesel võlausaldajate koosolekul otsustati, et varalised tehingud, mille alla kuulub ka pandileping, tuleb kooskõlastada toimkonnaga. Toimkond ei ole pandilepingut kooskõlastanud. Pandilepingu sõlmimine oli vastuolus pankrotimenetluse eesmägi ja pankrotiseadusega, mistõttu halduril puudus volitus nimetatud lepingu sõlmimiseks. TsÜS § 103 lg 1 järgi on volituseta või volituse piire ületades tehtud tehing tühine. PankrS § 55 lg 2 järgi võib haldur võtta laenu üksnes majandustegevuse korraldamiseks. Laenu võtmine oli otstarbetu, mistõttu laenu võtmine polnud kooskõlas PankrS § 41 lg 1 nõuetega. Pankrotiseadus ei keela võtta halduril laenu, kuid ei luba pantida pankrotivara. Linnakohus ei väljunud lepingu tühisust tunnustades hagi piiridest, kuna hagiavalduses kasutatud "tuvastama" ja linnakohtu otsuses kasutatud "tunnustama" on samasisulised. Kuna linnakohtu määrusega lõpetati menetlus halduri vastu hagejate loobumise tõttu hagist, siis on halduri osas tehtud otsus alusetu. V. Vastused kassatsioonkaebusele Hagejad AS Benevent, AS AVR Trans ja AS Diopsiid pidasid kassatsioonkaebust õigeks ega esitanud sellele vastuväiteid. VI. Riigikohtu otsuse põhjendused ja resolutsioon Kolleegium leidis, et ringkonnakohtu otsus tuleb TsMS § 362 p 5 kohaselt muuta põhjenduste osas. Tallinna Linnakohtu 26. mai 1999. a määrusega lõpetati menetlus A. Leismanni vastu ja ta kaasati protsessi iseseisva nõudeta kolmanda isikuna kostja poolel. Selle tõttu ei pidanud linnakohus A. Leismanni suhtes otsust tegema. Ekslik on apellatsioonikohtu järeldus, et linnakohus väljus nõude piiridest. Hagejad esitasid kohtusse TsÜS § 112 lg 2 p 1 kohaselt õiguse tunnustamise hagi, taotledes tehingu ja toimingute tühisuse - algusest peale kehtetuse - tuvastamist. Sellise nõude linnakohus läbi vaataski. Motiivid, mis puudutavad linnakohtu poolt hagi piiridest väljumist ja kõigi hagejate nõuete osas otsuse tegemata jätmist, tuleb apellatsioonikohtu otsusest välja jätta. Ringkonnakohus tühistas linnakohtu otsuse ja jättis hagi Balti Baas AS (pankrotis) ja OÜ Rasmusson vastu tehingu ja toimingute tühisuse ning halduri volituste puudumise tuvastamise nõudes rahuldamata. Järelikult ei ole ka apellatsioonikohus asjas A. Leismanni suhtes põhjendatult otsust teinud. Ringkonnakohtu otsuses on õigesti märgitud, et hagi tugines asjaolule, et pandilepingu sõlmimiseks puudusid pankrotihalduril volitused. Kohtu seisukoht hagi aluseks olevate asjaolude tuvastamise kohta märgitakse TsMS § 231 lg 4 kohaselt otsuse põhjendavas osa. Apellatsioonikohtu otsuse põhjendavas osas on märgitud, miks kohus ei nõustu hageja väidetega ja miks ta leiab, et pankrotihaldur oli volitatud vaidlusalust pandilepingut sõlmima. Otsuse resolutsioonis polnud

ringkonnakohtul vaja halduril volituste puudumise tuvastamise nõude kohta oma seisukohta eraldi märkida. Kolleegium nõustub apellatsioonikohtu järeldusega, et vaidlusaluse pandilepingu tühisuse tunnustamiseks ei ole alust. PankrS § 55 lg 2 sätestab, et juriidilisest isiku võlgniku pankrotimenetluses on halduril juhatuse või seda asendava organi õigused ja kohustused, mis ei ole vastuolus pankrotimenetluse eesmärgiga. Haldur vastutab nagu juhatuse või seda asendava organi liige. Vastavalt PankrS §-le 311 on haldur pankrotimenetluses võlgniku seaduslik esindaja, kes teeb võlgniku nimel pankrotivaraga seonduvaid tehinguid ja muid õigustoiminguid. Halduri esindusõigust on seadusandja piiranud vaid PankrS § 55 lg-ga 3, millest tulenevalt haldur võib majandustegevuse korraldamiseks võtta laenu ainult võlausaldajate üldkoosoleku, üldkoosoleku otsusel aga pankrotitoimkonna, nõusolekul. Nimetatud esindusõiguse piirangu kehtivust kolmandate isikute suhtes pankrotiseadus ei välista. Seega vaidlusalust pandilepingut ei muuda tühiseks see, et pankrotihalduril puudus selle sõlmimiseks Balti Baas AS (pankrotis) võlausaldajate üldkoosoleku või pankrotitoimkonna nõusolek. Kolleegium on seisukohal, et seadusest ei tulene pankrotivõlgnikule keeldu võtta laenu pankrotimenetluse läbiviimiseks. Vastavalt PankrS § 41 lg-le 1 kasutatakse pankrotivara sihtvarana võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ja pankrotimenetluse läbiviimiseks. Tulenevalt sama paragrahvi lõikest 2 kuulub võlgniku pankrotivara hulka ka pankrotimenetluses võetud laen. Laenu võtmine võib olla vajalik pankrotivara valitsemiseks, mis PankrS § 28 lg 2 järgi on vaadeldav majandustegevusena, samuti pankrotivara moodustamise korraldamiseks ja müümiseks (PankrS § 31 lg 2 p 2), et saavutada pankrotimenetluse eesmärgina võlausaldajate nõuete rahuldamine seaduses ettenähtud korras. PankrS § 55 lg 3 järgi on aga laenu võtmiseks igal juhul vajalik võlausaldajate üldkoosoleku või üldkoosoleku otsusel pankrotitoimkonna nõusolek. Apellatsioonikohtu otsusega tuvastati, et pankrotimenetluse läbiviimiseks pangalt kuni 4 000 000 laenu võtmiseks oli haldurile nõusoleku andnud 9. märtsi 1998. a võlausaldajate üldkoosolek. Pankrotiseadusega kooskõlas võetud laenu tagasimaksmise tagamiseks sõlmitud pandilepingut ei saa pidada vastuolus olevaks pankrotimenetluse eesmärgiga. Küll ei pruugi pankrotimenetluse eesmärgile vastata võetud laenu kasutamine. PankrS § 34 lg 3 ja § 55 lg 2 kohaselt vastutab selle eest haldur. Juhindudes TsMS § 362 p-st 5, kolleegium o t s u s t a s: Jätta Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 9. mai 2000. a otsus jõusse otsuse põhjenduste osas tehtud muudatustega. Kassatsioonkaebused rahuldada osaliselt. Tagastada Advokaadibüroole Lepik & Luhaäär 7. juunil 2000. a tasutud kautsjon 200 (kakssada) krooni ja 9. juunil 2000. a tasutud kautsjon 200 (kakssada) krooni. Eriarvamusele jäid kolleegiumi liikmed J. Luik ja T. Vernik J. Odar, H. Jõks, A. Kull, L. Laarmaa, J. Luik, T. Vernik

J. Luige ja T. Verniku eriarvamus Nõustuda ei saa kolleegiumi otsuse järeldusega laenu- ja pandilepingu seaduslikkusest ega ka käsitlusviisiga selle järelduseni jõudmisel. Eriarvamust põhjendame järgmiste argumentidega. PankrS § 41 lg 1 lubab pankrotivara kasutada võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ja pankrotimenetluse läbiviimiseks. Samas sätestab pankrotiseadus korra nii nõuete rahuldamiseks (PankrS § 2 lg 1) kui ka pankrotimenetluses kulutuste tegemiseks. Pankrotimenetluses tehtavad kulutused on selgelt piiritletavad nende otstarbe ja võlausaldajate üldkoosoleku, pankrotitoimkonna ja halduri pädevuse alusel. Pankrotimenetluses on PankrS § 311 järgi võlgniku seaduslik esindaja haldur, kellel on õigus teha võlgniku nimel pankrotivaraga tehinguid pankrotiseaduses ettenähtud korras (PankrS § 18 lg 2). Laenu võib haldur võtta PankrS § 55 lg 3 kohaselt võlausaldajate üldkoosoleku nõusolekul majandustegevuse korraldamiseks. Võlgniku majandustegevus saab pankrotiseadusest tulenevalt esineda üksnes pankrotivara valitsemisel (PankrS § 55). Majandustegevus halduri tegevusena võib seisneda, kas: 1) pankrotivara allesoleku ja säilivuse tagamises (PankrS § 55 lg 1) või/ja 2) juriidilisest isikust võlgniku tervendamises (majandustegevuse jätkamine) (PankrS § 571). Pankrotiseadus ei võimalda aga määratleda pankrotivara moodustamist ja müümist võlgniku majandustegevuse korraldamisena. Oma nende ülesannete täitmiseks, sealhulgas ekspertiisile ja audiitorkontrollile, võib haldur kulutusi teha ainult pankrotitoimkonna nõusolekul. Kui pankrotitoimkond on andnud haldurile nõusoleku teha oma ülesannete täitmiseks põhjendamatuid kulutusi, vastutavad nõusoleku andnud pankrotitoimkonna liikmed võlgniku ees solidaarselt (PankrS § 98 lg 2). Võlausaldajate üldkoosolek võib otsustada halduri ülesannete täitmiseks vajalike kulutuste tegemise ainult sel juhul, kui pankrotitoimkond PankrS § 28 lg 4 kohaselt jäeti moodustamata. Balti Baas AS pankrotimenetluses see toimkond moodustati. Ringkonnakohus ei ole tuvastanud, et laen võeti võlgniku majandustegevuse korraldamiseks. Võlausaldajate 9. märtsi 1998. a üldkoosoleku protokollist nähtuvalt majandustegevuse jätkamiseks väljavaated puuduvad, võlgniku kogu vara on lepingute alusel kolmandate isikute valduses - ettevõte otsustati likvideerida ja varad müüa. Sama protokolli kohaselt põhjendab haldur A. Leismann laenu võtmise vajadust pankrotimenetluse eeldatavate kulutustega, sealhulgas kulutustega võlgniku varasemate tehingute analüüsile ja juriidilise teenuse kasutamisele. Haldur on Tallinna Linnakohtu

lähtuda põhimõttest: "Kõik, mis ei ole lubatud, on keelatud", ei ole halduril õigust võtta laenu kulutusteks, mis ei ole seotud võlgniku majandustegevusega. Sel juhul on laenuleping vastuolu tõttu seadusega TsÜS § 66 lg 2 alusel tühine. Samuti ei saa PankrS §-s 98 märgitud kulutusteks laenu võtmist pidada kooskõlas olevaks PankrS § 31 lg-ga 4, mille järgi on halduril oma ülesannete täitmise eest õigus saada tasu ja hüvitist ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste katteks, PankrS § 32 lg-ga 4, mille kohaselt peab haldur esindajale ja abilisele maksma tasu oma tasu arvelt. Tuginedes eeltoodule on kolleegiumi otsusega meie arvates laiendatud halduri pädevust võtta pankrotivara arvel laenu eesmärgil, mis ei ole seotud võlgniku pankrotivara valitsemisel esineva majandustegevuse korraldamise, vaid halduri muu tegevusega pankrotimenetluses. Pandileping, millega laenu tagamiseks panditi asja materjalidest nähtuvalt kogu võlgniku vara, on meie arvates sõltumata laenulepingu sõlmimise asjaoludest, vastuolus pankrotiseadusega oma tingimuste poolest. 22. mail 1998. a sõlmitud pandilepingu p 8 annab pandipidajale õiguse nõuda pandilepingu esemete (pankrotivara) müümist täitemenetluse seadustikus (TMS) kehtestatud korras, pantijale paneb aga kohustuse alluda kohesele sundtäitmisele laenu või pandilepingust tulenevate nõuete rahuldamiseks vastavalt TMS § 1 lg-le 1, ning pooled võivad pandi esemed müüa omavahelise kokkuleppe alusel. Kui halduril oli pankrotiseadusest tulenev volitus sõlmida pandileping sellistel tingimustel, on järelikult pandipidajal õigus nõuda lepingutest tulenevate nõuete rahuldamist vastavalt lepingus kokkulepitule väljaspool pankrotimenetlust. Sel juhul kuulu kohaldamisele PankS § 2 lg 6, mille kohaselt pankrotiseaduses sätestatud juhtudel täidab pankrotimenetlusest tulenevaid ülesandeid täitemenetluse seadustikus sätestatud korras haldur. Seega võivad võlausaldajad kaotada võimaluse oma nõuete rahuldamiseks pankrotiseaduses ettenähtud korras (PankrS § 2 lg 1). See on aga vastuolus pankrotimenetluse eelnevalt nimetatud eesmärgiga. J. Luik, T. Vernik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.