3-2-1-137-00
Eesti Vabariigi nimel Tartus 10. novembril 2000. a AS Südalinna Kinnisvarahooldus hagi AS Jääger (likvideerimisel) ning Enn Mahoni, Margus Alliksaare ja Richard Alliksaare vastu solidaarselt 192 178 krooni saamiseks. Riigikohtu tsiviilkolleegium, koosseisus eesistuja L. Laarmaa, liikmed H. Jõks ja A. Kull, vaatas avalikul kohtuistungil 30. oktoobril 2000. a läbi AS Südalinna Kinnisvarahooldus kassatsioonkaebuse alusel Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 19. aprilli 2000. a otsuse tsiviilasjas nr II-2/464/00. Istungist võttis osa AS Südalinna Kinnisvarahooldus esindaja vandeadvokaat J. Kirikal. I. Asjaolud ja varasem menetluse käik Ringkonnakohtu otsuse kohaselt esitas AS Südalinna Kinnisvarahooldus hagi AS Jääger vastu 192 178 krooni 39 sendi saamiseks. Hagi põhjendustel on kostja jätnud maksmata 9. veebruaril 1995. a sõlmitud rendilepingust tulenevad maksed 69 001 krooni 59 sendi suuruses summas. Maksetega viivitamise eest peab kostja tasuma leppetrahvi 123 176 krooni 80 senti. Hageja esitas nõude ka Enn Mahoni, Margus Alliksaare ja Richard Alliksaare vastu ning palus neilt solidaarselt välja mõista võlgnevuse ja leppetrahvi, sest AS Jääger juhatuse liikme kohustuste täitmata jätmisega tekitasid nad süüliselt kahju hagejale kui AS Jääger võlausaldajale. Tallinna Linnakohtu 30. detsembri 1999. a otsusega rahuldati hagi osaliselt. Kohus mõistis AS-lt Jääger hageja kasuks kohustise täitmiseks välja 48 875 krooni 50 senti. Kohtuotsuse põhjendustel on sellises summas tõendatud kostja võlgnevus rendi ja kommunaalmaksete osas. Ülejäänud rendivõla ja leppetrahvi nõude jättis kohus tõendamatuse tõttu rahuldamata. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused Tallinna Ringkonnakohtu otsusega jäeti linnakohtu otsus muutmata. Hageja nõue on tõendatud 48 875 krooni 50 sendi ulatuses. Arvuti väljatrükk on hageja ühepoolne dokument, milles sisalduvaid andmeid on vaja dokumentidega tõendada. Põhjendatult on jäetud rahuldamata nõue E. Mahoni, M. Alliksaare ja R. Alliksaare vastu. Rendi tasumise kohustus oli rentnikul AS-l Jääger. Aktsiaseltsi poolt lepingus ette nähtud maksete tasumata jätmine ei ole samastatav juhatuse liikmete kohustuste täitmata jätmisega. Hageja ei tõendanud, millised äriühingu põhikirjast, töölepingust või muust aktist tulenevad kohustused on füüsilisest isikust kostjad täitmata jätnud. Esitatud tõenditest ei nähtu millisel ajavahemikul keegi kostjatest AS Jääger juhatuse liige oli. Tõendamata on hageja väide, et kohus ei arvestanud tema taotlusega asja kollegiaalse lahendamise kohta. II. Kassatsioonkaebus ja selle põhjendused Kassatsioonkaebuses palus hageja ringkonnakohtu otsuse tühistada ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule. Ringkonnakohus on ebaõigesti tõlgendanud materiaalõiguse norme ja rikkunud protsessiõiguse norme. Ebaõigesti on leitud, et hageja ei tõendanud kahju tekkimist. Kohus jättis vääralt kohaldamata kostjate solidaarvastutuse. TsK § 227 järgi peab süü puudumist tõendama kohustust rikkunud isik, seega kostjad. Hageja tõendas, kes on aktsiaseltsi juhatuse liikmed: kohus
nõudis hageja taotlusel välja vajalikud dokumendid ja need asuvad kohtutoimikus. Hageja esitas kostjale igakuiselt rendiarved, mida kostja ei vaidlustanud. Kohtule esitati koondväljavõte rendiarvestuskontost igakuiselt esitatud arvete järgi, raamatupidamise tõend eraldi rendi ja viiviste võlgnevuse kohta, rentnikule saadetud pretensioonid jne. Viivise nõude on kohus jätnud ebaõigesti rahuldamata. Hageja palus arutada asja esimese astme kohtus TsMS § 11 lg 2 p 1 kohaselt kollegiaalselt. See jäeti aga protokollis fikseerimata. III. Vastus kassatsioonkaebusele Vastuses kassatsioonkaebusele leidis kostja M. Alliksaar, et ringkonnakohtu otsus on õige. IV. Riigikohtu otsuse põhjendused ja resolutsioon Kolleegium leidis, et ringkonnakohtu otsus tuleb TsMS § 363 p 2 alusel tühistada protsessiõiguse normi olulise rikkumise tõttu. TsMS § 11 lg 2 p 1 kohaselt on maa- ja linnakohtus hagimenetluses kohtuistungil kohtu koosseisus lisaks kohtunikule kaks kohtukaasistujat, kui seda nõuab vähemalt üks pool. Vastavalt TsMS § 164 lg 1 p-le 5 peab kohus eelmenetluses selgitama välja, kas pooled soovivad, et asja arutatakse kollegiaalselt. Nendest sätetest tulenevalt peab esimese astme kohus lahendama hagi kohtuistungil koosseisus kohtunik ja kaks kohtukaasistujat, kui kas või üks pooltest avaldab selleks soovi eelmenetluses. Asja materjalidest ei nähtu, et kohus oleks eelmenetluses poolte soovi asja kollegiaalseks arutamiseks välja selgitanud. Selle eelmenetluse ülesande täitmata jätmine võis viia asja lahendamisele ebaseadusliku kohtukoosseisu poolt. Kuna seda protsessinormi rikkumist ei ole võimalik kõrvaldada apellatsioonimenetluses, tuleb asi saata uueks arutamiseks esimese astme kohtule. Juhindudes TsMS § 362 p-st 4, kolleegium o t s u s t a s: Tühistada Tallinna Linnakohtu 30. detsembri 1999. a otsus ja Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 19. aprilli 2000. a otsus ja saata asi uueks läbivaatamiseks Tallinna Linnakohtule. Kassatsioonkaebus rahuldada. Tagastada AS-le Südalinna Kinnisvarahooldus 29. mail 2000. a tasutud kautsjon 1221 (üks tuhat kakssada kakskümmend üks ) krooni 70 senti. L. Laarmaa, H. Jõks, A. Kull
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.