3-2-1-108-00
Eesti Vabariigi nimel Tartus 19. oktoobril 2000. a Andres Tindi hagi AS ETK Majad vastu hüvitise saamiseks. Riigikohtu tsiviilkolleegium, koosseisus eesistuja T. Vernik, liikmed A. Kull ja J. Luik, vaatas avalikul kohtuistungil 25. septembril 2000. a läbi AS ETK Majad kassatsioonkaebuse alusel Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 28. märtsi 2000. a otsuse tsiviilasjas nr II-2/187/00. Istungist võtsid osa kassaatori esindaja vandeadvokaat Maria Mägi ja vastustaja esindaja vandeadvokaat Annemarie Kunila. I. Asjaolud ja varasem menetluse käik Andres Tint töötas AS ETK Majad juhatajana. Temaga oli sõlmitud ametileping tähtajaga kuni 25. august 2000. a. AS ETK Majad nõukogu 6. novembri 1998. a otsusega kutsuti A. Tint juhatusest tagasi. A. Tint esitas Tallinna Linnakohtule hagi AS ETK Majad vastu ametilepingu lõpetamise hüvitise saamiseks. Hagiavalduse kohaselt on hagejal ametilepingu punkti 4.6 järgi õigus saada lisatasu tulemuseesmärgi täitmise eest igas kvartalis korralise kuutasu ulatuses, mis on 25 000 krooni. Ametilepingu punkti 10.4.3 kohaselt on hagejal õigus ametilepingu lõpetamisel mõjuva põhjuseta kostja algatusel saada hüvitist nelja kuutasu suuruses summas, so 100 000 krooni. Sama punkti kohaselt pidi kostja teatama juhatuse liikmele lepingu lõpetamisest ette kaks kuud. Hagejale lepingu lõpetamisest tähtaegselt ette ei teatatud. Lähtudes analoogiast töölepingu seadusega, tuleb hagejale keskmise tasu maksmisega kompenseerida aeg, mille võrra lepingu lõpetamisest vähem ette teatati. Kuna hageja viimase kahe kuu keskmiseks tasuks oli umbes 33 333 krooni, on tal hüvitisena õigus saada veel 66 667 krooni. Kokku soovis hageja kostjalt 191 667 krooni. Veel palus hageja välja mõista viivise 4570 krooni. Hageja saatis 16. novembril 1998. a kostjale kirja, milles teatas soovist saada hüvitis kätte 24. novembriks 1998. a. Kuna kostja sellele ei reageerinud, siis on hagejal TsK § 231 lg 1 alusel õigus saada viivist 3% viivitatud summalt aastas alates 24. novembrist 1998. a. Tallinna Linnakohus rahuldas hagi osaliselt. Kohus mõistis kostjalt välja hüvitise 100 000 krooni ja viivise alates 1. detsembrist 1998. a 308 päeva eest summas 2531 krooni 50 senti. Otsuse kohaselt võib ÄS § 309 lg 3 alusel juhatuse liikme tagasi kutsuda põhjusest sõltumata, kusjuures temaga sõlmitud lepingust tulenevad õigused ja kohustused lõpevad vastavalt lepingule. Ametilepingu p 10.4 kohaselt oli kostjal õigus lõpetada hagejaga leping igal ajal omal algatusel nii mõjuva põhjusega kui ilma selleta. Lepingu p 10.4.3 kohaselt pidi kostja teatama lepingu mõjuva põhjuseta lõpetamisest juhatuse liikmele vähemalt 2 kuud ette ning maksma talle 4 korralise kuutasu suuruse hüvitise. Tõendatud ei ole hageja poolt ametilepingust tulenevate kohustuste täitmata jätmine, millest tulenevalt kostjal oleks olnud alus lõpetada leping hagejaga mõjuval põhjusel. Aluseta on hageja nõue hüvitise saamiseks ametilepingu lõpetamisest etteteatamise tähtajast mittekinnipidamise eest. Hagejal ja kostjal ei olnud töösuhet.Lepingus ei olnud ette nähtud sanktsiooni lepingu lõpetamisest
etteteatamise tähtaja rikkumise eest. Kuna tulemuseesmärkide saavutamine 1998. a kolmanda kvartali kasumieelarve täitmisega ei ole tõendatud, siis tuleb hageja nõue lisatasu saamiseks tulemuseesmärkide täitmise eest jätta rahuldamata. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused Tallinna Ringkonnakohus muutis linnakohtu otsuse põhjendusi. Pooled leppisid hageja ametilepingu punktis 4.6 kokku, et lisaks korralisele kuutasule maksab kostja juhatuse liikmele lisatasu tulemuseesmärgi täitmise eest vastavalt lepingu lisale. Lepingu lisas nähti ette, et lisatasu makstakse pärast juhataja poolt seltsi aruandeperioodi majandustulemuste ülevaate esitamist kostja nõukogu otsusega. Kostja nõukogu ei ole teinud otsust lisatasu maksmise kohta. II. Kassatsioonkaebus ja selle põhjendused Kassatsioonkaebuses palus kostja tühistada ringkonnakohtu otsuse, samuti tühistada linnakohtu otsuse osas, millega hagiavaldus osaliselt rahuldati ning uue otsusega jätta hagi rahuldamata. Ringkonnakohus kohaldas ebaõigesti materiaalõiguse norme, kui ta leidis, et ametilepingust tulenevate kohustuste täitmata jätmine hageja poolt ei ole tõendatud ning ametileping hagejaga on lõpetatud mõjuva põhjuseta. Lepingu lõpetamine hagejaga toimus mõjuval põhjusel, millest hagejat informeeriti kirjalikult. Lepingu väidetavalt ebaseaduslikku lõpetamist hageja ei vaidlustanud ega nõudnud selle kehtetuks tunnistamist. Kuni lepingu mõjuva põhjusega lõpetamist ei ole kehtetuks tunnistatud, ei ole hüvitise väljamõistmiseks alust. III. Vastus kassatsioonkaebusele Hageja leidis, et ringkonnakohtu otsus on kooskõlas seadusega ning palus jätta kassatsioonkaebuse rahuldamata. IV. Riigikohtu otsuse põhjendused ja resolutsioon Kolleegium leidis, et kassatsioonkaebuse väited ei anna alust ringkonnakohtu otsuse tühistamiseks. Kohtud on hinnanud asjaolusid, millele kostja ametilepingu lõpetamist põhjendades tugines ja leidnud, et lepingu kohaselt ei saa neid lepingu lõpetamise mõjuvateks põhjusteks lugeda. Nii esimese kui ka teise astme kohtu otsuses on seda järeldust seaduse nõuete kohaselt põhjendatud. Põhjendamata on kassatsioonkaebuse väide, et hüvitise väljamõistmiseks puudus alus, kuna kohus ei tunnistanud lepingu seadusevastast lõpetamist kehtetuks. ÄS § 309 lg 3 sätestab, et nõukogu võib juhatuse liikme, sõltumata põhjustest, tagasi kutsuda, kusjuures temaga sõlmitud lepingust tulenevad õigused ja kohustused lõpevad vastavalt lepingule. Hageja ei vaidlustanud tema juhatusest tagasikutsumist, vaid ta soovis, et kostja täidaks oma lepingulise kohustuse ja maksaks talle välja kokkulepitud hüvitise. Seega pöördus hageja kohtusse kohustuse täitmise nõudega. Pooled olid ametilepingu p-s 10.4.3 kokku leppinud, et kui kostja lõpetab hagejaga lepingu omal algatusel ilma mõjuva põhjuseta, siis maksab kostja hagejale tema 4 korralise kuutasu suuruse hüvitise. Kuna kohus tuvastas, et ametilepingu lõpetamine hagejaga toimus kostja algatusel ja ilma mõjuva põhjuseta, siis on õigesti lepingus kokkulepitud hüvitis hageja kasuks välja mõistetud. Juhindudes TsMS § 362 p-st 1, kolleegium
o t s u s t a s: Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 28. märtsi 2000. a otsus jätta muutmata ja kassatsioonkaebus rahuldamata. T. Vernik, A. Kull, J. Luik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.