3-2-1-154-00
Eesti Vabariigi nimel Tartus 13. detsembril 2000. a AS Eesti Maapank (pankrotis) hagi AS Hiiu Kaubahoov, M. M ja Aina Halduse OÜ vastu 335 258 krooni saamiseks. Riigikohtu tsiviilkolleegium, koosseisus eesistuja J. Odar, liikmed H. Jõks ja A. Kull, vaatas avalikul kohtuistungil 27. novembril 2000. a läbi M. M kassatsioonkaebuse alusel Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 30. mai 2000. a otsuse tsiviilasjas nr II-2/420/2000. I. Asjaolud ja varasem menetluse käik Hagiavalduse kohaselt andis AS Eesti Maapank 1. augusti 1994. a laenulepinguga AS-le Aina & PM laenu 310 000 krooni intressimääraga 26 % aastas. Laenulepingut käendas alates 18. augustist 1997. a M. M. 26. märtsil 1998. a sõlmiti võla ülekandmise leping, mille alusel AS Aina & PM laenukohustuse summas 350 258 krooni 53 senti võttis üle AS Hiiu Kaubahoov, kes kohustus laenu tagastama graafiku alusel alates 26. juunist 1998. a kuni 26. märtsini 2000. a. Võla ülekandmise lepingut tagati M. M ja Aina Halduse OÜ 26. märtsi 1998. a käendustega. AS Hiiu Kaubahoov pankrotimenetlus lõpetati Hiiu Maakohtu 23. veebruari 1999. a määrusega raugemise tõttu. Hageja leidis, et seda kuupäeva tuleb lugeda lepingu täitmise tähtpäevaks. Kohtuistungil hageja täpsustas, et kuna AS Aina & PM pankrotimenetlusest laekus 15 000 krooni, siis palub ta kostjatelt solidaarselt välja mõista 335 258 krooni 53 senti. Hiiu Maakohtu jättis 17. detsembri 1999. a otsusega hagi rahuldamata. Maakohus leidis, et
võttis AS Hiiu Kaubahoov (likvideerimisel) kolmepoolse lepinguga üle AS Aina & PM laenulepingu järgse võlakohustuse. Selle tagatiseks jäi hageja ja AS Aina & PM vahel 19. augustil 1997. a sõlmitud pandileping. Täiendavalt sõlmiti AS Hiiu Kaubahoov poolt laenulepingu täitmise tagamiseks käenduslepingud M. M-ga ja Aina Halduse OÜ-ga. Pärast 26. märtsi 1998. a oli võlgnik AS Hiiu Kaubahoov ning kohustise täitmise tagamiseks oli sõlmitud 3 lepingut: üks pandi- ja kaks käenduslepingut. Asjas ei ole esitatud tõendeid, et võla ülekandmise leping oleks sõlmitud kavatsuseta luua õiguslikke tagajärgi. Seega on väärad maakohtu põhjendused hagi aegumise kohta.
1997. a sõlmitud pandileping jääb kehtima. Nõue esitatigi pandilepingu alusel ning AS Aina & PM jaoks ei muutunud tema pankrotimenetluses midagi. Ringkonnakohtu järeldus nõude olemusest tugineb asjas kogutud tõenditele. Käenduse aegumise kohta käivaid väiteid ei ole varem esitatud ning seetõttu ei saa neile kassatsioonkaebuses tugineda. Ringkonnakohtu otsuse resolutsiooni on summade käsitlemisel sattunud viga. IV. Riigikohtu otsuse põhjendused ja resolutsioon Kolleegium leidis, et apellatsioonikohtu otsus tuleb TsMS § 363 p 2 alusel tühistada protsessiõiguse normi olulise rikkumise tõttu. Hageja palus asjas maakohtult 335 258 krooni 53 sendi väljamõistmist. Sellise suurusega nõude jättiski maakohus rahuldamata. Ringkonnakohus mõistis aga M. M-lt ja Aina Halduse OÜ-lt solidaarselt hageja kasuks välja 350 258 krooni 53 senti. Seega rikkus apellatsioonikohus TsMS § 229 lg-t 1, mille kohaselt kohus ei või otsuses ületada nõude piire. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 10. oktoobri 1996. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-107-96 on asutud seisukohale, et TsK § 211 p-s 2 sätestatud 3-kuuline tähtaeg pole mitte käendaja vastu esitatud hagi aegumistähtaeg, vaid käenduse lõppemise alus. Kolleegium soostub selle seisukohaga. Seega käendus lõpeb, kui kreeditor kolme kuu jooksul kohustise täitmise tähtpäevast arvates ei esita hagi käendaja vastu. Apellatsioonikohus on käendajate vastutust põhjendanud ainult lepingu täitmise lõpptähtpäeva
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.