3-2-1-17-00
Eesti Vabariigi nimel Tartus 12. aprillil 2000. a Ljubov Popova hagi Ivan Põdermetsa ja AS Narva Elamuvaldus vastu korteri ostumüügilepingu kehtetuks tunnistamiseks. Riigikohtu tsiviilkolleegium, koosseisus eesistuja A. Kull, liikmed J. Luik ja T. Vernik, vaatas läbi avalikul kohtuistungil 13. märtsil 2000. a L. Popova kassatsioonkaebuse alusel Viru Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 4. oktoobri 1999. a otsuse tsiviilasjas nr II-2-174/99. I. Asjaolud ja varasem menetluse käik Aleksandra Põdermets oli Narvas Tallinna mnt 21-43 korteri üürnik ja elas selles korteris koos oma abikaasa Ivan Põdermetsaga. 1992. a registreeriti korterisse sisse Aleksandra Põdermetsa pojatütar Ljubov Popova koos oma tütre Jelenaga (sünd 1990. a). Aleksandra Põdermets suri 1994. a. AS Narva Elamuvaldus tunnistas Ivan Põdermetsa üürnikuks esialgse üürniku asemel ja sõlmis temaga
polnud ühist majapidamist ja hageja ei olnud I. Põdermetsa perekonnaliige. Seetõttu ei olnud hageja ka eluruumi erastamise õigustatud subjektiks ega isikuks EES § 4 p 1 mõttes, kellega on vaja sõlmida kokkulepe eluruumi erastamiseks. Eluruumi erastamiseks ei pea kokkulepet sõlmima endise üürniku perekonnaliikmega. Ostu-müügilepingu sõlmimisel ei rikutud seadust. II. Kassatsioonkaebus ja selle põhjendused Kassatsioonkaebuses palus hageja apellatsioonikohtu otsuse tühistada. I. Põdermetsa esindaja paljasõnalise ütluse alusel, et korteri erastamise momendil hageja ei elanud vaidlusaluses korteris ega omanud ühist majapidamist I. Põdermetsaga, tegi kohus järelduse, et hageja ei olnud eluruumi erastamise õigustatud subjektiks. Hageja on koos alaealise tütrega alates 1992. a alatiselt elanud vaidlusaluses eluruumis. Hageja ei nõudnud enda tunnistamist eluruumi erastamise õigustatud subjektiks, kuid seaduse rikkumine seisnes selles, et enne ostu-müügilepingu sõlmimist ei sõlmitud hagejaga kirjalikku kokkulepet ja sellisel juhul ei saanud ka I. Põdermetsa pidada õigustatud subjektiks. Hageja asus koos tütrega vaidlusalusesse korterisse elama oma vanaema ja I. Põdermetsa kirjalikul nõusolekul ja peale vanaema surma on hagejal kui endise üürniku perekonnaliikmel samasugused õigused ja kohustused nagu I. Põdermetsalgi. I. Põdermetsa tunnistamine eluruumi erastamise õigustatud subjektiks oleks tulnud hagejaga kooskõlastada. III. Vastused kassatsioonkaebusele Vastuses kassatsioonkaebusele leidis kostja I. Põdermets, et kaebus on põhjendamatu. Hageja ei ole kunagi perekonnaliige olnud ega ole pöördunud kohtusse enda tunnistamiseks üürniku perekonnaliikmeks ES § 10 lg 2 alusel. Hageja oli korteri erastamise ajal abielus ja elas mujal. Vastustaja AS Narva Elamuvaldus pidas ringkonnakohtu otsust seaduslikuks ja põhjendatuks ning leidis, et hageja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et ta on I. Põdermetsa perekonnaliige. IV. Riigikohtu otsuse põhjendused ja resolutsioon Kolleegium leidis, et apellatsioonikohtu otsus tuleb tühistada protsessiõigusnormi olulise rikkumise tõttu. EES § 4 p 1 järgi on eluruumi erastamise õigustatud subjektiks üürilepingu alusel kasutatava eluruumi üürnik või üks alatiselt temaga koos elav täisealine perekonnaliige vastavalt üürniku ja temaga koos elavate täisealiste perekonnaliikmete ja sama eluruumis elavate üürniku täisealiste endiste perekonnaliikmete omavahelisele kohustatud subjekti poolt kinnitatud kirjalikule kokkuleppele. Vaidluse lahendamiseks pidi kohus tuvastama isikute ringi, kes elasid koos üürnikuga korteri erastamise ajal ja nende isikute elamuseadusest ja eluruumide erastamise seadusest tuleneva õigusliku seisundi. Kohtud tuvastasid, et korteri esialgne üürnik oli hageja vanaema Aleksandra Põdermets, kelle perekonnaliikmeteks olid tema abikaasa I. Põdermets ja täisealine lapselaps L. Popova. Aleksandra Põdermets suri 1994. a. ES § 40 lg 1 kohaselt saab üürilepingut muuta üürniku surma korral, kui üürileandja tunnistab esialgse üürniku asemel üürnikuks ühe temaga koos elanud perekonnaliikmetest varem sõlmitud üürilepingu järgi. Asjaolu, et üürileandja tunnistas pärast Aleksandra Põdermetsa surma üürnikuks tema abikaasa I. Põdermetsa, ei muutnud hageja õigusi ega
kohustusi üürilepingu järgi. Apellatsioonikohus rikkus otsuse põhjendavale osale TsMS § 330 lg-s 4 esitatavaid nõudeid, mille kohaselt tuleb otsuses märkida ringkonnakohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused, ning seadused, mida ringkonnakohus kohaldas. Kohus tugines kostja I. Põdermetsa esindaja seletustele ja leidis, et hageja ei elanud korteris selle erastamise ajal. Kohus ei märkinud otsuses, milliste tuvastatud asjaolude alusel kohus sellise järelduse tegi. I. Põdermetsa lepingulise esindaja seletused ei ole TsMS § 90 lg 2 järgi tõendiks. Tõendiks tsiviilasjas on igasugune teave, mis on seaduses sätestatud protsessivormis ja mille alusel kohus seaduses sätestatud korras teeb kindlaks poolte või teiste protsessiosaliste nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise, samuti muud asja õigeks lahendamiseks tähtsad asjaolud (TsMS § 90 lg 1). Juhindudes TsMS § 362 p-st 2, kolleegium otsustas: Tühistada Viru Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 4. oktoobri 1999. a otsus ja asi saata uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule. Kassatsioonkaebus rahuldada. Tagastada Ljubov Popovale 29. oktoobril 1999. a tasutud kautsjon 200 (kakssada) krooni. A. Kull, J. Luik, T. Vernik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.