Kohtulahend

3-2-1-29-00

MÄÄRUS

Tartus 27. märtsil 2000. a Osvald Gauki hagi Võru Maavalitsuse ja Mai Rohu vastu kinnistusraamatu kande tühistamiseks. Riigikohtu tsiviilkolleegium, koosseisus eesistuja H. Jõks, liikmed A. Kull ja J. Luik, vaatas avalikul kohtuistungil 6. märtsil 2000. a läbi O. Gauki erikaebuse alusel Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 9. novembri 1999. a määruse tsiviilasjas nr II-2-399/99. I. Asjaolud ja varasem menetluse käik O. Gauk taotles Võru Maakohtule esitatud hagis Balti eraseaduse § 812 alusel kinnistusraamatu kande nr 1 tühistamist, mis oli tehtud 6. veebruaril 1910. a Mosso nr 40 talu kinnistu nr 616 kohta Väimelas Raiste külas Võru vallas Võrumaal. Hagiavalduse kohaselt kuulus Mosso nr 40 talu hageja vanaisale Mihkel Haukile. Talu omanikuna kanti 6. veebruaril 1910. a kinnistusraamatusse Julius Hauk. Kuna kande kohta puudus kihelkonnakohtu otsus ja ostulepingu algtekst, jäi jõusse M. Hauki suhtes tehtud kanne. Kinnistusraamatu kande tõttu tunnistati omandireformi õigustatud subjektiks J. Hauki testamendijärgne pärija Mai Roht ning jäeti rahuldamata O. Gauki taotlus Mosso nr 40 talu maa kompenseerimiseks, sest O. Gauk ei ole J. Hauki pärija. Võru Maakohtu 19. juuli 1999. a otsusega jäeti hagi rahuldamata. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt ei rikkunud vaidlustatud kinnistusraamatu kanne hageja õigusi ja seetõttu ei ole ta TsMS § 5 märgitud isikuks, kellel oleks õigus taotleda kinnistusraamatu kande kehtetuks tunnistamist. Hageja õigus omandireformi objektiks oleva vara tagastamisele võis tekkida alles omandireformi aluste seaduse alusel alates 20. juunist 1991. a. Enne seda tehtud tehing või kinnistusraamatu kanne ei saanud rikkuda hageja subjektiivseid õigusi. Kuna vaidlusalune kinnistusraamatu kanne ei riku hageja õigusi, siis ei ole kohtul alust käsitleda hagi aegumise ja hagi esitamise tähtaja ennistamise küsimusi ning põhjendada vaidlusaluse vara suhtes tehtud ostulepingu ja kinnistusraamatu kande seaduslikkust. Hageja keeldus kostja Võru Maavalitsuse asendamisest riigiga. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused Ringkonnakohus tühistas maakohtu otsuse ning lõpetas TsMS § 217 p 1 alusel menetluse, sest asi ei kuulu tsiviilkohtumenetluse korras läbivaatamisele. Määruse põhjendustel lahendavad maa- ja linnakohtud vastavalt TsMS § 1 lg-le 1 tsiviilasju. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt mõistetakse tsiviilasjadena tsiviil- ja tööõigussuhetest tekkinud vaidlusi ning lõike 3 järgi lahendab kohus ka teisi seadusega kohtu pädevusse antud asju, mis seadusest tulenevalt tuleb läbi vaadata tsiviilkohtumenetluse korras. Hagi 6. veebruaril 1910. a tehtud kinnistusraamatu kande tühistamiseks ei ole vaadeldav tsiviilõigussuhtest tekkinud vaidlusena. Samuti ei ole tegemist asjaga, mis seadusest tulenevalt tuleb läbi vaadata tsiviilkohtumenetluse korras. Kinnistusraamatu ebaõige kande kohtuliku parandamise võimaluse näevad ette asjaõigusseadus ja kinnistusraamatuseadus, mis hakkasid kehtima

II. Erikaebus ja selle põhjendused Erikaebuses palub hageja ringkonnakohtu määruse tühistada. Ringkonnakohus rikkus protsessiõiguse norme, sest ta ei kutsunud hagejat kohtuistungile, kuigi selline soov oli apellatsioonkaebuses esitatud. Tartu Ringkonnakohtu poolt haldusasjas tehtud määruses leiti, et käesolev vaidlus ei kuulunud lahendamisele halduskohtus. Sellest tuleneb, et vaidlus kuulub lahendamisele tsiviilkohtupidamise korras. Võru Maakohus juhindus sellest määrusest ja võttis õigesti hagi menetlusse. Asjas kuuluvad kohaldamisele seadused, mis kehtisid vaidlustatud kinnistusraamatu kande tegemise ajal. III. Vastused erikaebusele Vastuses erikaebusele leidis Võru Maavalitsus, et kinnistusraamatu kanne ei rikkunud O. Gauki õigusi ja tal ei ole õigust taotleda kande kehtetuks tunnistamist. Balti eraseaduse § 812 kohaselt tuleb kinnisvara omanikuna käsitada isikut, kes oli kantud kinnistusregistrisse. Võru Maavalitsus ei ole kunagi tegelenud kinnistusraamatu pidamisega ega saa selle eest ka vastutust kanda. M. Roht avaldas vastuses erikaebusele, et ta kaebusega ei nõustu. IV. Riigikohtu määruse põhjendused ja resolutsioon Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu määrus kuulub TsMS § 363 p 2 alusel tühistamisele protsessiõiguse normi olulise rikkumise tõttu. Tulenevalt TsMS § 1 lg-test 1 ja 2 kuulub tsiviilõigussuhtest tekkinud vaidluste lahendamine maa- ja linnakohtute pädevusse. Hageja pöördus maakohtusse 6. veebruaril 1910. a tehtud kinnistusraamatu kande tühistamiseks. See tähendab, et hageja vaidlustas nimetatud kande alusel asjaõiguse tekkimise. Vaidlus asjaõiguse üle on tsiviilõigussuhtest tekkinud vaidlus ning seepärast kuulub selle lahendamine maa- ja linnakohtute pädevusse. Tsiviilõigussuhtest tekkinud vaidluste lahendamise kuulumist maa- ja linnakohtute pädevusse ei muuda see, kui vaidlustatud suhet reguleerinud seadus enam ei kehti. 1. detsembril 1993. a jõustunud asjaõigusseadus ja kinnistusraamatuseadus ei muuda enne nende seaduste jõustunud eksisteerinud asjaõiguste tsiviilõiguslikku iseloomu. Eelnimetatud põhjustel asub kolleegium seisukohale, et apellatsioonikohtu poolt asjas TsMS § 217 p 1 alusel menetluse lõpetamine ei olnud õige. Kolleegium ei nõustu erikaebuse väitega, et ringkonnakohus rikkus protsessiõiguse normi sellega, et vaatamata apellatsioonkaebuses märgitud soovile, ei kutsunud hagejat kohtuistungile. Ringkonnakohus leidis - kuigi ekslikult -, et asi ei kuulu kohtu pädevusse tsiviilkohtupidamise korras läbivaatamiseks. Vastavalt TsMS § 218 lg-le 1 peab kohus menetluse lõpetamiseks pidama kohtuistungi, kui see on vajalik. Kolleegium leiab, et küsimuse otsustamiseks, kas asi kuulub kohtu pädevusse tsiviilkohtupidamise korras läbivaatamiseks, ja TsMS § 217 p 1 alusel menetluse lõpetamiseks ei ole kohtuistungi pidamine tingimata vajalik. Juhindudes TsMS § 362 p-st 2, kolleegium m ä ä r a s: Tühistada Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 9. novembri 1999. a määrus ja saata asi samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Erikaebus rahuldada.

Tagastada Osvald Gaukile 15. novembril 1999. a tasutud kautsjon 200 (kakssada) krooni. H. Jõks, A. Kull, J. Luik