Kohtulahend

kaotuse, ei ole esitatud. Hageja esitatud nõudest tulenevalt puudub kohtul alus anda õiguslikku hinnangut kütuse eest mitteõigeaegsest tasumisest tekkinud viivisele. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused Tallinna Ringkonnakohtu 27. jaanuari 2000. a määrusega linnakohtu otsus tühistati ja asja menetlus lõpetati TsMS § 217 p 1 alusel. Ringkonnakohtu otsuse põhjendustel palus hageja tunnistada kostja viivise nõude PankrS § 11 lg 2 p 1 ja lg 3 p 2 alusel vaieldavaks ning keelata kostjal pankrotihoiatuse või -avalduse esitamine. Linnakohus asus seisukohale, et neid nõudeid ei saa rahuldada, kuid jättis tähelepanuta, et neid nõudeid ei saa käsitleda tsiviilõiguslike nõuetena TsÜS § 112 lg 2 mõttes. Nõude vaieldavus on pankrotimenetluse algatamata jätmise aluseks olev asjaolu, mida on võimalik tõendada pankrotimenetluses. Pankrotihoiatuse või -avalduse esitamise keelamise nõue on vastuolus põhiseaduse §-ga 15 ja TsMS § 4 lg-ga 1, mille kohaselt on igal isikul õigus oma rikutud või vaidlustatud õiguste või vabaduste kaitseks pöörduda seadusega kindlaksmääratud korras kohtusse. Kostja kohustamine lõpetama hageja õiguste rikkumine, mis seisneb vaieldava viivise nõude alusel pankrotihoiatuse või -avalduse esitamises, on küll sõnastatud TsÜS § 112 lg 2 p 2 aluse nõudena, kuid seadusega lubatud hoiatuse ja avalduse esitamist ei saa käsitleda õiguste rikkumisena. Seetõttu lõpetas ringkonnakohus TsMS § 217 p 1 alusel asjas menetluse. Põhjendatud on hageja väide, et TsÜS § 108 lg 1 kohaselt tuleb tsiviilõiguste teostamisel ja tsiviilkohustuste täitmisel toimida heas usus. PankrS § 15 näeb ette pahatahtliku võlausaldaja suhtes tsiviilõigusliku vastutuse kohaldamist. Kohus ei saa ennatlikult võtta seisukohta, kas kostja poolt esitatav pankrotihoiatus või -avaldus on pahatahtlik või mitte. II. Erikaebus ja selle põhjendused Erikaebuses palus hageja ringkonnakohtu määruse tühistada osas, millega kohus lõpetas asjas menetluse ja saata asi tühistatud osas samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. TsMS § 217 p 1 alusel saab menetlust lõpetada siis, kui asi ei kuulu kohtu pädevusse tsiviilkohtumenetluse korras läbivaatamisele. Asja menetlust ei saa lõpetada, kui asi kuulub küll kohtu pädevusse, kuid kohus leiab, et hageja õigusi ei ole veel rikutud. Hageja ei nõustu ringkonnakohtu väitega, et esitatud nõuded ei ole tsiviilõiguslikud nõuded TsÜS § 112 lg 2 tähenduses. Kuna igal isikul on õigus oma rikutud õiguste kaitseks pöörduda kohtusse ja kostja rikub hageja õigusi ning kasutab pahauskselt oma õigusi, siis hageja seda tegigi. See, kas nõue on tsiviilõiguslik, ei sõltu sellest, kas hageja õigusi rikuti või mitte. Kui õiguste teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teistele isikutele, siis ei ole TsÜS § 108 lg 2 järgi õiguste teostamine lubatud. Kassaator leiab, et selle sätte alusel on tal õigus taotleda kohtult kaitset alusetu pankrotimenetluse algatamise vastu. Hageja ei nõustu ringkonnakohtu seisukohaga, et tema viivise nõude selgus kuulub tuvastamisele üksnes pankrotimenetluses. Hagi esitamine kostja vastu nõude vaieldavaks tunnistamiseks on hageja ainuke õiguste kaitse viis, et vältida alusetu pankrotimenetluse algatamist. III. Vastus erikaebusele

Vastuses erikaebusele leidis kostja, et kaebuse väited ei anna alust ringkonnakohtu määruse tühistamiseks. IV. Riigikohtu määruse põhjendused ja resolutsioon Kolleegiumi istungil jäi hageja esindaja erikaebuse väidete juurde. Kolleegium leidis, et ringkonnakohtu otsus tuleb tühistada TsMS § 363 p 2 alusel protsessiõiguse normi olulise rikkumise tõttu. Kolleegium nõustub erikaebuse väitega, et menetluse lõpetamine asjas ei olnud õige. Kohus lõpetab TsMS § 217 p 1 järgi menetluse, kui asi ei kuulu kohtu pädevusse tsiviilkohtumenetluse korras läbivaatamiseks. Tsiviilasjadena mõistetakse TsMS § 1 lg 2 järgi tsiviil- ja tööõigussuhetest tekkinud vaidlusi. Hageja palus tema õiguste rikkumise kõrvaldamiseks ja edasise rikkumise ärahoidmiseks tunnistada, et poolte lepingulistest suhetest tulenev kostja hagejale esitatud viivise nõue on PankrS § 11 lg 2 p 1 ja lg 3 p 2 tähenduses vaieldav nõue; keelata kostjal hageja vastu selle nõude alusel pankrotihoiatuse või -avalduse esitamine; kohustada lõpetama kostjat selle vaieldava nõude alusel hageja õiguste rikkumine pankrotihoiatuse või -avalduse esitamisega. Lepingust tulenev suhe on tsiviilõigussuhe. Tsiviilõiguste kaitse viisid sätestab TsÜS § 112. Tsiviilõiguste kaitse viisiks on TsÜS § 112 lg 2 pde 1 ja 2 järgi õiguse tunnustamine, rikkumise kõrvaldamine ja edasise rikkumise ärahoidmine. Igal isikul on õigus TsMS § 4 lg 1 kohaselt oma rikutud või vaidlustatud õiguse või vabaduse kaitseks pöörduda seadusega kindlaksmääratud korras kohtusse. Nende sätete kohaselt võib iga isik, kes leiab, et tema tsiviilõigusi rikuti või rikutakse, nõuda kohtu kaudu oma õiguste kaitset. Hageja esitas kostja vastu hagi oma õiguste rikkumise kõrvaldamiseks ja edasise rikkumise ärahoidmiseks. Seetõttu on väär apellatsioonikohtu poolt asja menetluse lõpetamine põhjusel, etasi ei kuulu kohtu pädevusse tsiviilkohtumenetluse korras läbivaatamiseks. Samas on apellatsioonikohus leidnud, et kuna hageja õigusi ei ole veel rikutud, ei saa kohus võtta seisukohta kostja esitatava pankrotihoiatuse või avalduse võimaliku pahatahtlikkuse kohta. Seega leidis apellatsioonikohus, et kostja võis hageja subjektiivseid õigusi rikkuda. Kohus peab lahendama tsiviilõigusliku vaidluse ja tegema otsuse, lähtudes sellest, kas hageja õigusi on rikutud või mitte. Juhindudes TsMS § 362 p-st 2, kolleegium m ä ä r a s: Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 27. jaanuari 2000. a määrus ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale kohtule. Erikaebus rahuldada. Tagastada AB-le Raidla & Partnerid 28. veebruaril 2000. a tasutud kautsjon 200 (kakssada) krooni. J. Odar, A. Kull, L. Laarmaa

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.