lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
Kohtulahendid/3-2-1-141-00

Kohtulahend

TsiviilasiJõustunudRiigikohus · 26.01.2001

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Riigikohus
Kohtuasja number
3-2-1-141-00
Asja liik
Tsiviilasi
Kuulutamise aeg
26.01.2001
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1049
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

3-2-1-141-00

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel Tartus 26. jaanuaril 2001. a Arvo Nauri hagi Kiviõli linna ja OÜ Elkarin vastu ostu-müügilepingu kehtetuks tunnistamiseks. Riigikohtu tsiviilkolleegium, koosseisus eesistuja L. Laarmaa, liikmed J. Luik ja T. Vernik, vaatas avalikul kohtuistungil 20. novembril 2000. a läbi Kiviõli linna ja OÜ Elkarin kassatsioonkaebuste alusel Viru Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 2. mai 2000. a otsuse tsiviilasjas nr II-2-84/00. Istungist võtsid osa hageja A. Naur, tema esindaja vandeadvokaat K. Kooga, Kiviõli linna esindaja vandeadvokaat A. Tooming ja OÜ Elkarin esindaja vandeadvokaat A. Luberg. I. Asjaolud ja varasem menetluse käik Kohtla-Järve Linnakohtu 5. novembri 1999. a otsusega tunnistati kehtetuks Kiviõli Linnavalitsuse ja OÜ Elkarin vahel 25. märtsil 1997. a sõlmitud ME Kiviõli Linna Heakorraettevõtte tervikvara ostumüügileping. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt kinnitati Kiviõli Linnavolikogu 13. veebruari 1997. a otsusega nr 34 Kiviõli Linnavalitsuse 17. jaanuari 1997. a protokolliline otsus ja tunnistati ME Kiviõli Linna Heakorraettevõtte tervikvara erastamise parimaks pakkujaks OÜ Elkarin. Kiviõli Linnavolikogu 13. veebruari 1997. a otsus nr 34 erastamise parima pakkuja kindlaksmääramiseks tunnistati halduskohtu otsusega täielikult seadusevastaseks ja tehti linnavolikogule ettepanek asi uuesti läbi vaadata. Kohtuotsusega seadusevastaseks tunnistatud volikogu otsuse alusel sõlmitud munitsipaalvara ostu-müügileping tuleb tunnistada kehtetuks. Kuna hageja osales ME Kiviõli Linna Heakorraettevõtte enampakkumisega erastamisel, siis oli ta õigustatud nõudma ostu-müügilepingu kehtetuks tunnistamist. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused Viru Ringkonnakohtu 2. mai 2000. a otsusega muudeti linnakohtu otsuse resolutsiooni ja tunnistati

25.märtsil 1997. a Kiviõli Linna ja OÜ Elkarin vahel sõlmitud ME Kiviõli Linna Heakorraettevõtte tervikvara ostu-müügilepingu tühisust. Muus osas jäeti kohtuotsus muutmata. Otsuse põhjendustel tulenes hageja õigus hagi esitamiseks TsKS §-st 4 lg 1 (praegu kehtiva TsMS § 4 lg 1). Kuna kohus tegi kindlaks hageja õiguste ja vabaduste rikkumise, siis rahuldas kohus hagi. Kohtla-Järve Linnakohtu 12. jaanuari 1998. a ja Viru Ringkonnakohtu 27. aprilli 1998. a seadusjõustunud otsustega tuvastati erastamisseadusest tulenevate hageja subjektiivsete õiguste rikkumine vaidlustatud lepingule eelnevates kohustuslikes haldustoimingutes. Hagejal erastamisprotsessis osalejana oli õigus nõuda selle läbiviimist vastavalt seadusele ja seadusevastaselt läbiviidud erastamisprotsessi tulemusena sõlmitud lepingu tühisuse tunnustamist. Linnakohus tuvastas õigesti, et leping sõlmiti seadusvastaseks tunnistatud haldusakti alusel. Halduskorras seadusvastaseks tunnistatud haldusakt loetakse seadusevastaseks algusest peale. Erastamisseaduse (ErS) § 21 lg 8 järgi sõlmitakse ostu-müügileping pakkujaga, kelle pakkumine on tunnistatud parimaks. Seetõttu on ostu-müügileping TsÜS § 66 lg 3 järgi tühine ja kehtetu algusest peale.
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel

II. Kassatsioonkaebused ja nende põhjendused Kiviõli linn palus kassatsioonkaebuses tühistada ringkonnakohtu otsuse ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale või teisele ringkonnakohtule. Üheks tsiviilõiguse kaitse viisiks on õiguse tunnustamine. Kui ringkonnakohus leidis, et ostu-müügileping rikub hageja tsiviilõigusi, pidi kohus TsMS §-de 227 lg 1 ja 330 lg 4 järgi põhjendama, mille alusel selline järeldus tehti. Kuna hageja ei ole vaidlustatud lepingu pool, siis ei tekita, muuda ega lõpeta leping tema tsiviilõigusi ja "kohustusi. Seetõttu on kohtud hagi rahuldanud põhjendamatult ning puudus seaduslik alus hinnata tehingu seaduslikkust ja käsitleda selle sisu. Ringkonnakohus rikkus TsMS § 229 lg 1 sätteid, tunnistades tehingu tühisust, kuigi hagi esitati tehingu kehtetuks tunnistamiseks. Ringkonnakohus tunnistas tehingu tühisust tuginedes TsÜS §-le 66, kuid ei põhjendanud, milles seisnes tehingu tegemisel seaduse oluline rikkumine või vastuolu põhiseadusliku korra või heade kommetega. OÜ Elkarin palus kassatsioonkaebuses tühistada ringkonnakohtu otsuse ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale või teisele ringkonnakohtule. Kostja leidis, et kohtul puudus seaduslik alus hinnata tehingu seaduslikkust. Hageja ei olnud õigustatud nõudma tehingu kehtetuks või tühiseks tunnistamist, kuna ta ei olnud vaidlustatud tehingu pool. Tehing ei rikkunud hageja õigusi ja selle kehtetuks või tühiseks tunnistamine ei taasta mingeid hageja õigusi. Ringkonnakohus asus ebaõigele seisukohale, et kuna halduskohus tuvastas erastamisprotsessis osalemisel hageja subjektiivsete õiguste ja vabaduste rikkumise, oli alus tema hagi rahuldada. Samad ei ole haldusakti ja tehingu seadusvastasuse motiivid. Kohus rajas oma järeldused tehingu tühisuse kohta üksnes haldusasjas tehtud otsustele. Kuna haldusakti seadusevastasus ei too iseenesest kaasa selle alusel sõlmitud tsiviilõigusliku tehingu kehtetust, peab kohus tehingu tühisuse üle otsustamisel tuvastama tehingu sisu vastuolu seadusega. Ringkonnakohus rikkus TsMS § 229 lg 1, tunnistades tehingu tühisust, kuigi hagi esitati tehingu kehtetuks tunnistamiseks. IV. Vastus kassatsioonkaebustele Vastuses kassatsioonkaebustele pidas hageja ringkonnakohtu otsust seaduslikuks ja põhjendatuks. Hageja oli õigustatud nõudma lepingu kehtetuks tunnistamist, kuna ta osales munitsipaalvara erastamisel. Haldusakti seadusevastaseks tunnistamisel tekkis tal õigus munitsipaalettevõtte erastamisele, mida takistas vaidlusalune ostu-müügileping. V. Riigikohtu otsuse põhjendused ja resolutsioon Kolleegiumi istungil jäid kassaatorite esindajad kassatsioonkaebuse väidete ning vastustaja vastuväidete juurde. Kolleegium leidis, et apellatsioonikohtu otsus tuleb tühistada TsMS § 363 p 2 alusel protsessiõiguse normi olulise rikkumise tõttu. Hageja taotles kostjate vahel sõlmitud ostu-müügilepingu kehtetuks tunnistamist. Igal isikul on TsMS § 4 lg 1 järgi õigus oma rikutud või vaidlustatud õiguse või vabaduse kaitseks pöörduda seadusega

kindlaksmääratud korras kohtusse. Hagi rahuldamiseks pidi hageja tõendama ja kohus tuvastama, milliseid hageja tsiviilõigusi rikub kostjate vahel sõlmitud leping. Kui apellatsioonikohus leidis, et vaidlustatud ostu-müügileping rikub hageja tsiviilõigusi, pidi kohus TsMS §-dest 227 lg 1 ja 330 lg 4 tulenevalt põhjendama, millistele tõenditele tuginedes selline järeldus tehti. Ringkonnakohus ei ole õiguslikult ega tõenduslikult põhjendanud, milliseid hageja tsiviilõigusi rikub vaidlustatud ostumüügileping. Apellatsioonikohus rikkus TsMS § 330 lg 4 sätteid, mille kohaselt otsuse põhjendavas osas märgitakse ringkonnakohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused, ning seadused, mida ringkonnakohus kohaldas. Ringkonnakohus tunnistas viitega TsÜS §-le 66 Kiviõli linna ja OÜ Elkarin vahel sõlmitud munitsipaalettevõtte Kiviõli linna Heakorraettevõtte tervikvara ostu-müügilepingu tühisust. TsÜS § 66 lg 1 järgi on tehing, mis on vastuolus põhiseadusliku korra või heade kommetega tühine. Sama paragrahvi 2. lõike järgi on seadusega vastuolus olev tehing tühine, välja arvatud, kui seadust ei ole oluliselt rikutud. Apellatsioonikohus ei ole kohtuotsuse põhjendanud, millise seadusega on ostu-müügileping vastuolus, milles seisnes tehingu tegemisel seaduse oluline rikkumine või vastuolu põhiseadusliku korra või heade kommetega. Kolleegium juhib apellatsioonikohtu tähelepanu sellele, et kui apellatsioonikohus muudab esimese astme kohtuotsuse põhjendusi, siis ei ole see ainult kohtuotsuse resolutsiooni muutmine, vaid TsMS § 334 lg 1 p 2 järgi kohtuotsuse osaline muutmine, mis peab olema märgitud nii kohtuotsuse kirjeldavas osas kui ka resolutsioonis. Tehingu kehtetuks tunnistamise hagis tehingu tühisuse tunnustamine ei ole TsMS § 229 lg 1 rikkumine. Tühine tehing on TsÜS § 66 lg 3 kohaselt kehtetu algusest peale, seda ei saa kehtetuks tunnistada. Juhindudes TsMS § 363 p 2, kolleegium o t s u s t a s: Tühistada Viru Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 2. mai 2000. a otsus ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule. Kassatsioonkaebused rahuldada. Tagastada Kiviõli Linnavalitsusele 30. mail 2000. a makstud kautsjon 200 (kakssada) krooni ja OÜ-le Elkarin 1. septembril 2000. a makstud kautsjon 200 (kakssada) krooni. L. Laarmaa, J. Luik, T. Vernik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.