Kohtulahend

Rendile andmine otsustati Lasnamäe LOV Halduskogu vara- ja majanduskomisjoni protokollilise otsusega. Lepingu allkirjastamine ei ole käsitatav korruptiivse toiminguna. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused Tallinna Ringkonnakohus tühistas 2. märtsi 2000. a otsusega linnakohtu otsuse. Uue otsusega rahuldati vastuhagi ja jäeti hagi rahuldamata. AS-ga Paevooter sõlmis rendilepingu Tallinna Lasnamäe LOV vanema asetäitja E. Raa, kes oli samaaegselt AS Paevooter nõukogu liige ja ka asutaja. Aktsiaseltsi juhtimist ja pädevust käsitleva äriseadustiku 27. peatüki sätete kohaselt juhivad aktsiaseltsi üldkoosolek, juhatus ja nõukogu. Aktsiaseltsi nõukogu liige on seega juriidilise isiku juhtkonda kuuluv isik KVS § 19 lg 2 mõttes. Kuna lepingu sõlmimise ajal Lasnamäe LOV vanema asetäitja E. Raa oli ametiisik KVS § 4 lg 1 mõttes, on vaidlusalune tehing KVS § 19 lg 2 alusel tühine. Linnakohus leidis ekslikult, et E. Raa tegevus lepingu sõlmimisel piirdus üksnes tehingule allkirja andmisega. Lasnamäe LOV Halduskogu vara- ja majanduskomisjoni protokollist nähtuvalt osales E. Raa tehingu objektiks olevate ruumide rendile andmise küsimuse otsustamisel ning hiljem sõlmis ametiisikuna rendileandja nimel rendilepingu. Tehingu tühisust KVS § 19 lg 2 alusel ei välista mitteeluruumide rendileandmise korra järgimine. TsÜS § 66 lg 3 ja 4 kohaselt on tühine tehing kehtetu algusest peale ning seda ei tule täita. TsMS § 153 p-st 2 tulenevalt välistab sellise vastuhagi rahuldamine täielikultpõhihagi rahuldamise. Seega ei ole võimalik rahuldada hageja nõuet tunnustada rendilepingul põhinevat õigust ruumidele ja taastada endine olukord. II. Kassatsioonkaebus ja selle põhjendused Kassatsioonkaebuses palus AS Paevooter ringkonnakohtu otsuse tühistada ja saata asi uueks läbivaatamiseks. Korruptsioonivastane seadus on avalik-õiguslikke suhteid reguleeriv seadus. Seda saab kohaldada lepingu tühisuse tunnustamise alusena, kui hageja on kohtusse pöördunud üldiste huvide kaitseks. Tsiviilvaidluses võis Tallinna linn esitada vastuhagi üksnes tema tsiviilõiguste ja vabaduste rikkumisel. Ringkonnakohus ei ole tuvastanud, et Tallinna linn esitas hagi rikutud subjektiivsete õiguste või avalik-õiguslike huvide kaitseks. Esimese astme kohus tuvastas, et rendileping lõpetati Lasnamäe LOV korraldusega seoses rendivõlgnevusega, mitte aga väidetava korruptsiooni tõttu. KVS § 19 ei saa vaadelda lahus sama seaduse §-s 5 sätestatud korruptsiooni mõistest, mille elementideks on ametiseisundile vastavate volituste ärakasutamine, avalik-õiguslikule isikule kahju tekitamine varaliste kohustuste võtmise ja vara kulutamisega või eraõiguslikule isikule soodustuste tegemine või korruptiivse tulu saamine. Neid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud. Ka ei otsustanud rendilepingu sõlmimist E. Raa. Tema toimingud ei ole põhjuslikus seoses tehingu sõlmimise otsustamisega haldusakti tasandil. Aktsiaseltsi nõukogu liige ei ole juriidilise isiku juhtkonda kuuluv isik KVS § 19 lg 2 mõttes. Äriseadustiku ja korruptsioonivastase seaduse koosmõjus saab juhtkonna all mõista üksnes äriühingu juhtorganit, milleks on ÄS § 306 ja ühinguõiguse teooria kohaselt juhatus.

Ringkonnakohus ei ole hinnanud ja analüüsinud kõiki asjas kogutud tõendeid, rikkudes sellega TsMS § 95 lg 1 ja 330 lg 4 sätteid. III. Vastus kassatsioonkaebusele Vastuses kassatsioonkaebusele märkis Tallinna linn, et sõlmitud rendileping on KVS § 19 lg 2 ning selle rakendamiseks kehtestatud eeskirjade kohaselt tühine ning kehtetu algusest peale. Selle sõlmis ametiisik juriidilise isikuga, mille juhtkonda ta tehingu tegemisel kuulus. IV. Riigikohtu otsuse põhjendused ja resolutsioon Kolleegiumi istungil palusid hageja esindajad ringkonnakohtu otsuse tühistada kassatsioonkaebuses esitatud põhjustel. Kostja esindaja leidis, et kaebuse rahuldamiseks puudub alus. Ta palus hagejalt välja mõista kostja advokaadikulu Riigikohtus. Kolleegium leidis, et kassatsioonkaebuse väited ei anna alust ringkonnakohtu otsuse tühistamiseks. Seadusel ei põhine hageja väide, et aktsiaseltsi nõukogu liige ei olnud juriidilise isiku juhtkonda kuuluv isik KVS § 19 lg 2 mõttes. Vaidlusaluse lepingu sõlmimise ajal 25. septembril 1996. a kehtinud korruptsioonivastase seaduse § 19 lg 2 järgi loeti tühiseks tehingud, mis sõlmiti ametiisiku ja juriidilise isiku vahel, mille juhtkonda see ametiisik kuulub, olenemata sellest, kas ta on selle juriidilise isiku kaasomanik või mitte. Tulenevalt ÄS §-s 316 sätestatud aktsiaseltsi nõukogu pädevusest: planeerida aktsiaseltsi tegevust, korraldada juhtimist ja järelvalvet juhatuse tegevuse üle, tuleb selle liiget igal juhul pidada aktsaiseltsi juhtkonda kuuluvaks isikuks KVS § 19 lg 2 järgi. Nõustuda ei saa hageja seisukohaga, et KVS § 19 lg 2 alusel tehingu tühisuse tunnustamise eelduseks on korruptsiooni tuvastamine sama seaduse paragrahv 5 tähenduses. KVS § 1 järgi on seaduse ülesanne sätestada õiguslikud alused ja tegevusprintsiibid korruptsiooni ennetamiseks ja korruptsiooniga seotud isikute vastutuselevõtmiseks. Korruptsiooni ennetamiseks on korruptsioonivastase seaduse 4. peatükis kehtestatud ka toimingupiirangud ja § 6 lg-s 2 korruptsiooniohtlike suhete vältimise kohustus. KVS § 5 lg 2 sätestab, et korruptsiooniohtlikud on käesoleva seaduse 3. ja 4. peatükis loetletud töökoha- ja toimingupiiranguid rikkuvad suhted isikute vahel, kelledest vähemalt üks on ametiisik. Seega ei eelda toimingupiirangut rikkudes sõlmitud tehingu tühisus korruptsiooni olemasolu. Kohus tuvastas, et rendileandja nimel ametiisikuna AS-ga Paevooter rendilepingu sõlminud isik oli samaaegselt selle aktsiaseltsi nõukogu liige. Seega on ringkonnakohus KVS § 19 lg 2 alusel põhjendatult lugenud selle lepingu tühiseks. Eeltoodud põhjustel ei välista vaadeldava lepingu tühisust ka kassatsioonkaebuse ülejäänud väited. Kolleegium märgib, et lepingu tühisuse tunnustamiseks ei pidanud Tallinna linn hagi esitama. Kohus pidanuks võtma seisukoha lepingu tühisuse osas ka siis, kui selline vastuväide oleks esitatud üksnes AS Paevooter rendilepingust tuleneva õiguse tunnustamise hagile. Kuna hageja nõue kohustada kostjat üle andma ruumide valdus rajanes rendilepingust tuleneval õigusel rentnikuna ruume vallata ja rendiseaduse §-l 24, siis tuleb nõustuda apellatsioonikohtu järeldusega, et vastuhagi rahuldamine välistas selle nõude rahuldamise. Ringkonnakohus ei rikkunud protsessiõiguse norme, kui jättis käsitlemata esimese astme kohtu

põhjendused AS Paevooter hagi rahuldamise kohta. Tühise tehingu, mis on kehtetu algusest peale, ennetähtaegse lõpetamise küsimus on ainetu. TsMS § 61 lg 1 p 2 alusel loeb kolleegium kostja põhjendatud advokaadikuluks Riigikohtus 6000 krooni. Juhindudes TsMS § 362 p-st 1, 61 lg 1 p-st 2 kolleegium o t s u s t a s: Jätta Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 2. märtsi 2000. a otsus muutmataja kassatsioonkaebus rahuldamata. Välja mõista AS-lt Paevooter 6000 (kuus tuhat) krooni Tallinna linna kasuks advokaadi abi eest Riigikohtus. H. Jõks, J. Luik, T. Vernik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.