3-2-1-125-00
Tartus 10. novembril 2000. a Galina Turtšini avaldus Ukraina Tšervonoarmeiski rajooni Lvovi linna rahvakohtu määruse tunnustamiseks ja täitmisele pööramiseks. Riigikohtu tsiviilkolleegium, koosseisus eesistuja J. Odar, liikmed L. Laarmaa ja J. Luik, vaatas kirjalikus menetluses 23. oktoobril 2000. a läbi Stepan Turtšini erikaebuse alusel Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 30. mai 2000. a määruse tsiviilasjas nr II-2/789/2000. I. Asjaolud ja varasem menetluse käik Ukraina Tšervonoarmeiski rajooni Lvovi linna rahvakohtu 19. septembri 1989. a määrusega mõisteti Stepan Turtšinilt välja alimendid Galina Turtšini kasuks poeg Romani, sündinud 16. veebruaril 1988. a, ülalpidamiseks ? osas kõigist tema sissetulekutest alates 24. augustist 1989. a kuni lapse täisealiseks saamiseks. Kohtu õiendi kohaselt on määrus jõustunud ja kostja on kohtulahendi kätte saanud. Kuna kostja elab Eesti Vabariigis, palus G. Turtšin Eesti kohtul kohtumäärust tunnustada ja pöörata see täitmisele. Tallinna Linnakohtu 9. septembri 1999. a määrusega tunnustati kohtumäärust ja anti luba selle täitmiseks. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused Tallinna Ringkonnakohtu 30. mai 2000. a määrusega jäeti linnakohtu määrus muutmata ja S. Turtšini erikaebus rahuldamata. Ringkonnakohtu määruse põhjenduste kohaselt on vastavalt TsMS § 7 lg-le 2 protsessiosalistel ja teistel isikutel, kes kohtumenetluse keelest aru ei saa, õigus teha avaldusi, anda seletusi ja ütlusi, esineda kohtus ja esitada taotlusi tõlgi vahendusel emakeeles või mõnes muus keeles, mida ta valdab. S. Turtšin ei taotlenud asja arutamist tõlgi osavõtul ja andis kohtule, protokollist nähtuvalt, adekvaatse seletuse. Kaebuse väited elatise suuruse kohta jättis ringkonnakohus tähelepanuta, kuna need ei puudutanud linnakohtu määrust. Ringkonnakohus leidis, et linnakohus ei rikkunud protsessiõiguse normi. II. Erikaebus ja selle põhjendused Erikaebuses palus S. Turtšin ringkonnakohtu määruse tühistada ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule. Kaebuse kohaselt puudus Tallinna Linnakohtu istungilt tõlk. Asja arutanud kohtunik rääkis vene keelt. Kassaator sai kohtuniku jutust aru, et toimub veel üks istung, kus ta saab esitada täiendavaid dokumente oma ülalpeetavate kohta. Istungi protokollist ei nähtu, et S. Turtšin oleks loobunud tõlgi abi kasutamisest. Eesti Vabariigi ja Ukraina leping õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil- ning kriminaalasjades kuulutati Vabariigi Presidendi poolt välja 11. mail 1995. a ning avaldati Riigi Teataja II osas 22. mail 1995. a. Lepingu art 65 kohaselt kuulus see ratifitseerimisele ja jõustus 30 päeva möödudes ratifitseerimiskirjade vahetamisest. Kuna leping ei oma tagasiulatuvat jõudu, siis ei ole selle sätteid
võimalik kohaldada 1989. a tehtud Ukraina kohtu määruse suhtes. III. Riigikohtu määruse põhjendused ja resolutsioon Kolleegium leidis, et S. Turtšini erikaebus kuulub rahuldamisele. TsMS § 7 lg 1 kohaselt on tsiviilkohtumenetluse keel eesti keel ja lg 2 järgi on protsessiosalistel ja teistel isikutel, kes kohtumenetluse keelest aru ei saa, õigus teha avaldusi, anda seletusi ja ütlusi, esineda kohtus ja esitada taotlusi tõlgi vahendusel emakeeles või mõnes muus keeles, mida ta valdab. Kohus peab eelmenetluses enne kohtuistungit või kohtuistungi alguses välja selgitama, kas protsessiosaline vajab kohtuistungil tõlgi abi. Esimese astme kohtu istungi protokoll on koostatud eesti keeles, kuid tõlk kohtuistungil ei viibinud. Sellest tuleb järeldada, et asja arutati eesti keeles, mille valdamist S. Turtšin ei kinnita. TsMS § 7 lg 1 annab võimaluse menetleda asja ka muus keeles, kui kohus ja protsessiosalised seda valdavad. Sellisel juhul peab kohus olema veendunud, et protsessiosaline valdab keelt sellisel tasemel, et ta on võimeline ilma tõlgi abita istungil osalema. Erikaebuse väidet Eesti Vabariigi ja Ukraina lepingu tagasiulatuva jõu puudumise kohta peab kolleegium põhjendamatuks. Riikidevaheline leping ei näe ette, et lepingu sätteid kohaldatakse ainult peale lepingu jõustumist tehtud kohtulahendite tunnustamisele ja täitmisele. Kuna protsessiõiguse normi rikkumist ei ole võimalik apellatsioonimenetluses kõrvaldada, saadab Riigikohus asja, lähtudes tsiviilkohtumenetluse ülesandest - tsiviilasi õigesti ja võimalikult kiiresti läbi vaadata ning lahendada, esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. Juhindudes TsMS § 362 p-st 4, kolleegium m ä ä r a s: Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 30. mai 2000. a määrus ja Tallinna Linnakohtu 9. septembri 1999. a määrus ning saata asi esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. Erikaebus rahuldada. Tagastada Stepan Turtšinile 28. juunil 2000. a tasutud kautsjon 200 (kakssada) krooni. J. Odar, L. Laarmaa, J. Luik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.