lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
Kohtulahendid/3-2-1-126-00

Kohtulahend

TsiviilasiJõustunudRiigikohus · 08.11.2000

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Riigikohus
Kohtuasja number
3-2-1-126-00
Asja liik
Tsiviilasi
Kuulutamise aeg
08.11.2000
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
519
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

3-2-1-126-00

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel Tartus 8. novembril 2000.a Jelena Fjodorova hagi Galina Šaluhhina ja Viktor Šaluhhini vastu moraalse ja varalise kahju hüvitamiseks. Riigikohtu tsiviilkolleegium, koosseisus eesistuja J. Odar, liikmed A. Kull ja L. Laarmaa, vaatas avalikul kohtuistungil 9. oktoobril 2000. a läbi Galina Šaluhhina kassatsioonkaebuse alusel Viru Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 2. mai 2000. a otsuse tsiviilasjas nr II-2-96/00. Istungist võttis osa kostjate esindaja vandeadvokaat K. Kooga. I. Asjaolud ja varasem menetluse käik J. Fjodorova palus Ida-Viru Maakohtule esitatud hagiavalduses kostjatelt välja mõista moraalse ja varalise kahju hüvitamiseks kokku 41 500 krooni. Maakohus rahuldas hagi osaliselt ja mõistis kostjatelt solidaarselt välja 30 000 krooni. Apellatsioonkaebuse esitas kostja G. Šaluhhina, kes vaidlustas maakohtu otsuse protsessiõiguse normi rikkumise tõttu. Kaebuse põhjenduste kohaselt ei selgitanud kohus välja, kas pooled soovivad arutada asja kollegiaalset. Eelistungil kohtukaasistujad ei viibinud, ühel kohtuistungil olid kohtukoosseisus kohtukaasistujad ning edaspidi kohtukaasistujaid kahel kohtuistungil enam kohtukoosseisus ei olnud. Seetõttu vaatas asja läbi ebaseaduslik kohtukoosseis. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused Viru Ringkonnakohus jättis 2. mai 2000. a otsusega maakohtu otsuse muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus leidis, et kostja väide maakohtu poolt protsessiõiguse normi rikkumise kohta ei ole põhjendatud. Kostja ja tema esindaja ei taotlenud ei eelistungil ega viimasel kohtuistungil (16. veebruar 1999. a) asja arutamist kollegiaalselt. Samuti märgib ringkonnakohus, et viimasel kohtuistungil arutas asja algusest lõpuni üks kohtunik. II. Kassatsioonkaebus ja selle põhjendused Kassatsioonkaebuse esitas kostja G. Šaluhhina, kes palus ringkonnakohtu otsuse tühistada ning saata asi samale kohtule uueks läbivaatamiseks. Kassatsioonkaebuse motiivide kohaselt leidis ringkonnakohus, et kostjad ei taotlenud eelistungil asja läbivaatamist kollegiaalselt. Ringkonnakohus jättis tähelepanuta, et kohus ei püüdnudki seda välja selgitada. Kuna 7. mai 1998. a kohtuistungil osalesid kohtukaasistujad, siis pidas kohus TsMS § 11 lg 2 alusel kaasistujate osavõttu vajalikuks. Tsiviilkohtumenetluse seadustik ei võimalda kollegiaalselt tsiviilasja arutamiselt üle minna ainuisikulisele asja arutamisele. III. Vastus kassatsioonkaebusele Hageja kassatsioonkaebusele vastanud ei ole. IV. Riigikohtu otsuse põhjendused ja resolutsioon Kolleegium leiab, et maakohtu ja apellatsioonikohtu otsused tuleb TsMS § 353 lg 5 ja TsMS § 333 lg 1 alusel tühistada protsessiõiguse normi olulise rikkumise tõttu.

lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel

Kolleegium ei nõustu kostja väitega, et kohus ei püüdnudki välja selgitada, kas pooled soovivad, et asja arutataks kollegiaalselt. 26. veebruari 1998. a eelistungi protokollist nähtub, et hageja, vastates kohtuniku küsimusele, soovis asja arutamisel kohtukaasistujate osavõttu. Sellest tulenevalt täitis kohus TsMS § 164 lg 1 p 5 sätestatud eelmenetluse ülesande ja selgitas välja poolte soovi kohtukoosseisu suhtes. Kohtuistungil 7. mail 1998. a osalesid kaasistujad, kuid kahel järgneval kohtuistungil vaatas kohtunik asja läbi ainuisikuliselt. TsMS § 11 lg 2 p 1 kohaselt on hagimenetluses kohtu koosseisus lisaks kohtunikule kaks kohtukaasistujat, kui seda nõuab vähemalt üks pool. Kui asja läbivaatamisel on kohtu koosseisus lisaks kohtunikule olnud kaks kohtukaasistujat, siis ei näe tsiviilkohtumenetluse seadustik ette võimalust, et hilisematel kohtuistungitel võiks asja läbi vaadata kohtunik ainuisikuliselt. Seega vaatas asja läbi ebaseaduslik kohtu koosseis. Juhindudes TsMS § 362 p-st 4, kolleegium o t s u s t a s: Tühistada Ida-Viru Maakohtu 3. märtsi 1999. a otsus ja Viru Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 2. mai 2000. a otsus ja saata asi uueks läbivaatamiseks Ida-Viru Maakohtule. Kassatsioonkaebus rahuldada. Tagastada Galina Šaluhhinale 23. mail 2000. a tasutud kautsjon 300 (kolmsada) krooni. J. Odar, A. Kull, L. Laarmaa

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.