3-2-1-150-00
Eesti Vabariigi nimel Tartus 16. novembril 2000. a James River Eesti AS vastulause kandeotsusele, millega jäeti rahuldamata kandeavaldus ärinime ja äriühingu asukoha muudatuse ning juhatuse liikme kustutamise ja uue juhatuse liikme sissekandmiseks äriregistrisse. Riigikohtu tsiviilkolleegium, koosseisus eesistuja J. Odar, liikmed A. Kull ja L. Laarmaa, vaatas avalikul kohtuistungil 23. oktoobril 2000. a läbi James River Eesti AS kassatsioonkaebuse alusel Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 8. mai 2000. a otsuse tsiviilasjas nr II-2/313/2000. Istungist võtsid osa James River AS juhatuse liikmed Ü. Kullör ja A. Ait. I. Asjaolud ja varasem menetluse käik Tallinna Ringkonnakohtu otsuse kohaselt palus James River Eesti AS 15. detsembril 1998. a Tallinna Linnakohtu registriosakonnale esitatud kandeavalduses muuta äriregistris äriühingu ärinimi ja asukoht ning kustutada äriregistrist juhatuse liige ning kanda registrisse uus juhatuse liige. Kohtunikuabi tegi 8. jaanuaril 1999. a puuduste kõrvaldamise määruse, milles selgitas, et vastavalt ÄS § 33 lg 3 peab registrile esitatavale avaldusele allakirjutamiseks antud volikiri olema tõestatud notariaalselt. Kuna avaldaja ei kõrvaldanud puudust kohtunikuabi antud tähtpäevaks, siis jättis kohtunikuabi kandeavalduse rahuldamata. James River Eesti AS esitas kandeavalduse rahuldamata jätmise otsuse peale vastulause. Kohtunikuabi jättis vastulause rahuldamata ja esitas vastulause läbivaatamiseks kohtunikule. Tallinna Linnakohus jättis 7. juuni 1999. a kandeotsusega vastulause rahuldamata. Kandeotsuse põhjenduste kohaselt võib vastulause esitanud äriühingut ainuisikuliselt esindada juhatuse esimees.
kande muutmise avaldustele. Volikirjadel olid tõestatud nendele allkirjutanud isikute allkirjade õigsus, kuid volikirjade sisu ei olnud notariaalselt tõestatud. Seetõttu asus kohus õigesti seisukohale, et nimetatud dokumendid ei vasta ÄS § 33 lg 3 nõuetele ja kohtunikuabil ei olnud ÄS § 33 lg 5 kohaselt seaduslikku alust kannet teha. ÄS § 61 alusel võib kohus ise teha muudatusi vaid kõiki olulisi asjaolusid teades. Tsiviilseadustiku üldosa seadus eristab tehingu notariaalselt tõestatud vormi (§ 92 lg 1) ja allkirja notariaalset tõestamist (§ 92 lg 2). Avaldaja ei ole tõendanud, milliste Soome Vabariigi õigusaktide järgi võib volikirja või allkirja volikirjal kinnitada politsei ja mille alusel see kehtib notariaalse tõestusena. II. Kassatsioonkaebus ja selle põhjendused Kassatsioonkaebuses palus kassaator tühistada ringkonnakohtu otsuse osas, millega jäeti apellatsioonkaebus rahuldamata. Kassaator palus rahuldada registriosakonnale esitatud kandeavaldused James River Eesti AS ärinime ja asukoha ning juhatuse liikme kande muutmise osas. Ringkonnakohus nõustus, et vastavalt TsÜS §-le 1 on see seadus kohaldatav äriseadustikule ning volikirja vorm ja kehtivuse aeg määratakse TsÜS § 161 lg 3 järgi selle maa seaduse järgi, kus volikiri on tehtud. Kande tegemiseks olid kõik vajalikud dokumendid esitatud registriosakonnale ja kohus sai kande ise teha. Ringkonnakohus ei ole põhjendanud, millistele nõuetele peab vastama välisriigis välja antud volikiri. Tallinna Linnakohtu registriosakonnale esitatud volikirjad on koostatud kooskõlas Soome Vabariigi õigusaktidega. Vastuolus nii rahvusvahelise õiguse sätetega kui ka eelnimetatud tsiviilseadustiku üldosa seaduse sättega on kohtute seisukoht, et nõutav on Eesti seaduste kohaldamine välisriikides volikirjade tõestamisel. Tsiviilseadustiku üldosa seadus ei näe ette tehingu notariaalse vormi puhul eri liike. TsÜS § 91 näeb ette tehingu vormidena suulise, lihtkirjaliku ja notariaalse vormi. Volikirjade vormistamine on toimunud kooskõlas ÄS §-ga 33. Volikirjadel on allkiri tõestatud Soome Vabariigi pädeva ametiisiku poolt, kelle volitusi on tõendanud Soome Vabariigi Välisministeerium ning dokumendid on legaliseerinud Eesti Vabariigi konsulaarasutus Soomes. III. Riigikohtu otsuse põhjendused ja resolutsioon Kolleegium leidis, et kassatsioonkaebuse väited ei anna alust ringkonnakohtu otsuse tühistamiseks. Tsiviilseadustiku üldosa seadus on kohaldatav äriseadustiku üldosana. TsÜS § 98 lg 1 kohaselt on volitus õiguste kogum, mille piires esindaja võib tegutseda esindatava nimel. Kui seaduses ei ole sätestatud volituse kohustuslikku vormi, siis sama paragrahvi 2. lõike kohaselt võib esindatav anda volituse mis tahes vormis. Volikiri on TsÜS § 99 lg 1 järgi esindatava poolt esindajale antud kirjalik dokument, mis väljendab esindaja volitusi. Esindaja peab TsÜS § 99 lg 2 kohaselt esitama volikirja, kui see kohustus on sätestatud seaduses. ÄS § 33 lg 3 kohaselt võib registripidajale esitatavale avaldusele alla kirjutama õigustatud isik allakirjutamiseks volitada teist isikut. Avaldusele allakirjutamiseks antud volikiri peab olema notariaalselt tõestatud. Seega näeb äriseadustik ette, et registripidajale esitatud avaldusele allakirjutamiseks antud volikiri peab olema notariaalselt tõestatud. Äriregistrile esitatavale avaldusele Ü. Kullörile allakirjutamiseks antud volikirjadel aga on tõestatud volituse andnud isikute allkirjad, mitte volituste andmine. Kuna esitatud volikirjadel puudus
kohustuslik vorm, mida nõuab ÄS § 33 lg 3, siis Ü. Kullöril puudus volitus kirjutada äriregistrile esitatavale avaldusele alla selleks õigustatud isiku eest ja asjakohatu on kassaatori viide TsÜS §-le 161 lg 3. Juhindudes TsMS § 362 p 1, kolleegium o t s u s t a s: Jätta Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 8. mai 2000. a otsus muutmata ja James River Eesti AS kassatsioonkaebus rahuldamata. J. Odar, A. Kull, L. Laarmaa
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.