3-2-1-171-00
Eesti Vabariigi nimel Tartus 19. detsembril 2000. a Tarvo Spalle hagi AS Alu Veok vastu 37 851 krooni saamiseks. Riigikohtu tsiviilkolleegium, koosseisus eesistuja J. Odar, liikmed A. Kull ja L. Laarmaa, vaatas avalikul kohtuistungil 11. detsembril 2000. a läbi AS Alu Veok kassatsioonkaebuse alusel Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 22. juuni 2000. a otsuse tsiviilasjas nr II-2/665/00. Istungist võtsid osa hageja T. Spalle ja tema esindaja vandeadvokaat E. Jundas. I. Asjaolud ja varasem menetluse käik Hagiavalduse kohaselt tellis T. Spalle 19. jaanuaril 1999. a AS-lt Alu Veok metsaveotraktori vedamiseks veoauto koos treileriga. Traktor ei olnud tehniliselt korras, murdunud oli vedav sild ja puudusid vasakul pool tagumised rattad. Veo ajal vajus nõuetekohaselt kinnitamata traktor treilerilt sõiduteele ja sai vigastada: purunes palgiveo kelk, deformeerus selle külge kinnituv hüdrosilindri töövarras, purunes kaks hüdrovoolikut, tagatelje laagrikorpus ja laager. Hageja palus TsK §-de 378 lg 1 ja 380 lg 1 ja 2 alusel mõista kostjalt välja traktori taastamisremondi maksumuse 37 581 krooni 16 senti. Kostja hagi ei tunnistanud. Kostja vastuväite kohaselt ei esitanud hageja TsK § 382 lg 1 ettenähtud pretensiooni ega kutsunud traktori ülevaatuse juurde kostja esindajat. Veose vedamist reguleerivate eeskirjade kohaselt vastutab veose püsimise eest saatja. Rapla Maakohtu 28. veebruari 2000. a otsusega jäeti hagi rahuldamata. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt oli kostja tegevus põhjuslikus seoses tagajärjega - traktori veokilt mahavajumisega - ja kostja süü selles on tõendatud. Põhjendatud ei ole kostja vastuväited, et veose püsimise eest vastutab saatja. Kohtule esitatud tõenditest ei nähtu, et kostja oleks täitnud teede- ja sideministri 9. detsembri 1994. a määrusega nr 65 kinnitatud autokaubaveol veose laadimise ja kinnitamise eeskirja nõudeid. Eeskirja p 19. 2 kohaselt pidi veose saatja tagama nõuetekohase laadimise ja veose kinnituse. See punkt ei välista vedaja vastutust TsK §-de 378 lg 1 ja 380 lg 1 järgi. Rapla Politseiprefektuuri koostatud haldusõigusrikkumise protokollist nähtub, et traktor ei olnud treilerile nõuetekohaselt kinnitatud, millega autojuht rikkus liikluseeskirja (LE) p 159 nõudeid. Kuna ei ole tõendatud, millised vigastused olid traktoril varem ning hageja esitatud ekspertarvamuse, fotode ja tunnistajate ütlustega ei ole tõendatud, et hagis märgitud vigastused tekkisid traktorile avarii käigus, siis ei kuulu hagi rahuldamisele. Hageja esitatud arvamus traktori vigastuste ja taastamisremondi maksumuse kohta ei ole eksperdi arvamus TsMS 20. peatüki mõttes. Hageja ei esitanud TsK §-s 382 lg 1 ettenähtud pretensiooni ega kutsunud kostja esindajat traktorit üle vaatama. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused Tallinna Ringkonnakohus tühistas 22. juuni 2000. a otsusega maakohtu otsuse materiaalõiguse normi väära kohaldamise ja protsessiõiguse normi rikkumise tõttu ja rahuldas uue otsusega hagi. Otsuse põhjenduste kohaselt ei ole kohtuotsust vaidlustatud osas, millega tuvastati kostja süü kahju
tekitamises. Maakohus leidis ebaõigesti, et hageja ei tõendanud treilerilt mahavajumisega traktorile tekkinud vigastusi. Hageja esitatud ekspertarvamus ei ole eksperdi arvamus tsiviilkohtumenetluse seadustiku mõttes, kuid selle tõendina arvestamata jätmine ei olnud põhjendatud. Eksperdi koostatud akt oli TsMS § 130 lg 5 kohaselt arvamus, mida kohus pidi hindama dokumentaalse tõendina koos kõigi teiste asjas kogutud tõenditega. Kohus rikkus TsMS § 231 lg 4 nõudeid, kuna ei põhjendanud tunnistajate ütluste arvestamata jätmist. Lisaks aktile oli hageja oma nõuet tõendanud tunnistajate ütlustega. Tunnistajate ütluste kohaselt olid traktoril avarii tagajärjel purunenud hüdrosüsteem, haagise raamkonstruktsioon oli väändunud. Ebaõige oli maakohtu järeldus, et hageja ei pöördunud kahju hüvitamise nõudes esmalt kostja poole. Kostja esindaja tõendas, et sai kalkulatsiooni ja seega pöördus hageja kahju hüvitamise nõudega kostja poole. Hageja on kahju tõendanud arvamuse, arvete ja order-kviitungiga. Hageja nõue on kooskõlas kahju hüvitamise eesmärgiga, s.t vastab kulutustele, mida hageja teeb või peab tegema vigastatud traktori endisesse olukorda viimiseks. Kostja oma vastuväiteid kahju suuruse kohta ei tõendanud. II. Kassatsioonkaebus ja selle põhjendused Kassatsioonkaebuses palus kostja ringkonnakohtu otsuse tühistada ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule. Maakohus leidis, et ei ole tõendatud, millised vigastused tekkisid traktorile treilerilt mahavajumise tagajärjel ja millised vigastused olid traktoril varem. Ringkonnakohtu otsuse kohaselt on hageja oma kahju suurust tõendanud. Ringkonnakohus ei põhjendanud otsuses, miks on tunnistajate ütlustega tõendatud, et osa vigastusi tekkis avarii käigus. Ringkonnakohus leidis, et eksperdi arvamust oleks pidanus hindama dokumentaalse tõendina, kuid ei põhjendanud, kuidas on eksperdi arvamusega tõendatud, et vigastused tekkisid avarii käigus. Kui apellatsioonkaebuses vaidlustatakse esimese astme kohtu otsus mõne tunnistaja ütlusel või eksperdi arvamusel, siis TsMS § 332 kohaselt ei ole ringkonnakohtul õigust kohtuotsust selles osas muuta, märkimata põhjusi, miks neid tõendeid tuleb teisiti hinnata. Ringkonnakohus ei märkinud, miks tuleb tõendid teisiti hinnata, samuti pole märgitud, miks arvestatakse tunnistajate ütlusi ainult osaliselt. Otsuses ei ole põhjendatud, miks kohus ei arvesta kolmanda isiku, kostja, tunnistaja R. Kungla ütlusi, haldusõigusrikkumiste protokolli ja kostja vastuväiteid, samuti seda, milliste arvete ja order- kviitungiga on kahju suurus tõendatud. Maakohtus leidis tõendamist, et hageja esitas arveid ka nende traktoriosade kohta, mis purunesid enne avariid. Ringkonnakohus ei märkinud, milliste tõenditega on väljamõistetud summa kindlaks tehtud. Kohus oleks pidanud arveid kontrollima, kuna kostja vaidlustas arvete järgi tasumise ja hagi esitamise ajaks oli traktor remonditud ja hagejale tegelikud kulud teada. Ringkonnakohus rikkus oluliselt TsMS § 330 lg 4, mis sätestab, et otsuse põhjendavas osas märgitakse ringkonnakohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused ning seadused, mida ringkonnakohus kohaldas. Kohus ei ole otsuses märkinud, millisel materiaalõiguslikul alusel kuulus hagi rahuldamisele. III. Vastus kassatsioonkaebusele
Vastuses kassatsioonkaebusele pidas hageja kaebust põhjendamatuks ning ringkonnakohtu otsust õigeks ja seaduslikuks. IV. Riigikohtu otsuse põhjendused ja resolutsioon Kolleegiumi istungil jäid hageja ja tema esindaja vastuses esitatud seisukohtade juurde. Kolleegium leidis, et apellatsioonikohtu otsus tuleb tühistada TsMS § 363 p 2 alusel protsessiõiguse normi olulise rikkumise tõttu. Õige on kassatsioonkaebuse väide, et apellatsioonikohus ei ole andnud poolte suhtele õiguslikku kvalifikatsiooni. Sellega rikkus apellatsioonikohus TsMS §-s 330 lg 4 esitatavaid nõudeid, mille kohaselt tuleb otsuses märkida ringkonnakohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused, ning seadused, mida ringkonnakohus kohaldas. Kuna apellatsioonikohus tühistas esimese astme kohtu otsuse, siis ei saanud ta asja läbivaatamisel lähtuda esimese astme kohtu tuvastatud asjaolust, et kostja on kahju tekitamises süüdi. Esimese astme kohus põhjendas hagi rahuldamata jätmist sellega, et pole tõendatud, millised vigastused tekkisid traktorile treilerilt mahavajumise tagajärjel. Hageja vaidlustas maakohtu otsuse tõendite hindamise osas. Kui apellatsioonkaebuses vaidlustatakse esimese astme kohtu otsust mõne tunnistaja ütlusel, eksperdi arvamusel või poole vande all antud seletusel põhineva asjaolu osas, ei ole ringkonnakohtul TsMS § 332 kohaselt õigust kohtuotsust selles osas muuta, märkimata põhjusi, miks neid tõendeid tuleb hinnata teisti. Õige on kassatsioonkaebuse väide, et apellatsioonikohus ei ole otsuses põhjendanud, miks tunnistaja ütlusi tuleb hinnata teisiti. Kohtuotsuses puudub seisukoht kolmanda isiku, kostja seletuse ning haldusõigusrikkumise protokolli kohta. Samuti pole otsuses märgitud, milliseid vigastusi tõendavad hageja esitatud arvamus, arved ja order-kviitung. Kuna traktor oli vigastatud juba enne treilerilt mahavajumist, siis tuli apellatsioonikohtul hagi rahuldamisel tuvastada, milline hageja kahju tekkis traktori veol. Juhindudes TsMS § 362 p 2, kolleegium otsustas: Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 22. juuni 2000. a otsus ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule. Kassatsioonkaebus rahuldada. Tagastada AS-le Alu Veok 20. juulil 2000. a makstud kautsjon 379 (kolmsada seitsekümmend üheksa) krooni J. Odar, A. Kull, L. Laarmaa
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.