lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
Kohtulahendid/3-2-1-164-00

Kohtulahend

TsiviilasiJõustunudRiigikohus · 21.12.2000

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Riigikohus
Kohtuasja number
3-2-1-164-00
Asja liik
Tsiviilasi
Kuulutamise aeg
21.12.2000
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
947
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

3-2-1-164-00

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel Tartus 21. detsembril 2000. a Anna Krehhova hagi AS Sampo Eesti Varakindlustus (endine Eesti Varakindlustuse AS) ja Pavel Suslovi vastu kahju hüvitamise nõudes. Riigikohtu tsiviilkolleegium, koosseisus eesistuja J. Odar, liikmed A. Kull ja L. Laarmaa, vaatas

11.detsembril 2000. a avalikul kohtuistungil läbi P. Suslovi kassatsioonkaebuse alusel Viru Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 22. juuni 2000. a otsuse tsiviilasjas nr II-2-139/00. Istungist võtsid osa A. Krehhova ja tema esindaja vandeadvokaat K. Kooga. Juures viibis tõlk L. Lomp. I. Asjaolud ja varasem menetluse käik
30.detsembril 1996. a toimus Püssi-Kiviõli teel liiklusõnnetus, mille käigus P. Suslovi juhitud auto sõitis otsa A. Krehhovale ning tekitas talle üliraskeid kehavigastusi. Kohtla-Järve Linnakohus tunnistas 7. mai 1998. a kohtuotsusega P. Suslovi süüdi KrK § 204 lg 1 järgi. Kuna P. Suslovil oli kehtiv liikluskindlustuse poliis, jäeti A. Krehhova tsiviilhagi lahendamiseks tsiviilkohtumenetluse korras. Hageja palus Ida-Viru Maakohtule esitatud hagiavalduses välja mõista 26 575 krooni talle tekitatud kahju AS Sampo Eesti Varakindlustuselt. Samas soovis hageja, et kui mingis osas jääb hagi Eesti Varakindlustuse AS vastu rahuldamata, mõistaks kohus rahuldamata osas kahju välja P. Suslovilt. Hagiavalduse kohaselt oli kostja auto kindlustaja KAS Kalju, kelle õigusjärglane on Eesti Varakindlustuse AS. Kindlustusandja keeldus hagejale kahju hüvitist välja maksmast põhjendusel, et ta ei pöördunud õigeaegselt kindlustusseltsi poole. Hageja leiab, et ta ei pöördunud kindlustusseltsi poole mõjuvatel põhjustel, sest liiklusavarii tulemusena viibis ta pikal haiglaravil. Hageja leiab, et liiklusõnnetusega on talle kahju tekitatud 26 575 krooni (sh ravikulud, rikutud riideesemete maksumus, aiamajast vargusega tekitatud kahju). Ida-Viru Maakohus rahuldas 29. detsembril 1999. a hagi osaliselt ja mõistis P. Suslovilt välja advokaadi abi eest 2000 krooni. Hagi AS Sampo Eesti Varakindlustus vastu jättis kohus rahuldamata. Maakohtu otsuse kohaselt on tõendamata hageja väited tema pöördumise aja kohta kindlustusandja poole ning kindlustusandja keeldumine kahju hüvitamisest. Hagiavalduse kohaselt pöördus hageja esmakordselt Eesti Kindlustuse poole 30. 12. 1998. a. Tähtsust ei oma asjaolu, et hageja ei teadnud, millises kindlustusseltsis avarii põhjustanud sõidukijuhi vastutus oli kindlustatud. LKS § 28 lg 3 alusel võib avariist teatada mistahes liikluskindlustusega tegelevale kindlustusseltsile või Eesti Liikluskindlustuse Fondile. Hageja ei ole tõendanud, et tal puudus võimalus teatada liiklusõnnetusest ambulatoorse ravi ajal esindaja kaudu või isiklikult. Maakohus asus seisukohale, et liiklusõnnetusest tuleneva varakahju ja isikukahju väljanõudmine kostjalt P. Suslovilt ei ole põhjendatud. Kostja oli tsiviilvastutuse, mis kaasneb kindlustatu poolt sõidukiga liikluskahju tekitamisega, kindlustanud. Hageja nõuded liiklusõnnetusest tuleneva kahju hüvitamiseks kuuluksid hüvitamisele kindlustusandja poolt, kui taotlus olnuks esitatud kooskõlas LKS §-ga 28. Samuti ei ole hageja tõendanud kahju
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel

olemasolu ja selle suurust. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused Viru Ringkonnakohus tühistas 22. juunil 2000. a osaliselt maakohtu otsuse. Ringkonnakohus mõistis P. Suslovilt hageja kasuks välja 24 175 krooni. Ringkonnakohtu otsuse kohaselt jättis maakohus õigesti rahuldamata hagi AS Sampo Eesti Varakindlustus vastu, kuna hageja ei esitanud liiklusõnnetuse toimumise kohta õigeaegselt teadet kindlustusandjale. Ringkonnakohus nõustus maakohtu seisukohaga, et P. Suslov, sõlmides liikluskindlustuslepingu ja tasudes kindlustusmakseid, kindlustas oma tsiviilvastutuse. Samas on maakohus jätnud tähelepanuta, et P. Suslov, jättes täitmata kindlustuslepingu järgse kohustuse teatada liiklusõnnetusest kindlustusandjale (LKS § 28 lg 1-2, 8-9), võttis vastutuse toimunud õnnetuse ja liikluskahju eest endale. TsK § 458 kohaselt on autovaldajad kohustatud hüvitama suurema ohu allikaga tekitatud kahju, kui nad ei tõenda, et kahju tekkis vääramatu jõu või kannatanu tahtluse tagajärjel. Ringkonnakohus leidis, et asjas on kindlaks tehtud vastutuse alused suurema ohu allikaga kahju tekitamisel, s.o kahju olemasolu hagejal, põhjuslik seos tekitatud kahju ja suurema ohu allika toime vahel ning suurema ohu allika valdaja P. Suslovi käitumise õigusvastasus. II. Kassatsioonkaebus ja selle põhjendused Kostja palub kassatsioonkaebuses tühistada ringkonnakohtu otsuse ja lõpetada asi tõendite puudumise tõttu. Kostja leiab, et hagi ei ole piisavalt tõendatud. Ringkonnakohtu otsusega mõisteti kostjalt välja ka 5000 krooni kahju eest, mis hagejale väidetavalt tekitati vargusega aiamajast. Arusaamatu on põhjuslik seos varguse ja avarii põhjustamise vahel. III. Vastused kassatsioonkaebusele Hageja vaidleb kassatsioonkaebusele vastu. Kostja ei ole varem vaidlustanud kahju tekitamist ega selle suurust. Hageja on seisukohal, et talle tekitatud kahju on küllaldaselt tõendatud. AS Sampo Eesti Varakindlustus leiab, et ringkonnakohus ei ole rikkunud protsessiõiguse norme, pidades kohtuistungi ilma kostja osavõtuta. Kostja ei vastanud apellatsioonkaebusele ega teatanud, kas ta soovib apellatsioonikohtu istungist osa võtta. IV. Riigikohtu otsuse põhjendused ja resolutsioon Kolleegiumi istungil pidasid A Krehhova ja tema esindaja kohtuotsust õigeks. Kolleegium leidis, et apellatsioonikohtu otsus tuleb TsMS § 363 p 2 alusel tühistada protsessiõiguse normi olulise rikkumise tõttu. Ringkonnakohus on asunud õigesti seisukohale, et P. Suslov rikkus LKS § 28 lg 1-2 ja 8-9. See annab kindlustusandjale LKS § 38 lg 2 p 5 ja 6 kohaselt regressiõiguse kindlustusvõtja vastu ning võimaldab panna vastutuse kannatanu ees kindlustusvõtjale, kui kindlustusandja vabaneb vastutusest LKS §-de 28 lg 3 ja 27 lg 8 ning 34 lg 1 järgi. TsMS § 330 lg 4 kohaselt märgitakse otsuse põhjendavas osas ringkonnakohtu tuvastatud asjaolud ja

nendest tehtud järeldused, ning seadused, mida ringkonnakohus kohaldas. Ringkonnakohus rikkus otsuse põhjendavale osale esitatavaid nõudeid. Kohtuotsusest ei selgu, millest koosneb väljamõistetud summa 24 175 krooni. TsMS § 227 lg 1 sätestab, et kohtuotsus peab olema seaduslik ja põhjendatud. See tähendab ka seda, et kohtuotsus peab olema kontrollitav. Otsuse motiveerivas osas tuleb ära näidata arvutused, mis kohus tegi hüvitamisele kuuluva kahju suuruse kindlaksmääramisel. Otsusest ei selgu, milliste tõendite alusel kohus tegi järeldused kahju suuruse kohta. Ringkonnakohus ei hinnanud kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt. Mis puutub asja arutamist ringkonnakohtus ilma kostja osavõtuta, siis kostjal oli kohtukutse käes, kuid ta ei teatanud kohtule oma haiglas viibimisest. Kostja oli jätnud vastamata ka apellatsioonkaebusele, mille ringkonnakohus talle saatis, enne kui kostja haiglasse sattus. Juhindudes TsMS § 362 p-st 2, kolleegium o t s u s t a s: Tühistada Viru Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 22. juuni 2000. a otsus ja saata asi samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Kassatsioonkaebus rahuldada. Tagastada Pavel Suslovile 25. juulil 2000. a tasutud kautsjon 241 (kakssada nelikümmend üks) krooni. J. Odar, A. Kull, L. Laarmaa

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.