3-2-1-110-00
Eesti Vabariigi nimel Tartus 18. oktoobril 2000. a Tatjana Švetsova hagi AS Silmet Grupp vastu kahju hüvitamiseks. Riigikohtu tsiviilkolleegium, koosseisus eesistuja J. Luik, liikmed A. Kull ja T. Vernik, vaatas avalikul kohtuistungil 18. septembril 2000. a läbi hageja Tatjana Švetsova kassatsioonkaebuse alusel Viru Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 2. märtsi 2000. a otsuse tsiviilasjas nr II-2/39/00. Istungist võtsid osa T. Švetsova, tema seaduslik esindaja V. Vitkovskaja ning kostja AS Silmet Grupp esindaja vandeadvokaat R. Paron. Juures oli Riigikohtu tõlk L. Lomp. I. Asjaolud ja varasem menetlus Sillamäe Linnakohtule esitatud hagis paluti RAS-lt Silmet (nüüd AS Silmet Grupp) T. Švetsova kasuks välja mõista: 1) ühekordselt 89 686 krooni 49 senti, mis on T. Švetsova 15-aastaseks saamisest võimalik saamatajäänud palk 15 622 krooni 49 senti, 1997. aasta taastusravikulu 24 688 krooni ning 1995. aastal ja 1996. aastal tegemata taastusravi eest taastusravikulu 49 376 krooni; 2) igakuuliselt 426 krooni 50 senti, arvestades hilisemaid muudatusi miinimumpalgas ja pensionis; 3) igakuuliselt täiendavalt hoolduseks 1 050 krooni, arvestades hilisemaid muudatusi sanitari palgas; 4) alates 1. jaanuarist 1998. a igal aastal 24 688 krooni eluaegselt taastusraviks; 5) auto Ford Escort 2,8 Delta TD maksumuse 209 900 krooni T. Švetsova sotsiaalseks kohanemiseks. Ka paluti kohustada kostjat tasuma arstide-spetsialistide teenuste eest nendega sõlmitud lepingute esitamisel ja tasuma T. Švetsova ja teda saatva isiku sõidukulud ravikuurorti. Hagi põhjendustel sündis Valentina Vitkovskajal 4. oktoobril 1979. a tütar T. Švetsova, kes tunnistati 11. oktoobri 1995. a ATEK-i otsusega eluaegse täieliku töövõimetusega I grupi invaliidiks (vaegur lapseeast). ENSV Ülemkohtu 27. juuli 1988. a ja Viru Ringkonnakohtu 7. juuni 1996. a otsustega tuvastati kostja süü T. Švetsovale tervisekahjustuse tekitamises. T. Švetsovale on määratud invaliidsuspension alates 1. oktoobrist 1995. a 677 krooni, alates 1. jaanuarist 1996. a 718 krooni, alates 1. aprillist 1996. a 759 krooni ja alates 1. jaanuarist 1997. a 820 krooni kuus. Ida-Viru Maakohtu 15. detsembri 1997. a otsusega mõisteti TsK §-de 448 lg 1, 463 lg 1 ja 469 lg 2 alusel kostjalt T. Švetsova kasuks välja: 1) ühekordselt 4. oktoobrist 1994. a kuni 4. oktoobrini 1997. a saamata jäänud palk 14 653 krooni 20 senti; 2) alates 4. oktoobrist 1997. a igakuiselt 426 krooni 50 senti eluaegselt, kusjuures see summa kuulub korrigeerimisele naislihttöölise tunnipalga määra ja T. Švetsova invaliidsuspensioni suuruse muutumisel; 3) 209 900 krooni sõiduauto ostuks, mis tuleb üle kanda Ülemiste Autoteeninduse AS arvele sõiduauto ostu-müügilepingu sõlmiseks T. Švetsova eestkostja V. Vitkovskajaga; 4) hooldustasu igakuiselt 1 050 krooni eluaegselt, kusjuures see summa kuulub korrigeerimisele sanitari palga muutmisel Sillamäel; 5) alates 1. jaanuarist 1998. a eluaegselt igaaastaselt 12 688 krooni taastusraviks, mis tuleb üle kanda V. Vitkovskaja näidatud arveldusarvele või välja maksta sularahas iga aasta jaanuarikuu esimesel nädalal; 6) alates
eluaegselt, mis kuulub väljamaksmisele kuludokumentide esitamisel. Kohus leidis, et kostja süü on kindlaks tehtud ENSV Ülemkohtu 27. juuli 1988. a seadusjõus kohtuotsusega. Selle otsusega tuvastati, et Sillamäe Põlevkivikeemiatehas ei taganud V. Vitkovskajale ohutuid töötingimusi ning ei viinud teda raseduse ajaks kergemale tööle. Raseduse ajal olid kahjulikeks mõjudeks toksilised aurud (diklooretaani aurud) ja mehaanilised mõjud (vibratsioon). Ülemkohtu otsusega mõisteti V. Vitkovskaja kasuks välja ühekordselt 1 512 rubla ja alates 1. augustist 1988. a kuni T. Švetsova 16aastaseks saamiseni igakuiselt 42 rubla. Viru Ringkonnakohtu 7. juuni 1996. a otsusega mõisteti RAS-lt Silmet V. Vitkovsjaka kasuks välja 840 krooni igakuiselt alates 11. oktoobrist 1995. a kuni T. Švetsova täisealiseks saamiseni. T. Švetsova on I grupi invaliid tähtajatult. Ta on tunnistatud Sillamäe Linnakohtu 31. jaanuari 1996. a otsusega teovõimetuks ja sama kohtu 1. aprilli 1996. a otsusega määrati tema eestkostjaks V. Vitkovskaja. Viru Ringkonnakohtu 1. märtsi 1999. a otsusega tühistati maakohtu otsus ja tehti uus otsus, millega jäeti T. Švetsova hagi rahuldamata. Riigikohtu tsiviilkolleegium tühistas 29. septembri 1999. a otsusega ringkonnakohtu otsuse T. Švetsova hagi rahuldamata jätmise osas protsessiõiguse normi olulise rikkumise tõttu ja saatis asja selles osas uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule. Kolleegium leidis, et asjas on 27. juuli 1988. a jõustunud ENSV Ülemkohtu tsiviilkolleegiumi otsus, millega tuvastati kostja õiguseellase Sillamäe Põlevkivikeemiatehase süü kannatanule T. Švetsovale kahju tekitamises. Hagi aluseks oli asjaolu, et ema töötingimuste tõttu tekitati kahju emaihus lootele ja laps sündis seetõttu invaliidina. Kannatanuks, kellele kahju tekitati, oli laps. Sündides omandas laps kahju hüvitamise nõudeõiguse sünnieelse kahju tekitamise eest kahju tekitaja vastu. Riigikohus leidis, et kuna kostja süü T. Švetsovale kui kannatanule kahju tekitamises on tuvastatud jõustunud kohtuotsusega, ei saanud kohus selle asjaolu puudumist tuvastada. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused Viru Ringkonnakohtu 2. märtsi 2000. a otsusega tühistati maakohtu 15. detsembri 1997. a otsus T. Švetsova haginõuete rahuldamise ja kohtukulude väljamõistmise osas ning T. Švetsova hagi jäeti rahuldamata. Ringkonnakohus leidis, et vastavalt TsMS § 94 lg-le 2 ei saa ühes tsiviilasjas jõustunud kohtuotsusega tuvastatud asjaolu vaidlustada teises tsiviilasjas, kui sellest võtavad osa samad pooled. V. Vitkovskaja 1988. aasta hagis Sillamäe Põlevkivikeemiatehase ja Meditsiinilis-sanitaarse osakonna nr 17 vastu kahju hüvitamise nõudes ei olnud protsessiosaline ega pool alaealine T. Švetsova talle tekitatud kahju hüvitamise nõudes. V. Vitkovskaja 1988. aasta hagi ei saa pidada T. Švetsova nimel tema esindaja poolt esitatud hagiks. Kannatanu osas kahju tekitamise asjaolude tuvastamine ei muuda kannatanut protsessiosaliseks, kui ta ise või oma esindaja kaudu, kes tegutseb tema nimel, pole esitanud hagi talle tekitatud kahju hüvitamiseks. Usaldusväärselt pole tõendatud põhjuslik seos T. Švetsova tervisekahju ja kahjutekitanu (Sillamäe Põlevkivikeemiatehase, õigusjärglane AS Silmet Grupp) tegevuse vahel, samuti Sillamäe Põlevkivikeemiatehase tegevuse õigusvastasus ja süü T. Švetsovale tervisekahju tekitamises.
II. Kassatsioonkaebus ja selle põhjendused Kassatsioonkaebuses palus hageja ringkonnakohtu otsuse tühistada ning teha uue otsuse. Kaebuse põhjendustel rikkus ringkonnakohus oluliselt protsessiõiguse norme ja kohaldas vääralt materiaalõiguse norme. Apellatsioonikohus ei saanud tuvastada asjaolusid, mis on jõustunud kohtuotsusega tuvastatud. Ringkonnakohus eiras Riigikohtu seisukohti. Tehase administratsioonil lasus kohustus rasedana arvele võtmisest 22. veebruaril 1979. a V. Vitkovskaja üle viia tööle, mis ei olnud seotud üld- või kohaliku vibratsiooniga ja toksiliste ainete mõjuga. Meditsiinilis-sanitaarse osakonna arst, kes tegi kindlaks V. Vitkovskaja raseduse, ei teinud soovitusi töötingimuste muutmiseks, mistõttu tema tegevuses nägid uurimisorganid distsiplinaarsüüteo tunnuseid. III. Vastus kassatsioonkaebusele Kostja ei pea kassatsioonkaebust õigeks. Ringkonnakohus on õigesti leidnud, et kannatanu T. Švetsovale kahju tekitamise asjaolude tuvastamine ei muuda T. Švetsovat V. Vitkovskaja
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.