3-2-1-146-00
Eesti Vabariigi nimel Tartus 29. novembril 2000. a Aleksandr Panovi hagi Eesti Vabariigi vastu varalise ja moraalse kahju hüvitamiseks. Riigikohtu tsiviilkolleegium, koosseisus eesistuja L. Laarmaa, liikmed A. Kull ja J. Luik, vaatas kirjalikus menetluses 6. novembril 2000. a läbi Eesti Vabariigi kassatsioonkaebuse alusel Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 25. mai 2000. a otsuse tsiviilasjas nr II-2/248/00. I. Asjaolud ja varasem menetluse käik Ringkonnakohtu otsusega on kindlaks tehtud, et Aleksandr Panov töötas Th. Jacobsen Management AS-ga 10. detsembril 1997. a sõlmitud töölepingu alusel Norra laeval Harmon nooremmadrusena. Hageja võeti tööle kolmekuulise katseajaga 15. novembrist 1997. a kuni 28. veebruarini 1998. a ja talle määrati ametipalk 970 USD kuus. 14. detsembril 1997. a eemaldas Piirivalveameti ametnik hageja laevalt ja hageja peeti halduskorras kinni. Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi
seos. Kohus on teinud õige järelduse, et kostja ebaseadusliku tegevuse tõttu ei saanud hageja jätkata töölepingus kokkulepitud tööd laeval ja tal jäi saamata töötasu. Kostja ei ole tõendanud, et hageja oli isikudokumendid omandanud ebaseaduslikult. Muid vastuväiteid moraalse kahju hüvitamise nõudele kostja ei esitanud. II. Kassatsioonkaebus ja selle põhjendused Kassatsioonkaebuses palus kostja ringkonnakohtu otsuse tühistada ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule. Ringkonnakohus rikkus TsMS § 95 lg 1 ja § 231 lg 4. Ebaõige on kohtute seisukoht, et kostja väide hageja ebaseadusliku dokumendi omamise kohta on paljasõnaline. Halduskohtu toimikutes olevad dokumendid tõendavad, et hageja esines Eestis kodakondsuseta isikuna, kuigi omas Vene Föderatsiooni meremehe passi, mis väljastatakse ainult Vene Föderatsiooni kodanikule. Kuni isikut tõendavate dokumentide seaduse jõustumiseni oli välismaalastelt dokumentide võtmine kontrollimiseks seadusega reguleerimata ja tugineti rahvusvahelise piirikontrolli headele tavadele. Ainult seetõttu tunnistas halduskohus hagejalt passi äravõtmise seadusevastaseks. Hagejalt Vene Föderatsiooni meremehe passi äravõtmine oli õiguspärane. Kohtud ei ole põhjendanud, miks nad ei nõustu kostja väidetega hageja piiriületuse ebaseaduslikkuse kohta. Vabariigi Valitsuse 3. novembri 1996. a määruse nr 414 alusel väljastatud meresõidu tunnistus andis mittekodanikust meremehele õiguse töötada ainult Eesti lipu all sõitval laeval. Hagejal ei olnud õigust ületada riigipiiri välisriigi lipu all sõitva laeva meeskonna liikmena. Piirivalve täitis täpselt kõiki Eesti Vabariigi õigusakte, mistõttu on ebaõiglane hagejale tekitatud kahjupõhjuseks lugeda Piirivalveameti ebaseaduslikku tegevust. Kohus rikkus TsMS § 229 lg 2, rajades otsuse asjaolule, mida hageja ei esitanud. III. Vastus kassatsioonkaebusele Hageja kassatsioonkaebusele kirjalikku vastust ei esitanud. IV. Riigikohtu otsuse põhjendused ja resolutsioon Kolleegium leidis, et kassatsioonkaebuse väited ei anna alust ringkonnakohtu otsuse tühistamiseks. Esitatud tõendeid hinnates on kohtud jõudnud järeldusele, et hageja Eestist väljasõidu takistamine oli ebaseaduslik. Ka on kohtud leidnud, et hageja Eestist väljasõidu takistamisega tekitas kostja hagejale nii varalist kui ka moraalset kahju. Ekslik on kassatsioonkaebuse seisukoht, et apellatsioonikohus rikkus TsMS § 95 lg 1. Apellatsioonikohus on TsMS § 95 lg 1 kohaselt hinnanud seadusest juhindudes kõiki esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt. Kohus ei saa hinnata tõendeid, mida talle pole esitatud. Seepärast ei saanud ka ringkonnakohus halduskohtu toimikutes olevaid tõendeid hinnata. Asjast ei nähtu, et kostja oleks taotlenud kohtu abi dokumentaalsete tõendite väljanõudmisel. Nõuded ringkonnakohtu otsesele on sätestatud TsMS §-s 330. Kuna apellatsioonikohus jättis esimese astme kohtu otsuse muutmata, siis ei pidanud ta vastavalt TsMS § 330 lg-le 5 esimese astme kohtu otsuse põhjendusi oma otsuses kordama. Ringkonnakohus on otsuses kostja apellatsioonkaebuse põhjendustele vastanud. Hagejale moraalse ja varalise kahju tekitamist ja hüvitiste suurust pole kostja vaidlustanud. Ebaõige on kassatsioonkaebuse väide, et kohus on rajanud otsuse asjaolule, mida hageja ise asja läbivaatamisel ei esitanud. Hageja nõudis
Piirivalveameti ebaseadusliku tegevusega talle tekitatud moraalse ja varalise kahju hüvitamist. Seega on hageja Piirivalveameti ebaseaduslikule tegevusele kui asjaolule tuginenud. Juhindudes TsMS § 362 p-st 1, kolleegium o t s u s t a s: Jätta Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 25. mai 2000. a kohtuotsus muutmata ja kassatsioonkaebus rahuldamata. L. Laarmaa, A. Kull, J. Luik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.