lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-2-1-19-00

Kohtulahend

TsiviilasiJõustunudRiigikohus · 19.04.2000

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Riigikohus
Kohtuasja number
3-2-1-19-00
Asja liik
Tsiviilasi
Kuulutamise aeg
19.04.2000
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
755
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

3-2-1-19-00

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel Tartus 19. aprillil 2000. a Galina Bogdanova hagi AS PR Põhjarannik vastu töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamiseks, töölepingu lõpetamise aluse muutmiseks ja hüvitise 33 019 krooni saamiseks. Riigikohtu tsiviilkolleegium, koosseisus eesistuja J. Luik, liikmed L. Laarmaa ja T. Vernik, vaatas läbi kirjalikus menetluses 20. märtsil 2000. a AS PR Põhjarannik kassatsioonkaebuse alusel Viru Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 11. oktoobri 1999. a otsuse tsiviilasjas nr II-2-230/99. I. Asjaolud ja varasem menetluse käik G. Bogdanova töötas alates 14. detsembrist 1995. a kuni 14. detsembrini 1998. a Narvas AS PR Põhjarannik ajalehe Põhjarannik ettetellimiste ja üksikmüügi organisaatorina. Tööandja 7. detsembri 1998. a käskkirjas märgiti töölepingu lõpetamise põhjuseks töökorralduses tehtud muudatused, mille tõttu ettetellimiste ning üksikmüügi organisaatori ametikoht likvideeriti. Töölepingu lõpetamise aluseks märgiti TLS § 82, mis sätestab töölepingu lõpetamise töötaja algatusel, kui tööandja rikub lepingutingimusi või teeb tootmis- ja töökorralduses muudatusi. G. Bogdanova vaidlustas TLS § 82 alusel töölepingu lõpetamise, sest ta ei olnud töölepingu lõpetamiseks soovi avaldanud. Tööandja

18.jaanuari 1999. a käskkirjaga muudeti esialgset käskkirja, töölepingu lõpetamise põhjused jäeti samaks, kuid tööleping lõpetati TLS § 86 p 3 alusel koondamise tõttu. Hagiavalduses palus G. Bogdanova tunnistada koondamise tõttu töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks, lugeda ta töölt vabastatuks TLS § 79 alusel omal soovil ja tööandjalt välja mõista TLS § 117 lg 2 järgi hüvitisena kuue kuu keskmine palk 33019 krooni. Hageja leidis, et tegelikult töökorralduses muudatusi ei tehtud, vaid võeti juurde uusi töötajaid, kes tegid sama tööd. Kuna ta töötas kostja juures enne teisi töötajaid, siis oli tal TLS § 99 järgi töölejäämise eelisõigus. Kohtla-Järve Linnakohtu 27. mai 1999. a otsusega jäeti hagi rahuldamata. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt on tööandjal TLS §-de 86 p 3 ja 98 lg 1 alusel õigus töötaja koondada töö ümberkorraldamise tõttu. Kostja 18. jaanuari 1999. a käskkirja kohaselt tehti AS PR Põhjarannik nõukogu ja juhatuse otsusega muudatusi töökorralduses, mistõttu likvideeriti alates 14. detsembrist 1998. a Narva harutoimetuses ettetellimiste ja üksikmüügi organisaatori ametikoht ja hageja koondati. Teine töötaja L. Kulikova oli tööle võetud ajalehe reklaami müügijuhina, mis on hageja omast erinev ametikoht ja seetõttu ei pidanud tööandja töölejäämise eelisõigust võrdlema. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused Viru Ringkonnakohtu 11. oktoobri 1999. a otsusega linnakohtu otsus tühistati ja uue otsusega hagi rahuldati. Kohtuotsuse põhjendustel oli töölepingu lõpetamise dokumendiks 7. detsembri 1998. a käskkiri, milles töölepingu lõpetamise aluseks oli märgitud TLS § 82 lg 1, s.o töölepingu lõpetamine töötaja algatusel. Tööandja 18. jaanuari 1999. a käskkirjast ei ilmne, et tööandja oleks muutnud või tühistanud oma 7. detsembri 1998. a käskkirja. Kuna ei ole tõendatud, et hageja oleks soovinud

töölepingut lõpetada, siis oli töölepingu lõpetamine TLS § 82 lg 1 alusel ebaseaduslik. II. Kassatsioonkaebus ja selle põhjendused Kassatsioonkaebuses palus kostja apellatsioonikohtu otsuse tühistada protsessiõiguse normi olulise rikkumise tõttu. Linnakohus lahendas seoses koondamisega tekkinud töövaidlust. TsMS § 319 lg 1 järgi kontrollib ringkonnakohus apellatsioonkaebuse alusel esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust. Hageja vaidlustas apellatsioonkaebuses linnakohtu otsuse, milles peeti seaduslikuks

18.jaanuari 1999. a käskkirjaga töölepingu lõpetamist TLS § 86 p 3 alusel koondamise tõttu. Ringkonnakohus asus aga hindama töövaidlust tulenevalt 7. detsembri 1998. a käskkirjast, mida apellatsioonkaebuses vaidlustatud ei olnud. Kohus jättis kostja esindaja ilma võimalusest esitada omapoolseid põhjendusi ja vastuväiteid ning rikkus sellega menetlusnorme. III. Vastus kassatsioonkaebusele Vastuses kassatsioonkaebusele leidis hageja, et apellatsioonikohtu otsus on õige. IV. Riigikohtu otsuse põhjendused ja resolutsioon Kolleegium leidis, et apellatsioonikohtu otsus tuleb tühistada protsessiõiguse normi olulise rikkumise tõttu. TsMS § 229 kohaselt ei või kohus teha otsust nõude kohta, mida ei ole esitatud. Nõuded esitatakse kohtule kirjalikus hagiavalduses, milles märgitakse ka hagi aluseks olevad asjaolud (TsMS § 147). Hagiavalduses ja linnakohtu istungil palus hageja tunnistada 18. jaanuari 1999. a käskkirjaga TLS § 86 p 3 alusel töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks ning tõi esile asjaolud, mille tõttu koondamine tema arvates oli ebaseaduslik. Linnakohus tegi otsuse selle nõude kohta. Apellatsioonikohus kontrollib esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale edasi kaevati (TsMS § 319 lg 1). Apellatsioonkaebuses palus hageja linnakohtu otsuse tühistada ja tunnistada temaga töölepingu lõpetamine 18. jaanuari 1999. a käskkirjaga ebaseaduslikuks koos sellest tulenevate õiguslike tagajärgedega. Apellatsioonikohus leidis aga, et töölepingu lõpetamine
7.detsembri 1998. a käskkirjaga TLS § 82 alusel töötaja algatusel oli ebaseaduslik. Apellatsioonikohus tegi otsuse nõude osas, mida hageja ei olnud esitanud. Apellatsioonikohus rikkus TsMS § 319 lg 1 jättes apellatsioonkaebuse alusel kontrollimata linnakohtu otsuse seaduslikkuse ja põhjendatuse. Juhindudes TsMS § 362 p-st 2, kolleegium otsustas: Tühistada Viru Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 11. oktoobri 1999. a otsus ja asi saata uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule. Kassatsioonkaebus rahuldada. Tagastada AS-le PR Põhjarannik 4. novembril 1999. a tasutud kautsjon 530 (viissada kolmkümmend) krooni 20 senti. J. Luik, L. Laarmaa, T. Vernik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.