3-2-1-92-00
Eesti Vabariigi nimel Tartus 25. september 2000. a Valeri Kalinski hagi AS Eesti Merelaevandus vastu 273 940 krooni saamiseks. Riigikohtu tsiviilkolleegium, koosseisus eesistuja A. Kull, liikmed J. Luik ja T. Vernik, vaatas avalikul kohtuistungil 28. augustil 2000. a läbi Valeri Kalinski kassatsioonkaebuse alusel Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 15. veebruari 2000. a otsuse tsiviilasjas nr II-2/40/2000. Istungist võttis osa V. Kalinski. Juures oli tõlk L. Lomp. I. Asjaolud ja varasem menetluse käik Valeri Kalinski hagiavalduse kohaselt sai liiklusõnnetuses 11. septembril 1996. a vigastada AS Eesti Merelaevandus konteiner, mida veeti hagejale kuuluva veoautoga. Kostja nõudis taastamisele mittekuuluva konteineri asendamist või selle maksumuse 25 000 krooni hüvitamist, ähvardades nõuda hagejalt konteineri tühiseisu eest 20 USA dollarit päevas ning isikliku sõiduauto või korteri äravõtmisega. 10. oktoobri 1996. a üleandmise-vastuvõtmise aktiga andis hageja oma isikliku konteineri kostja kasutusse. Tallinna Linnakohtu 12. detsembri 1997. a otsusega (jõustus 17. aprillil 1998. a ringkonnakohtu otsusega) V. Kalinski hagis Eesti Varakindlustuse vastu liikluskahju hüvitamiseks tuvastati, et 11. septembri 1996. a liiklusõnnetuses hageja veoauto juht süüdi ei olnud. Hageja pretensiooni hüvitada alusetult omandatud konteineri maksumus jättis kostja rahuldamata. Kostja kasutab hageja konteinerit rahvusvahelistel vedudel ja saab sellest kasu, hageja on aga ilma jäetud oma tuluallikast ja elatusvahendist. Hageja palus välja mõista kostjalt konteineri või selle maksumuse 25 000 krooni ja konteineri äravõtmisega kaotatud tulu 248 940 krooni. Tallinna Linnakohtu 17. juuni 1998. a otsusega hagi rahuldati ning kostjalt mõisteti TsK § 448 alusel välja konteineri maksumus 25 000 krooni ja saamatajäänud tulu 248 940 krooni. AS Merelaevanduse konteinerit käsutas AS Corallon, kelle seaduslikuks esindajaks oli hageja. Hageja seletuste, tunnistajate ütluste ja kostja 10. oktoobri 1996. a kirjaga on tõendatud, et kostja ähvarduste tõttu oli hageja sunnitud kostja vigastatud konteineri asendama oma isikliku konteineriga. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused Tallinna Ringkonnakohus tühistas linnakohtu otsuse ja tegi uue otsuse, millega jättis hagi rahuldamata. TsK § 448 alusel hagi rahuldamisele ei kuulu, sest puudub põhjuslik seos hagejal tekkinud kahju ja kahjutekitanu õigusvastase teo vahel. Kostja surve ja õigusvastane käitumine konteineri asendamisel ei ole usaldusväärselt tõendatud. Linnakohus tuvastas, et AS-le Corallon kuuluva autoga toimunud liiklusõnnetus sai vigastada kostja konteiner. TsK § 380 järgi vedaja vastutab veoks vastuvõetud veose ja pagasi kaotsimineku, puudujäägi ja rikkumise eest, kui ta ei tõenda, et selles puudub tema süü. AS Corallon direktorile adresseeritud 10. oktoobri 1996. a kiri on tavaline pretensioon vedajale ning seda ei saa lugeda õigusvastaseks. AS-l Corallon süü puudumisel võis ta esitada kostjale
vastuväited, samuti jätta pretensiooni rahuldamata. Selle asemel asendas hageja kahju ärahoidmiseks kostja vigastatud konteineri oma konteineriga. II. Kassatsioonkaebus ja selle põhjendused Hageja palub tühistada ringkonnakohtu otsuse täies ulatuses ja uue otsusega hagi rahuldada. Ringkonnakohus rikkus TsMS § 95, sest ei hinnanud tõendeid igakülgselt ja objektiivselt ning kohaldas vääralt TsK § 380 lg 1. AS Corallon ei sõlminud kostjaga veolepingut ja linnakohtu 17. juuni 1999. a otsusega ei tuvastatud, et liiklusõnnetus toimus AS-le Corallon kuuluva autoga. Linnakohus tuvastas, et liiklusõnnetuses sai vigastusi hagejale kuuluv veoauto ning haagisel asunud kostjale kuulunud merekonteiner. Tunnistaja Sokirjanski ütluste kohaselt oli vedaja AS Estmarine, kellele esitati ka pretensioon vigastatud konteineri kohta. Seega oli konteineri äravõtmine hagejalt ja selle jätkuv kasutamine õigusvastane. III. Vastus kassatsioonkaebusele Kostja leidis, et kassatsioonkaebus on põhjendamata ja palus selle jätta rahuldamata. Hageja on vaidlustanud tõendite hindamist, mida ei saa kassatsiooni korras vaidlustada. IV. Riigikohtu otsuse põhjendused ja resolutsioon Kolleegium leidis, et ringkonnakohtu otsus tuleb TsMS § 362 p 2 alusel tühistada protsessiõiguse normi olulise rikkumise tõttu. Ringkonnakohtu otsus ei ole seaduslik ja põhjendatud (TsMS § 227 lg 1). Ringkonnakohtu otsuse kohaselt on linnakohus tuvastanud, et AS Merelaevanduse konteinerit vedas AS Corallon veoauto. Õige on kassatsioonkaebuse väide, et Tallinna Linnakohtu 17. juuni 1999. a otsusega nimetatud asjaolu pole tuvastatud. Järeldus auto omaniku kohta ei ole kooskõlas ka ringkonnakohtu otsuse kirjeldavas osas märgituga: ?Tallinna Linnakohtu 12. detsembri 1997. a jõustunud kohtuotsuse kohaselt avariid ei põhjustanud hagejale kuuluva auto juht ja hagejale mõisteti välja kahjutasu autorongi vigastuste eest liikluskindlustuselt". Uue otsuse tegemisel ei ole ringkonnakohus järginud TsMS §-ga 228 sätestatut: teha otsus kõigi esitatud nõuete osas. Hagiavalduses on hageja ühe nõudena palunud välja mõista kostjalt konteiner AÕS § 80 alusel. Juhindudes TsMS § 362 p-st 2, kolleegium o t s u s t a s: Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 15. veebruari 2000. a otsus ja saata asi samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Kassatsioonkaebus rahuldada. Tagastada Valeri Kalinskile 15. märtsil 2000. a tasutud kautsjon 2750 (kaks tuhat seitsesada viiskümmend) krooni. A. Kull, J. Luik, T. Vernik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.