3-2-1-59-00
Eesti Vabariigi nimel Tartus 15. mail 2000. a Raigo Pert'i hagi ATA Orenburgneft vastu aktsiate ostu-müügilepingu tühisuse ja pandilepingu alusel pandiõiguse mittetekkimise tunnustamiseks, aktsiate realiseerimine enampakkumisel ja aktsiate enampakkumise akti kehtetuks tunnistamiseks. Riigikohtu tsiviilkolleegium, koosseisus eesistuja A. Kull, liikmed L. Laarmaa ja J. Luik, vaatas avalikul kohtuistungil 17. aprillil 2000. a läbi R. Perdi kassatsioonkaebuse alusel Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 7. detsembri 1999. a otsuse tsiviilasjas nr II-2/940/99. Istungist võtsid osa R. Perdi esindaja vandeadvokaat A. Hallmägi ja ATA Orendurgneft esindaja vandeadvokaat A. Pilv. I. Asjaolud ja varasem menetluse käik Tallinna Ringkonnakohtu otsuse kohaselt sõlmisid Hoisti Kraana AS ja Avatud Tüüpi Aktsiaselts Orenburgneft (edaspidi Orenburgneft) 4. oktoobril 1996. a terminali rajamise finantseerimise lepingu (edaspidi terminali leping). Terminali lepingu p 4.2.1 järgi kohustus Orenburgneft tasuma Hoisti Kraana AS-le 2 miljonit USD, p 7.2.1 järgi kohustus Hoisti Kraana AS 14 päeva jooksul alates projekteerimis- või ehitusloa väljastamisest keeldumist esitama Orenburgneftile lõpliku kulutuste aruande ja p 7.2.2 kohaselt tagastama maksejäägi 7 päeva jooksul peale aruande esitamist. R. Pert pantis 4. oktoobril 1996. a Orenburgneftile Hoisti Kraana AS maksekohustuste täitmise tagamiseks Hoisti Kraana AS 800 nimelist lihtaktsiat. Orenburgneft võis pandilepingu p 7.1 järgi aktsiad võõrandada, kui Hoisti Kraana AS ei täida enam kui 6 kuu jooksul terminali lepingus võetud kohustusi. Orenburgneft teatas 9. juulil 1997. a notari kaudu R. Perdile aktsiate enampakkumise toimumise aja. Aktsiad müüdi enampakkumisel 19. augustil 1997. a Orenburgneftile 34,7 miljoni krooni eest, kes tasaarvestas 2,355 miljoni USD suuruse nõude Hoisti Kraana AS vastu. Hagiavalduse põhjenduste kohaselt ei ole hageja terminali lepingut rikkunud ja kostjal puudus seetõttu nõudeõigus Hoisti Kraana AS vastu. Aktsiate pantimine ei olnud kantud aktsiaseltsi aktsiaraamatusse. Hagejale ei ole AÕS § 294 lg 2 kohaselt teatatud aktsiate avaliku enampakkumise ajast ja kohast ning seetõttu ei olnud kostjal õigust panditud aktsiaid enampakkumisel võõrandada. ÄS § 232 lg 5 ja pandilepingu p 2 järgi loetakse nimeline aktsia pandituks pantimise kandmisest aktsiaraamatusse. Seega ei tekkinud pandilepingust pandiõigust ja kostjal pandipidaja õigusi. Kuna seadust on oluliselt rikutud, siis palus hageja TsÜS § 66 lg 2 ja 3, AÕS § 292 lg 2, § 294 lg 2 ja ÄS § 232 lg 5 alusel tunnustada aktsiatele pandiõiguse mittetekkimist, tunnistada aktsiate ostumüügileping ja aktsiate enampakkumise korraldamise akt kehtetuks tühisuse tõttu ning tunnistada kehtetuks aktsiate realiseerimine enampakkumisel pandiesemena. Tallinna Linnakohus rahuldas hagi osaliselt. Kohus tunnustas 19. augustil 1997. a sõlmitud Hoisti Kraana AS 800 aktsia ostu-müügilepingu ja Hoisti Kraana AS aktsiate enampakkumise korraldamise akti tühisust ning tunnistas kehtetuks aktsiate pandiesemena realiseerimise enampakkumisel. Kohus
jättis rahuldamata R. Perdi ja Orenburgnefti vahel 4. oktoobril 1996. a sõlmitud aktsiate pandilepingu alusel pandiõiguse mittetekkimise tunnustamise nõude. Kohtuotsuse põhjendustel kohustus Hoisti Kraana AS terminali lepingu p 7.2 järgi, kui ta ei saa lepingule allkirjutamise päevast ühe kuu jooksul projekteerimisluba või ei anta ehitusluba, esitama kostjale kulutuste aruande ja tagastama saadud raha. 29. jaanuari 1997. a pooltevahelise protokolli pst 2 ja sellele järgnenud kostja esindaja hoiatusest hagejale järeldus poolte soov pikendada terminali lepingu täitmise tähtaegade kuni 15. aprillini 1997. a. Pandilepingu p 7.1 järgi oli pandipidajal õigus aktsiad müüa, kui hageja ei täida enam kui 6 kuu jooksul terminali lepinguga võetud kohustusi. Kostjal puudus seega kuni 17. oktoobrini 1997. a õigus aktsiaid võõrandada. Kuigi aktsiate müük enampakkumisel oli välja kuulutatud seadusega kooskõlas, ei olnud 19. aprilliks 1997. a möödunud kuuekuuline tähtaeg. Seetõttu tuleb tunnistada aktsiate müük enampakkumisel kehtetuks ning tunnustada Hoisti Kraana AS 800 aktsiate enampakkumise korraldamise akti ja aktsiate ostumüügilepingu tühisust. Asjaolu, et hageja jättis ÄS § 232 lg-st 5 tulenevalt pandikande aktsiaseltsi aktsiaraamatusse tegemata, ei muuda tühiseks poolte vahel sõlmitud pandilepingut. Aktsiate pandiõigus tekkis AÕS § 282 lg 1 alusel kostjale aktsiate valduse üleandmisega. Hageja esitas Hoisti Kraana AS pankrotimenetluses nõudeavalduse, millega ta tunnistab sõlmitud pandilepingut. Seega on alusetu aktsiate pandiõiguse mittetekkimise tunnustamise nõue. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused Tallinna Ringkonnakohtu 7. detsembri 1999. a otsusega linnakohtu otsus tühistati. Uue otsusega jäeti rahuldamata hagi 19. augusti 1997. a Hoisti Kraana AS 800 aktsia ostu-müügilepingu ning
aktsiad 2,355 miljoni USD eest, millega tasaarvestas nõude Hoisti Kraana AS vastu. Seega toimus panditud aktsiate müük kooskõlas AÕS § 294 lg-tega 1, 2 ja 3, mistõttu aktsiate ostu-müügilepingu kehtetuks tunnistamiseks puudub alus. Põhjendamatu on hageja väide, et kuna nimeliste aktsiate pantimist ei kantud Hoisti Kraana AS aktsiaraamatusse, siis ei tekkinud 4. oktoobri 1996. a pandilepingust pandiõigust. ÄS § 232 lg 5 kohaselt loetakse nimeline aktsia aktsiaseltsi suhtes pandituks pantimise kandmisest aktsiaraamatusse. Nimetud sätte mõte on kaitsta kolmandaid isikuid, kellel on õigus tutvuda ÄS § 234 alusel aktsiaraamatuga. Pandileping vastas väärtpaberite pantimist reguleerivatele asjaõigusseaduse sätetele (§ 315, § 316 lg 2, § 281 ja § 282). Käsipant tekib AÕS § 282 lg 1 alusel valduse üleandmisega pantijalt pandipidajale ning nii olidki pooled pandilepingus kokku leppinud. Panditud aktsiad läksid kostja valdusse 4. oktoobril 1996. a. Pandilepingut hageja vaidlustanud ei ole. Linnakohus leidis, et enampakkumine oli ebaseaduslik seetõttu, et ei olnud saabunud pandieseme võõrandamise tähtaeg. Apellatsioonkaebustes ei vaidlustatud enampakkumise läbiviimise korda. Kuna aga pandieseme realiseerimise tähtaeg oli saabunud, siis 800 aktsia enampakkumise korraldamise akti ehk enampakkumise kehtetuks tunnistamise nõue tuleb jätta rahuldamata. Ringkonnakohus leidis, et hageja nõue tunnustada 4. oktoobril 1996. a sõlmitud aktsiate pandilepingu alusel pandiõiguse mittetekkimist, ei ole TsÜS § 112 lg 2 mõttes tsiviilõiguslik nõue. Seda nõuet põhistavad asjaolud on ostu-müügilepingu kehtetuks tunnistamise nõude aluseks. Kohus on nendele asjaoludele hinnangu andnud. Samuti ei ole TsÜS § 112 lg-ga 2 kooskõlas hageja nõue tunnistada kehtetuks hagejale kuuluvate Hoisti Kraana AS 800 aktsia pandiesemena realiseerimine enampakkumisel. Pandiese võõrandati enampakkumisel sõlmitud ostu-müügilepinguga, mille hageja on vaidlustanud. Ka selles nõudes tugines hageja asjaoludele, mille aluseks olevatele asjaoludele on kohtuotsuses ostu-müügilepingu kehtetuks tunnistamise nõuet käsitledes hinnang antud. Hageja nende nõuete osas lõpetas ringkonnakohus TsMS § 217 p 1 alusel menetluse. II. Kassatsioonkaebus ja selle põhjendused Kassatsioonkaebuses palus hageja tühistada ringkonnakohtu otsuse materiaalõiguse normi väära tõlgendamise ja protsessiõiguse normi olulise rikkumise tõttu. Kassatsioonkaebuse põhjendustel tehingud, mille tegemisel on vajalik notariaalne tõestamine, on ammendavalt loetletud justiitsministri 3. novembri 1993. a määrusega kinnitatud notariaaltoimingute tegemise korras. Tööettevõtulepingut selles loetelus ei ole. Seetõttu ei oleks notar tohtinud terminali lepingut tõestada. Lepingu edasine muutmine lihtkirjalikus vormis oli õiguspärane. Ebaõige on ringkonnakohtu seisukoht, et Hoisti Kraana AS ei saanud terminali lepingu p-s 7.2 sätestatud projekteerimis- ja ehitusluba. Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 5. jaanuari 1999. a kirja järgi ei ole linnavalitsus võtnud vastu otsust, mis keelaks anda naftaterminali rajamiseks projekteerimisluba. Terminalile projekteerimis- ja ehitusloa andmist veel menetletakse. Pandi realiseerimisel ei järgitud AÕS § 293 sätteid, sest pandipidaja ei teatanud pantijale panditud asja müügist. ÄS § 232 lg 5 kohaselt loetakse nimeline aktsia pandituks alates selle kandmisest aktsiaraamatusse. Seega saab pandipidaja olla üksnes aktsiaraamatusse kantud isik. Kuna panti
aktsiaraamatusse ei kantud, siis ei tekkinud pandiõigust ja kostja ei olnud pandipidaja ega saanud teatada pandipidajana aktsiate müügist enampakkumisel. Asjas ei ole kohaldatav AÕS § 282 lg 1, mille kohaselt tekib käsipant valduse üleandmisega pantijalt pandipidajale. Pandiõigus ei teki enne pandi aktsiaraamatusse kandmist. Õige ei ole apellatsioonikohtu ÄS § 232 lg 5 tõlgendus, et nimetatud sätte mõte on kolmandate isikute huvide kaitsmine, täpsustamata, keda kolmandate isikute all silmas peetakse. Osundatud sätte mõte saab selgeks ÄS § 232 lg 4 kaudu, mille kohaselt teostab aktsia pantimisel aktsiast tulenevaid õigusi pantija. Kui kohus leidis, et hageja nõue ei ole tsiviilõiguslik, siis pidi kohus selgitama, millisel viisil saab hageja oma õigust pandiõiguse mittetekkimise tunnustamiseks kaitsta. Kui tsiviilõiguse kaitse üheks viisiks on õiguste tunnustamine, siis on seda ka õiguse mittetekkimise tunnustamine. Motiveerimata ja paljasõnaline on kohtu seisukoht, et hageja nõue tunnistada kehtetuks aktsiate pandiesemena realiseerimine enampakkumisel ei ole esitatud kooskõlas TsÜS § 112 lg-ga 2. Hageja õigusi rikkus realiseerimine kui tegevus, s.o enampakkumise korraldamine vara omaniku huvide vastaselt. Selle nõude menetlemine ei sõltu asjaolust, kas hageja on esitanud nõude ostu-müügilepingu kehtetuks tunnistamiseks. III. Vastus kassatsioonkaebusele Vastuses kassatsioonkaebusele leidis kostja, et ringkonnakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks puudub alus. IV. Riigikohtu otsuse põhjendused ja resolutsioon Kolleegiumi istungil jäi hageja esindaja kassatsioonkaebuse väidete juurde ning palus vaidlustatud kohtuotsuse tühistada ja saata tsiviilasi uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule. Kostja esindaja jäi vastuses esitatud väidete juurde. Kolleegium leidis, et apellatsioonikohtu otsus tuleb osaliselt tühistada TsMS § 363 p 2 alusel protsessiõiguse normi olulise rikkumise tõttu ning Riigikohus saab tühistatud osas teha apellatsioonikohtu tuvastatud asjaolude alusel uue otsuse. Väär on kassatsioonkaebuse väide, et kui tehingut ei ole notariaaltoimingute tegemise korras loetletud, siis ei tohi seda notariaalselt tõestatud vormis teha. TsÜS § 91 lg 1 järgi võivad pooled teha tehingu mis tahes vormis, või kokku leppida, mis vormis tuleb tehing teha, kui seaduses ei sätestata tehingu kohustuslikku vormi. Vastavalt TsÜS § 91 lg-le 2 võivad pooled teha tehingu notariaalselt tõestatud vormis ka siis, kui seaduses on sätestatud tehingu kohustuslik lihtkirjalik vorm või seaduses ei ole tehingu kohustuslikku vormi sätestatud. Apellatsioonikohus on õigesti kohaldanud TsÜS § 91 lg-t 3, mille kohaselt saab tehingut muuta samas vormis, milles tehing on tehtud. Asjakohane ei ole kassatsioonkaebuse viide ÄS § 232 lg-le 4, mille järgi teostab aktsia pantimisel aktsiast tulevaid õigusi pantija. Aktsiast tulenevad õigused on sätestatud ÄS §-s 226, mille kohaselt aktsia annab aktsionärile õiguse osaleda aktsionäride üldkoosolekul ning kasumi ja aktsiaseltsi lõpetamisel allesjäänud vara jaotamisel, samuti muud seaduses sätestatud ja põhikirjaga ettenähtud õigused. Sama põhimõte on sätestatud AÕS §-s 318, mille kohaselt panditud aktsiad ei anna pandipidajale õigust aktsionärina üldkoosolekust osa võtta. See õigus jääb aktsionärile. Hageja ei
väitnud, et ta ei saanud teostada aktsiast tulenevaid õigusi. Apellatsioonikohus tõlgendas õigesti ÄS § 232 lg-t 5 (kuni 10. juulini 1998. a kehtinud redaktsioonis), mille kohaselt loeti nimeline aktsia pandituks või kasutusvaldusega koormatuks pantimise või koormamise kandmisestaktsiaraamatusse. Kuna hageja pandilepingut ei vaidlustanud, lasus aktsiate pantimise kohta aktsiaraamatusse kande tegemise kohustus ÄS § 233 lg 2 järgi aktsiaseltsi juhatusel, s.o hagejal endal. ÄS § 232 lg 1 järgi võis nimelist aktsiat pantida, kui põhikirjas ei ole ette nähtud teisiti. Vastavalt AÕS §-le 315 kohaldatakse väärtpaberite pantimisele käsipandi sätteid, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Äriseadustik teisiti ei sätesta. AÕS § 282 lg 1 järgi tekib käsipant asja valduse üleandmisest pantijalt pandipidajale, kui nad on pandi seadmises kokku leppinud. Ringkonnakohus on tuvastatud asjaolude alusel õigesti leidnud, et terminali lepingust tulenevaid kohustusi hageja lepingus ettenähtud tähtajaks ei täitnud, pandilepingu alusel oli kostjal pandipidajana õigus aktsiad avalikul enampakkumisel müüa ning aktsiate müümine oli seaduslik. Kolleegium nõustub kassatsioonkaebuse väitega, et seaduslik ei ole ringkonnakohtu otsus menetluse lõpetamises osas. Kohus lõpetab menetluse TsMS § 217 p 1 alusel, kui asi ei kuulu kohtu pädevusse tsiviilkohtumenetluse korras läbivaatamiseks. Pandiõiguse mittetekkimise tunnustamise nõue ja pandieseme võõrandamise enampakkumise kehtetuks tunnistamise nõue on tsiviilõiguslikud nõuded ja kaitstavad TsÜS § 112 lg 2 p 1 järgi. Apellatsioonikohus tuvastas nii pandiõiguse tekkimise kui ka kostja õiguse võõrandada panditud aktsiad avalikul enampakkumisel. Kuna ringkonnakohus tuvastas
A. Kull, L. Laarmaa, L. Luik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.