3-2-1-52-00
Eesti Vabariigi nimel Tartus 21. juunil 2000. a Karin-Inga Beljaki ja Leo Luusi hagis AS Silverfox (pankrotis) vastu ostu-müügilepingu alusel omandaja õiguste ja kohustuste ülekandmiseks. Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus, eesistuja H. Jõks, liikmed J. Luik ja T. Vernik, vaatas läbi avalikul kohtuistungil 15. mail 2000. a AS Silverfox kassatsioonkaebuse alusel Viru Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 6. detsembri 1999. a otsuse tsiviilasjas nr II-2-214/99. Istungil osalesid AS Silverfox esindaja vandeadvokaat L. Glikman ning K.-I. Beljak ja L. Luus. I. Asjaolud ja varasem menetluse käik AS ETK Tõrma Karusloomakasvatus müüs 10. oktoobril 1996. a AS-le Silverfox Lääne-Virumaal Võsu vallas Võsu asulas Liiva 15, endisel Reino 55 talumaal asuvad suvila ja sauna. K.-I. Beljak ja L. Luus palusid esitatud hagiavalduses kanda neile üle hoonete ostja õigused ja kohustused, kuna ostu-müügilepingu sõlmimisel rikuti nende ostueesõigust. Hagejad tunnistati ÕVVTK Lääne-Virumaa komisjoni 30. juuni 1994. a otsusega nr 8325 Reino 55 talumaa osas omandireformi õigustatud subjektideks. AS-le Silverfox müüdud hooned asuvad endise Reino 55 talu maadel Võsu vallas. Vastavalt MRS § 10 lg 2 on väljaspool linna piire asuval maal asuvate ehitiste võõrandamisel omandamise eesõigus isikul, kes on kehtestatud korras tunnistatud õigustatud subjektiks. Kostja vaidles hagile vastu põhjusel, et MRS § 7 lg 6 kohaselt oli linna ja alevi piirides õigusvastaselt võõrandatud maal asuva ehitise võõrandamisel õigustatud subjektil ostueesõigus kuni maareformiga seonduvate õigusaktide muutmise seaduse (MSÕMS) jõustumiseni 7. juunil 1996. a, millega tunnistati MRS § 7 lg 6 kehtetuks. Ostu-müügileping sõlmiti 10. oktoobril 1996. a. MSÕMS § 16 lg 9 kohaselt, maareformi seaduses ja maa hindamise seaduses linna kohta sätestatu kehtib ka enne kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse jõustumist iseseisva kohaliku omavalitsusüksuse staatuses olnud alevi haldusterritooriumil. Võsu alevi omavalitsuslik staatus kinnitati ÜN Presiidiumi 30. juuli 1992. a seadlusega. Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus (KOKS) jõustus 17. oktoobril 1993. a, s.o pärast Võsu alevi omavalitsusliku staatuse kinnitamist ja kohaldada tulnuks MSÕMS § 16 lg 9 sätteid. Lääne-Viru Maakohtu 6. mai 1999. a otsusega jäeti hagi rahuldamata. Kohus juhindus vaidluse lahendamisel MSÕMS §-st 16 lg 9. Võsu alevi omavalitsuslik staatus kinnitati 30. juulil 1992. a, enne kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse jõustumist 28. juunil 1993. a. Seega tehingu tegemise ajal oli Võsu linna staatuses ja pärast maareformiga seotud õigusaktide muutmise seaduse jõustumist
Kohtuotsuse põhjendustel oli Võsu tehingu tegemise ajal vastavalt Vabariigi Valitsuse 3. aprilli 1995. a määrusega nr 159 kinnitatud Eesti territooriumi haldusüksuste nimistule valla staatuses. Ka Vabariigi Valitsuse 18. detsembri 1997. a määrusega nr 244 kinnitatud alevite, alevike ja külade nimistu kinnitamine ning nende lahkmejoonte määramise ei nähtu Võsu linnalist staatust. MRS § 10 lg 2 kohaselt on väljaspool linna piire oleval maal asuva ehitise võõrandamisel selle omandamise eesõigus õigustatud subjektil. II. Kassatsioonkaebus ja selle põhjendused Kostja palus ringkonnakohtu otsuse tühistada materiaalõigusnormi väära kohaldamise tõttu. Ringkonnakohtu otsus põhineb väärkontseptsioonil, mille kohaselt Võsu asulale ei ole maareformi toimumisel antud linnalist staatust ning seetõttu saab Võsu valla haldusterritooriumil asuva ehitise võõrandamine toimuda järgides omandireformi õigustatud subjekti MRS §-s 10 lg 2 sätestatud ostueesõigust. Kohaldada tuli MSÕMS § 16 lg 9, mille kohaselt kehtib maareformi seaduses ja maa hindamise seaduses linna kohta sätestatu ka enne kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse jõustumist iseseisva kohaliku omavalitsusüksuse staatuses olnud alevi haldusterritooriumil. See on erisäte TsÜS § 3 järgi. EV Ülemnõukogu Presiidiumi 30. juuli 1992. a seadlusega kinnitati Lääne-Viru maakonna Võsu alevi omavalitsuslik staatus. Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus jõustus 28. juunil 1993. a. Seega oli Võsu alevil kohaliku omavalitsusüksuse staatus enne kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse vastuvõtmist ning kohaldamisele ei kuulu MRS §-s 9 ja 10 ostueesõiguse kohta sätestatu. III. Vastus kassatsioonkaebusele Hageja L. Luus pidas ringkonnakohtu otsust õigeks ning kassatsioonkaebust alusetuks. IV. Riigikohtu otsuse põhjendused ja resolutsioon Kolleegiumi istungil jäi kassaatori esindaja kaebuse väidete juurde ja palus uue otsusega hagi rahuldamata jätta. Hagejad palusid apellatsioonikohtu otsuse muutmata jätta. Tsiviilkolleegium leidis, et apellatsioonikohtu otsus tuleb tühistada TsMS § 363 p 1 alusel materiaalõigusnormi väära kohaldamise tõttu.
omandaja õiguste ja kohustuste ülekandmiseks tuleb jätta rahuldamata. Kolleegium juhib tähelepanu asjaolule, et vaidluse lahendamisel, milles on oluline tähendus haldusjaotusel ja haldusterritoriaalsel korraldusel oleksid kohtud pidanud järgima Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduses kasutatud mõisteid. Juhindudes TsMS § 362 p-st 5, kolleegium otsustas: Tühistada Viru Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 6. detsembri 1999. a otsus ja teha uus otsus. Jätta rahuldamata Karin-Inga Beljaki ja Leo Luusi hagi AS Silverfox (pankrotis) vastu ostumüügilepingu järgi omandaja õiguste ja kohustuste ülekandmiseks. AS Silverfox kassatsioonkaebus rahuldada. H. Jõks, J. Luik, T. Vernik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.