3-2-1-8-01
Eesti Vabariigi nimel Tartus 24. jaanuaril 2001. a OÜ Vitrina Mööbel (pankrotis) hagi Eesti Vabariigi vastu hüpoteegi kustutamiseks. Riigikohtu tsiviilkolleegium, koosseisus eesistuja L. Laarmaa, liikmed H. Jõks ja A. Kull, vaatas
AÕS § 342 kohaselt jääb koormatud kinnisasja omandiõiguse üleminekul hüpoteek püsima, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Teisiti on aga sätestatud puhuks, kui võlausaldaja hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamise eesmärgil viiakse läbi sundtäitmine. Tulenevalt AÕS § 352 lg-st 1 ja täitemenetluse seadustiku §-dest 6454 ja 6456 hüpoteek niisugusel juhul lõpeb. Võlausaldaja säilitab nõudeõiguse hüpoteegi arvel rahuldamata osas võlgniku muu vara suhtes. Kuna pankrotimenetluses toimub sundtäitmine ka hüpoteegiga tagatud nõuete rahuldamiseks, siis ei saa haldur müüa kinnistut koos hüpoteegiga. Põhjendamatu on väide, et pankrotimenetluses pole võimalik kostja nõuet täita. Ükski seadusesäte ei näe ette, et hüpoteegiga koormatud kinnisasja suhtes toimuvaks sundtäitmiseks tuleb hüpoteek kinnistusraamatust kustutada. AÕS § 330 kohaselt hüpoteek lõpeb kustutamisega kinnistusraamatust. Kui kostja kasuks seatud hüpoteek enne sundtäitmist kinnistusraamatust kustutaks, siis ei saaks tema nõuet enam käsitleda pandiga tagatud nõudena, mis PankrS § 86 lg 1 p 1 kohaselt rahuldatakse esimeses järgus. Nõuete rahuldamisjärgud pankrotimenetluses ei puutu lahendatavasse vaidlusse. II. Kassatsioonkaebus ja selle põhjendused Kassatsioonkaebuses palus OÜ Vitrina Mööbel (pankrotis) ringkonnakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse asja ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks andmata. Kaebuse põhjendustel on ringkonnakohus ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse norme ning oluliselt rikkunud protsessiõiguse norme. Ebaõige on ringkonnakohtu seisukoht, et hüpoteek lõpeb sundtäitmisel. Seaduse kohaselt lõpeb hüpoteek vaid kande kustutamisega kinnistusraamatust. Antud juhul peab kande kustutamiseks olema Eesti Vabariigi (Erastamisagentuuri kaudu) nõusolek. Eesti Vabariik ei ole andnud nõusolekut hüpoteegi kande kustutamiseks kinnistusraamatust üheaegselt omandiõiguse üleandmisega uuele omanikule. Ilma kohtuotsuseta, millega kohustatakse hüpoteegipidajat kui puudutatud isikut sellist nõusolekut andma, ei ole pankrotimenetluses sundtäitmist läbi viia võimalik. Sundtäitmisel peaks olema välistatud AÕS § 330 rakendamine. TMS §-d 6454 ja 6456 ei anna õiguslikku alust hüpoteegi kande automaatseks kustutamiseks. Hüpoteek omab hüpoteegipidaja jaoks õiguslikku tähendust kuni nõude tunnustamiseni esimese rahuldamisjärgu nõudena pankrotimenetluses. Pärast seda ei oma hüpoteek kui võlausaldaja nõude tagatis õiguslikku tähendust. Kohtu järeldused on vastuolulised. Ühelt poolt on kohus arvamusel, et pankrotimenetluses ei saa müüa kinnistut koos hüpoteegiga, samas leiab kohus, et seadus ei näe ette hüpoteegi kustutamist sundtäitmiseks. Ringkonnakohus rikkus TsMS § 231 lg-s 4 sätestatut. III. Vastus kassatsioonkaebusele Kostja vaidles kassatsioonkaebusele vastu ja leidis, et kassatsioonkaebuse väited ei ole aluseks ringkonnakohtu otsuse muutmiseks või tühistamiseks. AÕS § 331 mõtte kohaselt on kostja nõus hüpoteegikande kustutamisega kinnistusraamatust, kui hageja tasub või deponeerib kogu hüpoteegisumma. Peale nõuete kaitsmist võlausaldajate koosolekul omab hüpoteek kostjale õiguslikku tähendust, sest see tagab talle AÕS §-s 280 ja PankrS § 86 lg 1 p-s 1 toodud õiguse. IV. Riigikohtu otsuse põhjendused ja resolutsioon Kolleegium leidis, et kassatsioonkaebuse väited ei anna alust lõppjärelduses õige ringkonnakohtu
otsuse tühistamiseks, kuid muuta tuleb kohtuotsuse põhjendusi. Hageja nõudis kostja kasuks seatud hüpoteegi kustutamist või omaniku nimele kandmist. Nõuet põhjendas hageja sellega, et kostja hüpoteegiga tagatud nõue on rahuldatud, sest see on hageja pankrotimenetluses tunnustatud esimeses rahuldamisjärgus. Ringkonnakohus on õigesti leidnud, et nõude tunnustamist pankrotimenetluses ei saa samastada nõude rahuldamisega ning jätnud AÕS § 349 lg 1 kohaldamata. Kolleegium ei nõustu kassatsioonkaebuse väitega, et pärast nõude esimeses rahuldamisjärgus tunnustamist ei oma hüpoteek enam õiguslikku tähendust, mistõttu tuleb selle kohta tehtud kanne kinnistusraamatust kustutada. PankrS § 74 lg 2 kohaselt on võimalik tunnustatud nõude või selle rahuldamisjärgu uus läbivaatamine. Apellatsioonikohtu otsuses on õigesti märgitud, et kande kustutamisel kinnistusraamatust ei saaks võlausaldaja nõuet enam pandiga tagatud nõudena käsitleda. Seadusel ei põhine ringkonnakohtu seisukoht, et pankrotihaldur ei saa müüa hüpoteegiga koormatud kinnisasja ning hüpoteegiga tagatud nõude sundtäitmisel hüpoteek lõpeb. Täitemenetluse seadustiku § 6420 sätestab, et kinnisasja müümisel enampakkumisel jäävad kinnisasjale seatud kinnisraamatusse kantud õigustest, millest tuleneva nõude rahuldamiseks sissenõue pööratakse, eespool ja samal järjekohal asuvad õigused kehtima ning ostjal on õigus nõuda tagapool seisvate õiguste kustutamist. Vastavalt AÕS §-le 330 hüpoteek lõpeb kande kustutamisega kinnistusraamatust. Nendest sätetest järeldub, et hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamisel sundenampakkumise teel kinnisasjast kuulub kinnisasja ostja nõudel kinnisturaamatusse kantud hüpoteek, millega tagatud nõude rahuldamiseks sundenampakkumine toimus, kustutamisele ning hüpoteek lõpeb kande kustutamisega kinnistusraamatust. Sel juhul pole hüpoteegipidaja nõusolekut kande kustutamiseks vaja. Juhindudes TsMS § 362 p-st 5, kolleegium o t s u s t a s: Muuta Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 3. juuli 2000. a otsust põhjenduste osas ja jätta hagi rahuldamata Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsuses toodud põhjendustel. Kassatsioonkaebus jätta rahuldamata. L. Laarmaa, H. Jõks, A. Kull
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.